Maryliis Teinfeldt-Grins avab Siguldas isikunäituse

Laupäeval, 8. oktoobril avab tekstiilikunstnik Maryliis Teinfeldt-Grins Lätis Sigulda kultuurikeskuses „Devons“ isikunäituse „Sial kollase põllu ja ruosa tee ristis me taas kohtume“, mis võtab kokku kunstniku viimase kahe aasta loomingu.

Maryliis Teinfeldt-Grinsi tikitud pildid räägivad isiklikke lugusid autori jaoks märgilistest paikadest. Iga teos on kui kiri minevikust – lugu igatsusest inimese või paiga järele, mis on omanud kunstniku elus olulist tähendust.

Geograafilised kohad, mis Maryliis Teinfeldt-Grinsi teostes esile kerkivad, on kujutatud kõrgelt alla vaadatuna. Tema tikandid on nagu mälukaardid, millel kujutatud värvid annavad edasi paigaga seotud tunnete eredust ning kus on lisaks füüsilisele kirjas ka see, mida ei saa käega katsuda ega sõnadega edasi anda.

Käesoleval näitusel eksponeeritud teosed annavad ülevaate läbi mitmete näituste ja tunnustuste tähelepanu pälvinud Teinfeldt-Grinsi igatsuslugude sarjast. Näitusega lõpetab kunstnik ühe peatüki oma loomingulisest teekonnast, liikudes edasi uue visuaalse keele suunas.

Näitus avatakse laupäeval kell 15.00 ning see jääb avatuks kuni 9. novembrini. Näituse kuraator on Mailis Timmi.

Maryliis Teinfeldt-Grins (1993) on tekstiili- ja installatsioonikunstnik, kes käsitleb loomingus mäletamist ja Lääne-Virumaa külamaastike, viljeledes peamiselt tikandit, gobelääni ja kirjutades murdekeelset luulet.  Ta on õppinud tekstiilikunsti Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ja Läti Kunstiakadeemias ning kaasaegset kunsti Eesti Kunstiakadeemias. Teinfeldt-Grins on Eesti Kultuuriministeeriumi poolt välja antava Eduard Wiiralti stipendiumi laureaat ja Adamson-Ericu muuseumi poolt välja antava Adamson-Ericu stipendiumi laureaat. 2019. aastal pälvis Teinfeldt-Grins Eesti Tekstiilikunstnike Liidu poolt välja antava Aasta Tekstiilikunstniku preemia.

Lisainformatsioon:
Mailis Timmi
56 237 001

19. oktoobril toimub Eesti kunstiteaduse aastasaja tähistamise raames aset leidva uute doktorite loengute sarjas kell 17.30 EKA-s Kädi Talvoja loeng, ruumis A-101. 

Karm stiil eesti kunstiajalookirjutuse kontekstis. Kas ja kuidas muudab sõda nõukogude perioodi uurimist.

EKA fotograafia professori Marge Monko uue raamatu esitlus New Yorgis. 

Kolmapäeval, 12. oktoobril esitleb EKA fotograafia osakonna professor kunstnik Marge Monko oma uut monograafiat “Flawless, Seamless” New Yorgis, Margot Samel galeriis. Raamatuesitlusel vestleb Monko kriitiku ja teoreetiku R.H. Lossin’iga. 

Raamatu toimetaja on EKA fotograafia osakonna vilistlane Laura Toots, graafiline disainer on EKA doktorant ja nooremteadur Indrek Sirkel ning kirjastaja Lugemik.

“Flawless, Seamless” on Marge Monko esimene monograafia, mis sisaldab kunstniku teoseid aastatest 2014–2021. Raamat esitleb üheksatteist teost, mis kõik uurivad omal moel “ihade arhitektuuri” – mõistet, millega Monko on oma töid iseloomustanud. Monko ammutab inspiratsiooni sõnumitest avalikus ruumis, trükireklaamidest, poodide väljapanekutest, vaateakendest jms. Üldlevinud reklaamistrateegiad, mis on loodud tekitama püsivat iha, püüavad meid veenda, et esitletavad tooted aitavad meil jõuda luksuse, romantika ja õnneni. Monko huvi nende kapitalistliku ühiskonna lahutamatute elementide vastu tuleneb tema lapsepõlvest 1980ndatel aastatel, kui Nõukogude Liidus valitses kaupade nappus. 

Teoseid saadavad raamatus kuraatori ja teoreetiku Moritz Scheperi essee ning kolm vestlust Monko kaaskunstnike ja sõpradega: Erika Hocki, Maruša Sagadini ja Paul Kuimetiga. Scheper käsitleb seoseid Monko varasemate ja uuemate teoste vahel ning erinevaid Idas ja Läänes domineerivaid naiselikkuse avaldumisvorme. Vestlused puudutavad teemasid nagu looming, materiaalsus, koostöö ja raamatute koostamine. Raamatu valmimist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Fotokunstnike Ühendus (Foku).

Raamatuesitlus toimub kirjastuse Lugemik osalemise raames maailma suurimal kunstiraamatumessil NY Art Book Fair 2022. Lugemik näitab messil peale Marge Monko ka hulgaliselt EKA vilistlaste ja õppejõudude trükiseid: Ott Kagovere, Sandra Nuut, Edith Karlson, Paul Kuimet, Mari Laanemets ja Flo Kasearu. Lugemiku osalemist messil toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Kolmapäeval 12. oktoobril kell 18.00 avame ARS Kunstilinnaku (Pärnu mnt 154, Tallinn) Stuudio 53/98 pinnal EKA nelja eriala tudengite ühisnäituse “Maastike süntees”.

Kahel näitusepinnal asetleidev grupinäitus kasutab installatsioonikunstile omaseid ruumilis-ajalisi väljundeid küsitlemaks kunstnike individuaalseid tähelepanekuid oma elukeskkonna ning selle mõjutegurite kohta. Mitmekülgsed leid-, käsitöö- ja valmismaterjalide kogumid loovad näitusepinnale mikromaastikud esitades kilde autorite kollektiivsest mõtteruumist. Erilaadi vastandumise ning peegeldamise žeste elustavad lisaks mitmed heli- ja videokunsti katsetused. Näitusel osalevad kunstnikud ehte- ja sepakunsti, klaasikunsti ning keraamika erialalt.

Näitusel osalevad: Annali Kruusamägi, Elis Liivo, Gaida-Erica Pärn, Helen Tiits, Laura Stina, Maarja Hallika, Maarja Sildvee, Madli Pajos, Marta Vikentjeva, Paul Aadam Mikson, Valeria Poljakova

Näitus on avatud külastamiseks vahemikus 13.–16.10 kell 12:00–18:00

Graafiline Disain: Madli Pajos

Juhendas: Sten Saarits

Näitust toetavad: Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kunstiakadeemia

Rohkem infot ARSis toimuva kohta: www.arsfactory.ee

Warum Berlin?

Jätkame Berliini arhitektuurimaastikusse kaevumist. Mida selles linnas tehakse, millised arhitektuuribürood Berliinis tegutsevad, mida ehitatakse ja mille üle mõeldakse: EKA arhitektuuriteaduskonna avatud arhitektuuriloengute sari reisib sel sügisel Saksamaa pealinna ja Euroopa ühte kirevamasse metropoli, külalisteks arhitektid just Berliinist.

Loenguprogrammi kuraator Johan Tali sõnul on Berliin laetud. Ühelt küljelt oma traagilise mineviku poolest, mille haavadega peab senimaani linnaruumis aktiivselt tegelema. Teisalt koondub Berliini sadu eri kultuuriga kogukondi ja tulemuseks on Euroopa üks suuremaid kultuurikompotte.

13. oktoobril on laval arhitekt, ettevõtja ja ruumiinnovatsioonistuudio Urban Beta ning arhitektuuribüroo Bart//Bratke kaasasutaja Marvin Bratke loenguga “Circular Futures. Architecture for a Post-Growth Society”. 

Bart//Bratke on Londonis ja Berliinis tegutsev uurimis- ja arhitektuuristuudio, mis asutati tuleviku mobiilsuse ja arhitektuuriuuringute puutepunktide visioonide loomiseks. Nad realiseerivad oma multidistsiplinaarseid ja -funktsionaalseid kontseptsioone mitmekülgsete tulevikuruumide kavandamisel. Urban Beta pakub tehnoloogilisi lahendusi ringmajandusse kaasatud süsiniknegatiivsetele moodulsüsteemis hoonetele.

Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital

Kuraator: Johan Tali

„Vastutustundlik ese. Disainiideoloogia ajalugu tuleviku tarbeks“ on disaineri Marjanne van Helverti teose „The Responsible Object: A History of Design Ideology for the Future“ eestindus, mille on tõlkinud Keiu Krikmann, kujundanud Ott Kagovere ning välja andnud Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus. Kogumik vaatleb sotsiaalselt vastutustundliku disaini ajaloo eri peatükke ja tutvustab kunstnike ja disainerite ideid. Vestlusringis osalevad Ott Kagovere, Keiu Krikmann ja Hannes Praks ning seda viib läbi Sandra Nuut.

Mida võiksid tuleviku arheoloogid meie tsivilisatsiooni varemeid välja kaevates meie ajast mõelda? Nad leiaksid lugematuid äravisatud asjade prügilaid: plastikust ja metallist asju, kõrvaleheidetud, kuid endiselt miilavaid elektroonikajuppe, sünteetilisi tekstiile ja palju muud, mis lähiajal kindlasti ei lagune. Nad leiaksid pidurdamatu tootmise ja igikestvate esemete ajastu jäänused. Praegune majandussüsteem rajaneb asjade tootmisel ja tarbimisel, kuid tulevikku ja selle murekohti vaadates oleme hakanud tasapisi nende rolli siiski ümber hindama. Disainivaldkonnas on jätkusuutlikkusest ja sotsiaalsest vastutusest saanud hästi kõlavad märksõnad, mille najal arendatakse välja uusi tooteid, materjale ja tehnoloogiaid, mis peaksid tuleviku uutele radadele suunama. Selle kõige taga on aga juba pikalt podisenud ideed, mis on saanud disainiajaloo lahutamatuks osaks ning on sajandite jooksul ka mitmeid kordi juba esile kerkinud. Lähtudes lääne disainitraditsioonist, koondab käesolev raamat valikut sotsiaalselt vastutustundliku disaini ajaloost alates William Morrisest kuni Victor Papaneki ning VKhUTEMASist FabLab’ideni.

EKA saab tänavu 108 aastaseks. See on taas hea põhjus tulla kokku ja tähistada koosolemist, koostegemist, koostantsimist ja koos tordi söömist. Oodatud on kõik ERKI, Tallinna Kunstiülikooli ja EKA vilistlased, tudengid, õppejõud, töötajad ning kaaslased, sõbrad!

OSTA PILET SIIT

Ajakava: 

19.00 – uksed avatud, piletimüük kohapeal
muusika, Andres Lõo
19.30 – rektori tervituskõne
19.40 – EKA trio: Ülle Marks, Hans-Gunter Lock, Karl Markus Gauk
20.00 – oksjon (aulas A101)
20.00 ja 21.00 – ekskursioonid näitusel ja majas (registreerumine tuuridele SIIN)
22.00 – Söödava installatsiooni Heiter x Terra Firma ühine deinstalleerimine ehk tort ja üllatused
22.10 – The Boondocks
23.00 – DJ Raul Saaremets
02.00 – Peo lõpp

Kunstioksjonil tulevad müüki nii vilistlaste kui tudengite teosed. Kogutud rahaga toetame noori kunstnikke. Vaata valikut siit artun.ee/oksjon

Erialad korraldavad töötube, Ülle Marks koos tudengitega teeb unustamatu krokii jm aktsioone, toimuvad ekskursioonid EKA muuseumi näitusel ja majas. Tuuridele palume registreeruda siin: https://forms.gle/Hcfop8ebsiiArXaF7.

Sööme torti ja muidugi tantsime.

Juua ja süüa pakuvad üliõpilasesinduse tudengibaar, ÕU Osteria kohvik-baar ja sisehoovis Dumpling Truck! Varuge ka sularaha, sest osad müüjad kaardimakseid ei võimalda.

Et pidu hästi õnnestuks, palume soetada pilet juba varakult Fientas: https://fienta.com/eka-108

Eelmüügist kuni 28.10.22 hind tudengile 3€/teistele 5€. Hiljem 5€/7€. Kohapeal saab tasuda piletite eest kaardiga või sularahas.

Sündmus Facebookis: https://www.facebook.com/events/3214788912109329

Armas vilistlane, palun jäta meile oma kontaktandmed, et saaksime ka edaspidi Sulle kokkutulekutest jm Sind huvitavatest asjadest teavitada: https://forms.gle/pLqpkfT9o5ZqDEyH9

Reedel, 7. oktoobril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Cloe Jancise ja Sigrid Viiri ühisnäitus „Teine vaatus. Tõlkes leitud“.

Pildikeele abil kujutavad kunstnikud näitusel argiabsurdi ja analüüsivad sotsiaalseid konstruktsioone. Läbivateks teemadeks on inimeste ja esemete üheti mõistetava funktsionaalsuse vaatlemine, naise erinevad isiklikud ja ühiskondlikud rollid ning nende kujutamine.

Jancise ja Viiri koostöö tugineb visuaalsel mõttevahetusel, mille käigus teineteise ideid tõlgendatakse ning fotosid uuteks kujutisteks ja objektideks ümber tõlgitakse. Tööprotsessi ainukeseks kehtivaks reegliks on visuaalne tõlkeprotsess, sõnu ei kasutata.

Tööprotsessi skeem: I vaatus: C teeb foto, S vastab fotoga, C ja S tõlgivad valitud 5 + 5 fotot skulpturaalseteks objektideks. II vaatus (käesolev näitus): C teeb foto, S vastab fotoga, C ja S tõlgivad 6 + 6 fotot skulpturaalseteks objektideks, C ja S tõlgivad I vaatuse 5 + 5 objekti uuesti fotodeks.

„Teine vaatus. Tõlkes leitud“ on jätk näitusele „Mõnel reipamal päeval paned sa oma maski peegli ees liiga tugevasti ette, nii et see hammustab su nahka“ (2021, Temnikova & Kasela galerii).

Cloe Jancis (s 1992) on foto, video ja installatsiooni meediumites töötav kunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia eriala (BA, 2018) ning õpib praegu Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas kaasaegse kunsti magistriprogrammis. Jancist paeluvad naise sotsiaalne kuvand ja erinevad igapäevased rollid, ning sellega seotud müüdid ja ootused. Oma viimaste aastate loomingus on Jancis keskendunud objektidele ja rituaalidele, mida naiselikkusega seostatakse.

Sigrid Viir (s 1979) on foto- ja installatsioonikunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud kultuuriteooriat Eesti Humanitaarinstituudis ning lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia eriala. Kunstnikuna huvitub ta inimeksistentsi argipäevastest tahkudest ja seda saatvast sotsiaalsete kokkulepete rägastikust, töö totaalsuse ja isikliku vaba aja piirialast ning visuaalse keele küsimustest. Sigrid on kunstikollektiivi Visible Solutions OÜ üks kolmest liikmest. Ta on aktiivselt osalenud näitustel Eestis ja mujal. Teda on tunnustatud Noore kunstniku preemiaga (2009), on olnud Köler Prize 2011 nominent ning osalenud Visible Solutions OÜ-ga Manifesta 9-l (2012). Ta on kahel korral pälvinud Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga (2013 ja 2019).

Näitust saatvad tekstid on kirjutanud Anti Saar ja Maris Karjatse.
Näituse graafiline kujundus: Anna Kaarma.

Täname: Treiarei, Johannes Säre, Magav Magma, Aadu Lambot.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus on avatud 6. novembrini.

Stsenograafia tudengi Joel Väli diplomitöö “In memoriam Bellingshausen” VAT Teatris, 10.–18. oktoobril. 

Näitlejad: Ursel Tilk (Eesti Draamateater) ja Markus Truup

Kunstnik-lavastaja: Joel Väli (EKA stsenograafia)

Dramaturg: Andreas Kübar

Valguskunstnik: Leon Augustin Allik

Muusikaline konsultant: Markus Robam

Produtsent: Egert Kadastu 

Etendused 13.10/14.10/16.10/17.10/18.10

Selle projekti raames arendavad Ieva Viese-Vigula ja Gints Virgilijs Tilks lootuste, hirmude ja uskumuste teemasid, millest saavad isetäituvad ennustused. Nad uurivad oma asja vaatlemise ja lähtepunktina jälgimise vaatenurgast. Moonutatud nägemused arusaamatuste ja ebausu vormides. Suutmata ületada inimsilma, nägemise, taju füüsilisi piire.

Gints Virgiljs Tilks ja Ieva Viese-Vigula on kaks viiest noore kunstniku kureeritud DOM galerii liikmest ning õpivad paralleelsetel kursustel Läti Kunstiakadeemia audiovisuaalosakonnas.

Ieva Viese-Vigula (1987) uurib endale huvipakkuvaid teemasid interdistsiplinaarselt – nii luuletajana, kriitikuna kui ka kujutava kunsti vaatenurgast. Tema fookuses on ühised mõisted, mis kujunevad sõnadeks või kujunditeks, ning ebausud, väärarusaamad ja eksitavad ootused, mis on osa enamikust vormidest.

Gints Virgilis Tilks (1997) kasutab skulptuurielemente, fotograafilist kujundit ja digitaalset kompositsiooni, et luua ruumiliselt hajutatud narratiive. Ta on osalenud liitreaalsuse grupisaates Nagu kadunud, uurides digitaalkunsti võimalusi gravitatsioonireeglitest mööda hiilida.

Toetavad KUNO ja SVETA