Krista Leesi erakordsete tekstiilide näitusel Prantsusmaal

19. septembril avatakse Prantsusmaal Clermont-Ferrandis näitus IMAGINE !, mis on tänavuse FITE (Festival International des Textiles Extraordinaires) peanäitus ja üldteema.

EKA tekstiiliosakonna dotsent Krista Leesi on kutsutud esinema installatsiooniga „Herringbone“ ehk versiooniga kunstniku 2019. aastal toimunud näitusest „Herringbone by Krista Leesi“.

Tänavu kümnendat tegutsemisaastat tähistav festival pakub ainulaadset võimalust, luues rahvusvahelise kohtumispaiga, et tutvustada tekstiile, millel on tugev kultuuriline või päranduslik tähendus. Festivali idee on kokku kutsuda kõik viis mandrit, et erinevatest riikidest loovisikud, kunstnikud, disainerid, käsitöömeistrid ja teised saaksid kohtuda. Üritus soovib näidata inimsusega seotud teemasid, keskkonnaalaseid ning majanduslikke teemasid, mis kõik on erakordsetest tekstiilidest lahutamatud.

Krista Leesi teose inspiratsiooniallikaks on nii traditsioonilise kangatüübi herringbone (eestikeelne vaste on ’kalasaba’) kujundusprintsiip kui ka selle ingliskeelne nimi (herring tõlkes ’heeringas’). Leesi herringbone versioon on fotorealistlik kangas, kus optilist efekti tekitav sakiline muster moodustub otseselt heeringatest (Clupea harengus). Parvekalale kohaselt masside kujundujumisest tekkiv muster kandub nii ülikonnale, mantlile kui ka mitmetele muudele rõivaesemetele ning erinevatele kangamaterjalidele, aga ka mujale.

IMAGINE ! näitus toimub Bargoin muuseumis, kus asub suurim väljaspoolt Euroopat pärit tekstiilide kollektsioon, mis teeb muuseumist ainulaadse säilituskeskuse maailmas.

Festivaliga kaasneb kakskeelne kataloog.

Näitus jääb avatuks kuni 26. märtsini, 2023 ja liigub siis edasi Leetu.

Varasemate festivalidega on võimalik tutvuda kodulehel.

Lisainfo:
Krista Leesi
+372 522 1152
krista.leesi@artun.ee

http://www.kristaleesi.ee

Teisipäeval, 20. septembril kohtuvad EKAs Nordic-Baltic Academy of Architecture  välissuhete esindajad ja arutavad, kuidas muuta võrgustikku senisest veelgi tegusamaks. 

Võrgustikku kuuluvad parimad Põhja-ja Baltimaade arhitektuurikoolid, kellega EKA-l tihe koostöö. Sealhulgas on Aarhusi Arhitektuurikool olnud aastaid meie arhitektuuritudengite eelistatuimate partnerülikoolide seas vahetusõpinguteks. 

EKA arengukava 2021 – 2025 sätestab, et kümnendi jooksul soovime kasvatada ülikooli mõju Põhja- ja Baltimaade ühe olulisema loovmõtte keskusena. Põhja- ja Baltimaade võrgustikud, sh NBAA on hea platvorm selle eesmärgi poole pürgimisel. 

23. septembril külastab EKAt LAB delegatsioon, kes on EKA üks pikemaajalisi partnerülikoole, koostöö ulatub tagasi 1990ndatesse aastatesse.
Külalised võtavad osa Disainiöö sündmustest ja arutavad EKAs võimalikku pikemaajalist koostööd disainiteaduskonnaga.

Viljandi Gümnaasiumi vilistlasnäitus “Ükssarvik” Rüki galeriis 

Avamine 15. septembril kell 18.00.

Näituse kuraator on Kerly Ritval, EKA kuraatoriõppest.

Näitusel osalevad kunstnikud: Anna Liisa Sääsk, Birgit Potter, Deivi Tobreluts, Eneli Rõigas, Gerthrud Grents, Inessa Saarits, Mirell Šmidt, Rebecca Villem, Roven Jõekäär, grupp TEMA (Sääsk, Saarits, Villem, Liis ja Eli Paul, Roosi Mändmaa).

Galeriis kohtuvad üheksa kunstnikku ja kuraator. Neist kõigist on saanud Kõrgema Kunstikooli Pallas, Eesti Kunstiakadeemia või Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid ja vilistlased. Kunstnikud annavad edasi oma kujutelmi ükssarvikust, mis ulatuvad maagilise looma klassikalisest tõlgendusest Eesti mütoloogia, kväärkogukonna ja feminismini. Läbiv teema on aga eriline ja ainulaadne olemine ning sellega kaasnev ilu ja valu.

Teiste seas näeme EKA vilistlast Roven Jõekääru teost „Kväär folkloor: uppunud kirikud“. Graafiline disainer seob lood Viljandi uppunud kirikutest, Viljandi paadimehest ja Kalevipojast. Välialale jääb Inessa Saaritsa (EKA installatsioon ja skulptuur) ja Rebecca Villemi skulptuur „Naissarvik“, mis on pühendatud Viljandis elanud Eesti esimesele feministile Lilli Suburgile.

Näitus jääb avatuks 8. oktoobrini.

Lähem teave:
Kerly Ritval
kritval@gmail.com
5566 9831

2022. aasta sügisel annavad Narva kunstiresidentuuri rahvusvahelised kunstnikud veebiloenguid, et rääkida lähemalt professioonaalse kunstniku praktikast, ja ka sellest, kuidas näeb välja kunstiresidentuuri argipäev.

See on võimalus laiemale publikule tutvuda kuue kunstiresidendiga ning õppida nende nippe ja nõuandeid, aga ka saada osa nende loometööst. Veebiloengud toimuvad iga kahe nädala tagant alates 15. septembrist neljapäeviti kell 18.00 õhtul.

Vestlused toimuvad inglise keeles.

Loengusarja edastatakse Eesti Kunstiakadeemia platvormil EKA TV. Loengud on ka seal ka hiljem kättesaadavad.

EKA TV link

Ajakava:

15.09 kell 18.00 Kenneth Bamberg – nüüd järelvaadatav EKA TVs

29.09 kell 18.00 Jacque Falcheti 

13.10 kell 18.00 TBA

27.10 kell 18.00 TBA

10.11 kell 18 TBA

24.11 kell 18 TBA

Esimese loengu peab Kenneth Bamberg, kes viibib Narvas residentuuris 3 kuud. Ta on Soome fotokunstnik Ahvenamaalt, kes uurib erinevaid kultuurilisi ja traditsioonilisi mehelikkuse väljendamise viise.

Teise loengu peab Jacque Falcheti, laulja ja laulukirjutaja Brasiiliast. Ta osales juba festivalil Station Narva ja kirjutab residentuuri ajal 6 laulu Narvast.

Adamson-Ericu Muuseumis on veel kuni 25.09 võimalik külastada näitust “Mõjukas materjal. Disain ja uued tehnoloogiad”.

Näituse raames uuritakse eri materjalide ja uute tehnoloogiate kasutamist nüüdisaegsete Eesti kunstnike ja disainerite loomingus ning kutsutakse kaasa mõtlema, milline on meie isiklik suhe materjalidesse ning missugust sotsiaalset ja keskkondlikku mõju materjalid avaldavad.

Näitus kutsub kaasa mõtlema, milline on meie isiklik suhe materjalidesse ning missugust sotsiaalset ja keskkondlikku mõju materjalid avaldavad. Uuritakse, kuidas avardavad digitaalsed tehnoloogiad, 3D-printimine, lasergraveerimine või ultraheliõmblused traditsiooniliste materjalide – portselan, klaas, puit või tekstiil – kasutusvõimalusi ning väljendusrikkust. Käsitöö ja digitehnoloogiate koostöös sünnib põnevaid lahendusi, mis pakuvad uutmoodi esteetikat, kuid sunnivad ühtlasi ümber mõtestama kunstniku harjumuslikku autoripositsiooni.

Paljusid disainereid ajendab soov rakendada oma töös senise tootmise-tarbimise-äraviskamise-mentaliteedi asemel ringmajanduse mudelit, mis tõhustaks loodusressursside kasutamist. Kuidas luua terviklahendusi sisaldavat kestlikku disaini, arvestades sealjuures, millist keskkonnamõju avaldab eseme valmistamine ja mis saab tootest tarbimistsükli lõpus? Nii otsitaksegi loodussõbralikke alternatiive plastile ja teistele sünteetilistele, suure keskkonnajäljega materjalidele. Välja on töötatud jätkusuutlikke ja kompostitavaid ning isegi süsiniknegatiivseid materjale, mis mitte ei tooda juurde, vaid seovad kasvuhoonegaase. Samuti otsitakse võimalusi jäätmete ümbertöötlemiseks, kasutades neid uute materjalide toorainena või vähendades jäätmeteket näiteks moetööstuses nullkululõigete eelistamisega.

Näitusel eksponeeritud teosed pakuvad nutikaid lahendusi globaalsetele probleemidele, tõestades mõjusalt, et jätkusuutlik materjalikultuur on võimalik.

Osalevad puha EKA kunstnikud: Elize Hiiop, Siim Karro, Lauri Kilusk, Eve Koha, Marta Moorats, Kärt Ojavee, Darja Popolitova, Johanna Ulfsak, Riina Õun

Näituse kuraator: Karin Vincente

Näituse kujundaja: Villu Plink

Foto: Marina Pushkar

Reimo Võsa-Tangsoo ja Martin Buschmanni näitus “[ 2 | 2 ] mäng on töö”
Haapsalu Linnagaleriis
07.09.2022 – 02.10.2022

Näitusel on võimalik kogeda kolme tööd, mis kõik tegelevad mängimisega ning vaatlevad mängimise/mängu erinevaid aspekte. Martin Buschmanni teos keskendub nähtusele, kus arvutimäng simuleerib üht kindlat tööd (rekka juhtimine), tehes seda võimaluste piires ülimalt realistlikult. Mängus oli autoril võimalik sõita läbi Eesti olulisemate inimasustuse sõlmpunktide, vaatamata asjaolule, et päriselus tal juhtimisõigust ei ole ning jäädvustada oma teekonda kasutades fotograafilisi töövahendeid. Tema teose kogemiseks võib kasutada saalis olevat tahvelarvutit või laadida alla Overly rakendus enda nutiseadmesse.
Reimo Võsa-Tangsoolt on kaks teost. Mõlema teose keskmeks on teatav üldistus või lihtsustus, mis kaasneb mänguga. Videos keskendub ta reaalse elu ja arvutimängu maailma aja erinevale kulgemisele. Oma olemuselt on antud lihtsustus diametraalselt erinev ka simulatsioonist (mida vaatleb näiteks Buschmann), kuigi ka mängumaailmas eksisteerib teatav realismi püüd. Tema teine teos keskendub aga mängu haaravusele. Kuigi me ei näe mängijaid, siis ruumiliselt esitatud heli annab kogejale võimaluse mängu jälgida.

Martin Buschmann  (snd 1980) kaitses 2021. aastal magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias õppekaval kaasaegne kunst, sellele eelnevalt on ta lõpetanud õpingud fotograafia osakonnas. Ta on tegelenud oma loomingus võrdsuse küsimuste uurimisega, kuigi viimastel aegadel on ta fookuses fotograafia lahtimõtestamine ning kasutamine virtuaalsetes keskkondades. Tal on olnud isikunäituseid nii Draakoni galeriis kui galeriis Positiiv. Tema viimaste projektidena võiks esile tuua “Kitsas maailm” ja “Dok.Foto 2020”. Tema artikleid on avaldatud ajakirjas Positiiv ja nädalalehes Sirp.

Reimo Võsa-Tangsoo (snd 1976) kaitses 2011. aastal magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas ning töötab samas 2003. aastast saati. Tema loomingu keskmes on tihti interaktsioon, poliitika ning küsimus reaaluse/virtuaalsuse omavahleise suhte kohta. Tal on olnud rida isikunäituseid Tallinnas, Tartus ja Greifswaldis, Saksamaal. Viimaste projektidena võiks esile tuua “[ 1 | 2 ],” “Vahetu vaevatasu,” “Test System 1.1 / Siin pole midagi vaadata,” “Nostalgia / ihad” ja “…Tabada tuuma ja põrgusse tagajärjed…”

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Alates 17. septembrist näeb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis näitust „Raamatukujundaja töötuba. Jüri Kaarma ja hilisnõukogude trükikunst“, mis aitab avada graafilise disaini unustusehõlma vajunud materiaalset reaalsust.

„Graafiline disain ümbritseb meid tänapäeval igal pool ja igaüks on graafiline disainer. Pildistamine ja fotode töötlemine, fontide ja värvide valimine, kollaažimine, kujundamine ja printimine, mis enne digirevolutsiooni olid eksklusiivsed, nõudsid aega, erioskusi ja kollektiivset pingutust, on nüüd iseenesestmõistetavad protseduurid iga arvutikasutaja jaoks,“ ütleb näituse kuraator Maria Muuk.

Ent veel mõnikümmend aastat tagasi võis lihtsaimgi kujundusvõte tähendada mitut tundi fotolaboris, mikroskoopilisi lõikamis-kleepimistöid, kõnesid ja kirju kirjastusse ja trükikotta, 300-kraadist sulametalli, arvukaid proovitõmmiseid ja metsikut materjalikulu.

„Noored disainerid ja digitaalsete disainivahendite kasutajad toonaseid kujundustöid aga enam ei tea ega mäleta. Nendega pole eriti palju tegeldud, neid pole säilitatud ja neid pole ka uuritud – iseäranis arvestades nõukogulikke töötingimusi,“ märgib Muuk. „Näitus on esimene samm selle pärandi taasavastamise, mõistmise ja ümbermõtestamise teel tänapäeva kontekstis, võimaldamaks paremini hinnata disainiajaloo saavutusi – või õigupoolest tajuda nendena ka kõige igapäevasemaid, ülimalt kollektiivse pingutuse tulemusena sündinud trükiseid ja kujundusi.“

Näituse autorid Maria Muuk, Anna Kaarma, Aadam Kaarma ja Eve Kask on väljapanekut luues aluseks võtnud Jüri Kaarma (1950–2011) Lasnamäe korterateljees säilinud haruldaselt põhjaliku protsessiarhiivi.

Jüri Kaarma sai tuntuks ajakirja Vikerkaar, Loomingu Raamatukogu ning entsüklopeediate kujunduste autorina. Tema enesekindel hilismodernistlik tüpograafiline käekiri on alates 1974. aastast vorminud tuhandeid trükiseid. Nende kujundused sündisid hilisöistel ateljeesessioonidel, abiks kummiliim, skalpell ja fotosuurendusaparaat, mida Jüri kasutas tagurpidi kaamerana. Näitusel esile tõstetud eksponaadid selgitavad ilmekalt, millised piirangud kehtisid hilisnõukogude ajal kujundajale ning kui leidlikult nende piirangute raames tegutseti.

Ajal, mil paljud meie digivaimustuses küpsenud põlvkonnast otsivad kobamisi alternatiive automatiseeritud vahenditele ja standarditele, mõjub graafilise disaini tehnoloogilisse ajalukku sukeldumine nagu sõõm värsket õhku. Näitus seab meie ette küsimuse, milliste tulemusteni võiks viia ajalooliste disainitööriistadega katsetamine tänapäeval. Fotomenetlus- ja trükiprotsesside varem tajutud puudujääke hindavad ümber sekkumised kirjadisainerilt Aimur Takkilt ning kirjastamisduolt Knock! Knock! Books. Näitust saadab põhjalik saalijuhis-kataloog, mille kujundus ühendab fotoladumise põhimõtted tänapäevaste digitehnoloogiatega.

Näitus jääb avatuks 13. novembrini 2022.

Näitusel saab lisaks ajaloolisele materjalile näha Aimur Takki töösolevat kirjatüüpi Würfel ning kirjastamis- ja disainiduo Knock! Knock! Books (Else Lagerspetz & Loore Viires) värsket lühijutustust „Kirjavõlglane“.

Näitusega kaasneb mitmekülgne publikuprogramm:

17. septembril kell 13.00–14.00 toimub näitusel kuraatorituur, mida juhib Maria Muuk.
22. septembril algusega kell 20 linastub film „Graphic Means: A History of Graphic Design Production“ (Briar Levit, USA, 2016).
15. oktoobril toimub kultuuriplakati töötuba, kus saab katsetada plakati kujundamist fotokollaažmeetodil.
Novembris toimub näituse teemasid koondav vestlusring, kuupäev täpsustamisel.

Näituse autorid: Maria Muuk, Anna Kaarma, Aadam Kaarma, Eve Kask
Kuraator: Maria Muuk
Graafiline disain: Anna Kaarma
Ruumikujundus: Aadam Kaarma
Konsultant: Eve Kask
Kirjadisain: Aimur Takk

14. septembril kell 17.30 esitletakse EKA 4. korruse aatriumis Ro Spankie raamatut “Interjööri kujutamine joonisel”, mis on 3. köide sarjast “Sisearhitektuuri põhitõed”. Samas tutvustatakse ka uut kakskeelset sisearhitektuuri terminoloogia digisõnaraamatut.

„Sisearhitektuuri põhitõed” on sari sisearhitektuuri eriala ja selle aluseks olevate põhimõtete tutvustamiseks. Peamisi teooriaid täiendavad sisekujundusprojektide analüüsid, mis teevad sellest raamatust käsiraamatu nii sisearhitektuuri kui ka arhitektuuri eriala tudengitele ning kõigile inimestele, kes on ruumist ja keskkonnast huvitatud.

Sarja kolmas raamat pakub sissejuhatust interjööri kujutamisse nii joonistel kui maketi või mudeli ehitamise teel. Raamat uurib mitmeid joonistamise ja joonestamise tehnikaid ja pakub välja meetodi, kuidas neid mõista ning millal neid kasutada. Põhiliste teooriate toetamiseks kasutatakse nii traditsiooniliste kui tänapäevaste projektide uuringuid, mis muudab selle raamatu informatiivseks ja inspireerivaks kokkuvõtteks interjööri kujutamise võimaluste teemal. Raamatu tõlkis ja toimetas trükki Katrin Kask ja see ilmub Ava Raamatu ja Eesti Kunstiakadeemia Kirjastuse koostöös.

Sarjast „Sisearhitektuuri põhitõed” on eesti keeles varem ilmunud 1. ja 2. köide: „Kontekst ja keskkond” ning „Vorm ja konstruktsioon sisearhitektuuris”. Kõiki neid raamatuid on võimalik esitlusel soodushinnaga endale ka soetada.

Dr Ro Spankie on University of Westminster sisearhitektuuri eriala juht ja õppejõud. Ta on töötanud samas ka kui sisearhitekt ja mööblidisainer ning on oma interjööriga seotud töid eksponeerinud ja avaldanud nii Suurbritannias kui ka välismaal. Ta on Ühendkuningriigi sisearhitektuuri ja sisekujunduse õppejõudude foorumi Interior Educators asutajaliige ning kaastoimetaja rahvusvahelises ajakirjas Interiors: Design, Architecture, Culture (Taylor & Francis).

Eesti kunstiteaduse aastasaja raames toimuva uute doktorite loengusarja sügisperioodi avaloengus esineb Greta Koppel, kes räägib 13. septembril kunstiteosest kui kunstiajaloolise uurimuse keskmest.

Greta Koppel kaitses 2021. aastal Eesti Kunstiakadeemias doktoritöö teemal “Hüvasti, konossöörlus? Kunstiteos kui kunstiajaloolise uurimise kese”, mis tegeleb vanakunsti uurimise probleemistikuga, kajastades autori aastatepikkust uurimis- ja kureerimistööd muuseumis. Kunstiteostel kui museaalsetel objektidel on olnud selles töös keskne koht.

Rohkem infot.

Aksel Haagensen ‘Chronicles of Trap’ veebigaleriis post-gallery.online

Näitusele: https://post-gallery.online/

Trapi saare kaugus maismaast tegi sellest ideaalse keskkonna mitmele endeemilisele taimeliigile ning ka sobiva pesitsuspaiga külastavate mereimetajate ja -lindudele. Saarebiogeograafia stampnäitena on Trap hea pinnas, millelt rääkida lugusid looduskaitse ajaloost ning liigirikkusest antropotseenis.