Kaasaegse kunsti stuudio-müük

2. septembril, kell 19:00, toimub värskelt lõpetanud ja hetkel teise aasta kaasaegse kunsti magistriõppe tudengite ateljeemüük Uus Rada galeriis, Raja 11a.

Ürituse eesmärk on toetada tudengite viimase kooliaasta jooksul valmivate projektide teostamist ja anda hoogu noorkunstnike üleminekule individuaalsele kunstipraktikale. Kogu tulust läheb 100% kunstnikele endile. Iga osalev kunstnik esitab kuni 3 teost, millega on võimalik tutvuda salongistiilis näitusel Uus Rada galeriis. 

Näituse avamine 2. septembril, 2022, kell 19:00–22:00

Osalevad kunstnikud: Brenda Purtsak, Eero Alev, Heli Haav, Jamie Dean Avis, Janne Lias, Johannes Luik, Junny Yeung, Katariin Mudist, Kati Müüripeal, Lily Marleen Verilaskja, Maris Paal, Marleen Suvi, Maryliis Teinfeldt-Grins, Noah E. Morrison, Olev Kuma, Samuel Lehikoinen, Solveig Lill, Sophie Durand, Triin Türnpuu, Tõnis Laurson, Zody Burke

Kunstiteoseid saab näha SELLELT LINGILT

Facebookis 

Näitus on avatud:
3. september 2022 kell 12-18
4. september 2022 kell 12-18

5. septembril, 2022 korraldab Eesti Kunstiakadeemia kahe esinejaga avatud loengu, kus ühe laua taga saavad kokku akadeemiline teadmine ja ettevõtluskogemus, et lahata üht Eestis ja Euroopas olulist teemat – eluasemekriisi. Vestlus/loeng toimub Põhjala tehase Botik baaris Tallinnas. Uksed avatakse 17.30, sündmus koos otseülekandega algab kl 18.

Eesti Kunstiakadeemia poolt on laval arhitektuuriteaduskonna dotsent Dr Sille Pihlak, Itaaliast saabub Tallinnasse Sara Paganin, sotsiaalmajade valdkonna juht, Finanziaria Internazionale Investments SGR SpA, Conegliano/Milano. Vestlust suunab moderaatorina Madle Lippus, Tallinna linnaplaneerimisküsimuste eest vastutav abilinnapea.

Kinnisvara-hinnaralli on suuremates Eesti linnades tekitanud olukorra, kus taskukohase hinnaga elupinda ei jätku piisavalt ei üürimiseks ega ostmiseks. Eriti keerulises olukorras on väiksema sissetulekuga leibkonnad ning kui nad on sunnitud kolima tööpaikadest kaugemale, kus eluasemed on odavamad, tekib omakorda suurem surve linna transpordivõrgule ning suureneb linlaste ja linna ökoloogiline jalajälg.

20. sajandi alguses kujunes Tallinnas välja nn Lenderi maja tüüpprojekt, mis pakkus võimalust ehitada taskukohaseid ja vajadustest lähtuvaid eluasemeid värskelt linna kolinud inimestele, ent täna meil sellist lahendust ei ole. Kuid kas võiks olla? Kuidas luua taskukohase kogukonna-kortermaja tüüpprojekt ja mida see eeldaks nii arendajatelt, kogukondadelt endilt kui kohalikult omavalitsuselt ja riigilt? Kuidas luua olukord, kus ka tuletõrjuja ja õpetaja jaksaksid elada Kadriorus, Kalamajas või kesklinnas? Mida peaks elamise mudelis muutma – arhitektuuriliselt – et eluase muutuks taskukohasemaks, kuidas ruumi jagama? Sellest räägime 5. septembril, analüüsides Itaalia kogemusi, kaaludes kaasaegse arhitektuuri ja ehitustehnoloogia võimalusi ja otsides dialoogis lahendusi, mis võiksid sobida Tallinnas. 

Teema asjakohasusest annab tunnistust asjaolu, et Euroopa Liidu suurima, Mies van der Rohe arhitektuuripreemia 2022. aasta seitsmest finalistist kaks olid puidust ehitatud kogukonna-korterelamute projektid: La Borda ühistuelamu Barcelonas ja 85 sotsiaalkorteri projekt Cornellàs. Ka Eestis on juba kogukondi ja arendajaid, kes on võtnud peaeesmärgiks tihedamate, sidusamate, ja läbi selle, vastupidavamate kogukondade loomise.

Loeng on avatud kõikidele huvilistele, ent eriti on oodatud kogukondade eestvedajad, kinnisvaraarendajad, linnaplaneerijad, arhitektid ja sisearhitektid ning kohalikus omavalitsustes planeeringutega tegelevad ametnikud.

Avalik kaksikloeng toimub Transform4Europe projekti raames: seitsmest ülikoolist koosnev T4EU tegutseb Euroopa Ülikoolide Initsiatiivi all, eesmärgiga muuta – Euroopa väärtustele ja identiteedile tuginedes – Euroopa haridust konkurentsivõimelisemaks. Transform4Europe projekti fookuses on eelkõige just digipöörde ja diginutikate piirkondade küsimused, keskkonnaproblemaatika ja jätkusuutlikkuse kasvatamine, ühiskondlik areng, kogukondade kasvatamine ja kaasamine. Kõikide nende teemadega haakub ka 5. septembril Tallinnas lahatav eluasemekriisi-küsimus. 

Rohkem infot: http://www.transform4europe.eu 

EKA kodulehel eesti keeles: https://www.artun.ee/akadeemia/rahvusvaheline/t4eu  

Loeng toetab EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuses PAKK käimasolevat uurimisprojekti sLender, mis otsib kaasaegset käsitlust eelpoolmainitud Lenderi tüüp-kortermajale.

Botikust toimub otseülekanne nii Facebooki kui YouTube-i, kuid põnevama arutelukogemuse saab kindlasti kohale tulles. NB! Loeng on inglise keeles.

Visuaal: Krulli superstuudio (juhendajad Sille Pihlak, Siim Tuksam, Karin Bachmann, Adam Orlinski), tudengite tööd

Sündmus on kaasrahastatud Euroopa Liidu Erasmus+ programmist.

Miks on eluasemekriis probleem? Mis on Transform4Europe projekt? Loe teemast lähemalt.

Sotsiaalse disaini päevad

8.–9. september, EKAs

Eestis on vaimse tervisega kimpus 40000 last. Igal aastal visatakse meil ära 164 miljoni euro väärtuses toitu. Meil on tungiv vajadus mõista riiki saab unud üle 45000 Ukraina põgeniku keerulist kogemust. Kuidas võiks sotsiaalne disain aidata meid nende teemade mõistmisel ning nendega tegelemisel? 

Sotsiaalse disaini päevadel kohtuvad EKAs kakskümmend kaks valdkonna professionaali, et arutleda järgnevate küsimuste üle:

•   Millist poliitilist mõju omavad disainerid?
•   Miks on disain sotsiaalne praktika?
•   Kas disaini meetodid võiksid meil aidata ühiskondlikke muutusi mõista ja käsitada?

Disaini roll ühiskonnas on tormakas muutumises. On selgelt tajutav, kuidas disaini ei peeta pelgalt enam uute toodete väljamõtlemise praktikaks, vaid seda nähakse üha enam tehnikate kogumina, mille abil tegeleda keerukate probleemidega. Siit tuleb ka vajadus disaini muutunud rolli majanduslikes ja poliitilistes küsimustes määratleda. 

Nagu ütles MOME sotsiaalse disaini uurimiskeskuse juht Bori Fehér: “See üritus aitab leida vormi kiiresti arenevale uurimisvaldkonnale, mis aitab Eestis arendada uusi kaasava disaini ja sotsiaalse sekkumise viise.”

Järgmisel aastal avab EKA uue sotsiaalse disaini magistriõppe, kus tegeletakse disaini kui sotsiaalse ja poliitilise praktikaga. Õppekava eesmärgiks on aidata disaineril mõista ühiskondlike muutuste tagamaid ning võimestada õppijaid tänaste keerukate probleemidega tegelemisel. 

Sotsiaalse disaini päevadest võtavad osa kolleegid üle Euroopa, et arutada valdkonna võtmeküsimusi. Näiteks on Guy Julier kirjutanud aktivismist ja disaini majanduslikust mõõtmest, Jesko Fezer arhitektuurist ja kogukondlikkusest, Eeva Berglund sellest, kuidas uurida keskkonnaaktivismi. Jussi Koitela on uurinud külalislahkust ning valdkondadeüleseid praktikaid, Maija Rozenfelde disainiinstitutsioone, Bianca Herlo rohujuuretasandi poliitikaid ja kodanikutaristuid. Adam Drazin on kirjutanud disainiantropoloogiast, Liene Ozoliņa ühiskonnateooriast ning Alvise Mattozzi innovatsioonist ja jätkusuutlikkusest, jne, jne.

Sotsiaalse disaini päevade raames toimuvad ka mitmed eksperimentaalsed töötoad ning väljasõidud, kus keskendutakse mitmesugustele teemadele, nagu vaimne tervis, liikideülene suhtlemine ja põliselanike õigused. Nendel päevadel saab Tallinnast hetkeks Euroopa sotsiaalse disaini pealinn. 

_______________

Neljapäev, 8. september / A-101

10:30 Ümarlaud: Mida võimaldab sotsiaalne disain?

Osalejad: Bori Fehér (MOME Budapest), Guy Julier (Aalto), Alvise Mattozzi (Politecnico Torino), Ruth-H. Melioranski (EKA)

13:30 Avatud formaadid / A-307

Hermione Spriggs (UCL): Metsiku järgimine / Liikideülesed vestlused.

Nathaly Pinto (Aalto): Disain Globaalse lõuna toetuseks.

16:00 Reis Paljassaarde Andra Aaloega.

Reede, 9. september / A-306

10:15 Ümarlaud: Millal, kus, kellega, milleks? Sotsiaalne käib alati mitmuses. 

Osalejad: Eeva Berglund (Aalto), Jesko Fezer (HFBK Hamburg), Bianca Herlo (UDK Berlin), Liene Ozoliņa (Läti Kultuuriakadeemia)

13:15 Ümarlaud: Kuidas hinnata interdistsiplinaarseid projekte? 

Osalejad: Adam Drazin (UCL), Jussi Koitela (Frame Finland), Maija Rozenfelde (Läti Kunstiakadeemia), Indrek Sirkel (Lugemik)

15:00 Avatud formaat: sotsiaaldisaini projektid EKAst.

Ott Kagovere & Sandra Nuut: tigupost, ehk kuidas kujundada ümber aega ja ruumi, mida me anname enesele millegi ütlemiseks ja mõistmiseks.

Eva Liisa Kubinyi & Maarja Mõtus, noorte vaimse tervise probleemide leevendamisest

Kristi Kuusk, sotsiaalsest disainist erivajadustega lastele

Urmas Lüüs, eakate inimeste üksindusest

16:15 Maria Derlõši välikülastus Lasnamäele.

_______________

Osalemiseks palun registreeru siin.

Lisainfo: Francisco Martínez, francisco.martinez@artun.ee / +372 58038079 

Projekti toetab Saksamaa Liitvabariigi Välisministeeriumi vahenditest Saksa Akadeemilise Vahetusteenistuse (DAAD) kaudu Balti-Saksa Kõrgkoolide Büroo.

Alates 5. augustist vaatavad Viljandi vana veetorni turvalisest kõrgusest tulevikku neli kunstnikku: Egle Ehtjen, Kelli Gedvil, Hanna-Liisa Lavonen ja Helle Ly Tomberg ning ootavad külastama näitust „Lõpueeldused“.

Nad uurivad, kuidas suhestuda lõppeva maailmaga. Laual võib olla eitus, hirm, lein või leppimine. Võib ka tunda rõõmu ja imestust. Võib vaadata inimlikult lähedalt või kosmiliselt kaugelt.
Maailmalõpp tuleb iga hetkega lähemale.
Reaalsus on tõmmatud viimase piirini pingule, turvatunne laguneb, õhus on tunda maguskirbet osooni lõhna. Ümberringi toimuvad sõjad, ühiskonna lõhestumine, kliimamuutus ja sellega kaasnevad looduskatastroofid värvivad tuleviku üsna lootusetutes toonides.
See tunne on inimesi saatnud igavesti. Meid ümbritsevad globaalsed kataklüsmid ning meie tuuma puurivad isiklikud tragöödiad. Oleme nendesse sündinud, tassime igapäevaselt nende habrast ja rasket koormat ning teame, et neid tuleb veel. Seni pole ükski katastroof viimaseks jäänud.
Mis saabub pärast, on juba igaühe enda teha.

Täname: Marek Gedvil, Leegi Kiis, Svetlana ja Johannes Lavonen, Ian-Simon Märjama, Kristen Rästas, Sten Saarits, Jan Viilma, Tiina Vändre

Graafiline disain: Henri Kutsar

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital, Nudist

Näitus „Lõpueeldused“ on Viljandi vanas veetornis avatud 31. augustini 2022.

Viljandi vana veetorn asub Johan Laidoneri plats 5.

Avatud on E-P kell 11-18. 

Tiina Saidla joonistuste sari “Mängu ilu / Kõik kaardid laual” ja “Draama ilu / Kirjad Kadrile”
Kadri Mälk “Kuidas jutustada inimest”
1.–31. august 2022
Harju Maakonnaraamatukogu galerii, Keila

Kadri Mälk:
“Liitusin Tiina Saidla mõttega austusest oma õpetaja, prof Kuldkepi vastu. Austan Tiina visadust ja võrratut joonistusoskust. Käed tema piltidel!
Austan kunstnikke, kes näitavad oma loomingut ka väiksemates kohtades kui pealinnade peened esindusgaleriid. Andes sellega märku, et kunstnik sa võid olla, ent inimene sa pead olema.”

Prof. Kadri Mälk esitleb sel näitusel kolmeteistkümmet ehet aastatest 2016–2021.

Tiina Maidla:
“Olen Tiina Saidla Pärnust. Eluaegne kunstiõpetaja. Sündisin Vändras 1953. aastal, keskharidus Pärnu Koidula gümnaasiumist, 1961–1972. Õppisin 1975–1980 ERKI-s, metallehistöö erialal. Vahepeal töö Saaremaal, ettevõttes “Juveel”, Aste külas asuvas filiaalis. Aastal 1981 sündis poeg Siim. 1984–1996 õpetaja joonistuskateedris ERKI-s.1995–2002 kunstiõpetaja Pelgulinna gümnaasiumis. Alates aastast 2002 elan ja töötan Pärnus. 2002–2021 Pärnu kunstide kool, õppeained joonistamine ja kompositsioon. Isikunäitus Pärnu linnagalerii kunstnike majas oli novembris 2019. Nagu kirjutas Pärnu Postimees, võib väljapanekut vaadelda kui autobiograafilist mõtisklust armastusest, selle kaunidusest, ent ka varjukülgedest ja valust. Mõistan, et mu piltidele ei ole praegune aeg õige. Valitsev suund on kontseptuaalne kunst, näib, et käelisi oskusi polegi enam vaja (loe: joonistusoskuse kadu). Usun, et küll seegi muutub, millalgi ikka.

Kui vanem inimene meenutab olnut ja ehk tahab kirjutada memuaare, siis mõtlesin, ehk võiks lugusid pildikeeles jutustada. Mõni aeg pärast ema surma lappasime pojaga perekonna fotoalbumeid. Sealt tärkas idee – siit midagi saab! Nii valmiski 2018–2019 grafiitpliiatsiga joonistatud sari “Mängu ilu”. Sarja “Draama ilu” joonistasin, mõeldes Kadrile, ta headele kui ka keerulistele päevadele. Tööd on valminud 2020–2022 ja teostatud pehmete materjalidega: süsi, seepia ja pastell. 

Kohtusime Kadriga ühel äikeselisel juunikuu ööl Kopenhaageni lennujaamas. Mina tulin Pariisist, tema Amsterdamist. Sattusime lennukis kõrvuti istuma.

Meid ühendab ühine kool EKA (toonane ERKI), sama eriala (metallehistöö) ja eriline Õpetaja prof. Leili Kuldkepp. See põgus kokkupuude jätkus kirjavahetusega. “Lootusetu ja lootusrikas – kõik jätab jälje”. “

Kadri Mälk: “Ja kaugus. Kaugus on mõistetamatu nähtus. Võid olla füüsiliselt ma-ei-tea kui kaugel, ent hinges ikka lähedal” . 

Nii ta kirjutab, targalt ja tundlikult, ei ole võimalik jääda ükskõikseks. Ta on mulle väga oluline Inimene, sest just tema äratas mu pikast unest,jne innustades mind taas joonistama. Paljud mu piltide pealkirjad on laenud Kadri kirjadest ja tema muudest tekstidest. Töö pealkiri on ääretult oluline, vähemalt minuga on see nii. 

Edasi jääb vaid teostus. Aega ning kahtlusi (ja üldse mitte vähe!) nõudev on see faas siiski. Selle sarja pilte võiks vaadelda ka kui illustratsioone ühele elulooraamatule, mida veel ei ole. Kuid kas see tuleb, kes teab.”

Näitus Keilas on pühendatud Õpetajale, prof. Leili Kuldkepile ja Kadrile.

Head Inimesed! Olen tänulik, kui keegigi teist saab näitust vaadates puudutatud, kõnetatud. Sõbralikult, Tiina Saidla. 

Näitusel on väljas ja ka müügiks valik EKA ehte- ja sepakunsti eriala õppejõudude ning endiste ja praeguste tudengite elu ja loomingut puudutavaid raamatuid. Soovi korral saab ostetud raamatusse paluda ka autori omakäelise sissekirjutuse või autogrammi.

Näitus on avatud E-R 10-18, L 10-16

EKA teadus- ja arendusosakond koos Tallinna Strateegiakeskusega korraldab igal aastal rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurssi, mille eesmärk on motiveerida ülikooli liikmeid senisest enam rakendama oma õppe- ja teadustöö tulemusi ettevõtlus-, avalikus ja mittetulundussektoris ning teavitada üldsust ülikooli oskusteabe rakendamisest majandustegevuses ja ühiskonnas.

Parima töö autorit/autoreid premeeritakse 1000 euroga. Kui konkursile laekub hulgaliselt huvitavaid töid, võib komisjon välja anda lisapreemia(d).

Konkurss sobib hästi EKA tudengitele, kelle kursuse- või lõputööl on rakenduslik väljund, st töö tulemust võidakse hakata kasutama kas ettevõtetes või muudes organisatsioonides. Konkursile on oodatud ka kõikide töötajate ja teadurite rakenduslike väljundiga uurimus- või projektitööd.

Tööd peavad olema teostatud (lõpetatud) perioodil 01.09.2021-31.08.2022.

Tööde esitamiseks tuleb saata täidetud ankeet vajalike materjalidega hiljemalt
14. septembril aadressile koostoo@artun.ee.
Kirja adressaatide hulgas peavad olema kõigi töö/projekti autorite e-posti aadressid.

Konkursi läbiviimist kaasrahastab Tallinna Strateegiakeskus.

Kandideerimismaterjalid:
Konkursi kord
Ankeet

Kuidas portreteerida lindu? Kunstnike konverents

9. septembril, kell 11.00, EKA aulas (A101)

Kõnelevad: Eero Epner, Ene-Liis Semper, Hasso Krull, Liina Keevallik, Mark Raidpere, Mart Kangro, Peeter Laurits,  Sirje Runge, Tõnis Saadoja ja Andrus Laansalu.

Konverentsi ajakava: 

11.00 – 11.30 Sirje Runge “ARM, HIRM JA SURM” Sirjega vestleb Elen Lotman

11.30 – 12.00 Ene-Liis Semper “INIMENE OMA PÕHIOLEMUSELT ON MÄRG”

12.00 – 12.30 Tõnis Saadoja  “KUIDAS PILT VÕTAB MAALI KUJU” 

12.30 – 13.00 Hasso Krull  “PEITUSEMÄNGU VÕIMALUSED“

13.00 – 13.30 Mark Raidpere “KUNAGI” 

13.30 – 14.00 Liina Keevallik “KUJUND KUI ÄRATUSKELL. TARKOVSKI MOODI” 

14.00 – 15.00 lõuna

15.00 – 15.30 Eero Epner “KUJUNDI SÜND”

15.30 – 16.00 Mart Kangro “ETENDUSKUNST KUI ANALOOGŽANR”

16.00 – 16.30 Andrus Laansalu “KAS MATERJAL TEGELIKULT ON IKKA VAIKNE?”

16:30 – 17.00 Peeter Laurits “AJURIPATS PEAB TILISEMA”

17.00 – 18.00 Paneeldiskussioon – Ene-Liis Semper, Eero Epner, Hasso Krull, Peeter Laurits, Tõnis Saadoja

Mida kunstnik teeb, kui idee teosest ei ole veel leidnud selgelt lahendust, kuidas täpselt lasta see materjalist esile tulla? Enamasti, või vähemalt väga tihti, on kunstnik siis vait. Ta ei räägi. Ta mõtleb kujutamise kategooriates. Miski on hakanud kujunema, aga veel seda pole. Tavaliselt pole kunstnikul niimoodi protsessis olles veel ka häid sõnastusi, mis laseks selle käimasoleva kujunemise kohta midagi öelda. See kujunemine ei ole sõnaline. Sõnadel ei ole sellele protsessile ligipääsu. Või kui ongi, siis sõnadel on omadus jätta suur hulk pidevust vahele, et kompaktselt ja koondatult tekitada ülekanne, sild füüsiliste asjade raskusest ja aeglusest keelelise mõtte kerguse juurde. Selle käigus läheb väga palju füüsilise tegelikkuse pidevust kaduma. Seda lihtsalt ei saa niimoodi kaasa võtta. Aga see ei kao kuhugi. See on endiselt olemas seal, kus kunstnik tema kaalu ja gravitatsiooniga töötas.

Ja mis sellega siis nüüd teha? Selle osaga protsessist, mida ei saa sõnastada, sest kogu keele olemasolu aja jooksul pole selle jaoks mingeid sõnu välja mõeldud. Kuhu me paneme selle, sõnastamatu ja vaikiva (tõsi küll, helilises plaanis ei pruugi see pidevus tingimata vaikne olla).

Ja edasi, kuidas see, mida ei saa sõnastada, aga mis on vältimatu füüsilisusega kohal, jõuab vaatajani? Selle inimeseni, kes tuleb teose juurde ja hakkab seda uurima. Ka selles protsessis pole sageli kuigi palju sõnu. Ja ka siin toimub kujunemine. Miski kujuneb vaataja peas.

Nüüd võiks küsida – kas see, mis niimoodi nendes mõlemas protsessis kujunes, on kujund? Kas see, mida me mõtleme kujundi mõistega igapäevases keelepruugis, on nende protsesside tulemist pigem rohkem? Või pigem hoopiski vähem? Kuidas kujunemine ja kujund on omavahel seotud? Ja kuidas nad on seotud nende aeglaste ja sõnastusest kaugel liikuvate protsessidega, milles kunstiteos valmis tehakse ja milles vaataja teosega kontakti saab. See küsimus sõltub väga palju neid protsesse tundvate inimeste vastustest. Ja vastused võiksid tulla konverentsi käigus pinnale. Pärast võib edasi olla vaikne. 

Konverentsile registreerimine

Lisainfo:
Maria Hansar
konverentsi koordinaator
maria.hansar@artun.ee
55 65 55 96

Kunsti ja disaini eriala doktorandi Nesli Hazal Oktay esimese projekti “Empathic Placebos—Designing for the bodies in videotelephony” eelretsenseerimine toimub 2. septembril 15.00 EKAs, ruumis A501.

Projekt on osa Nesli doktoritööst. Eelretsenseerimine toimub hübriidvormis. Zoomi link osalemiseks SIIN

Juhendajad
dr Kristi Kuusk (EKA)
prof Danielle Wilde (Umeå University, University of Southern Denmark)

Retsensendid
dr Kristina Andersen (Eindhoven University of Technology)
dr Oscar Tomico (Eindhoven University of Technology, Barcelona School of Design and Engineering)

Rohkem infot SIIN

EKA õppejõud Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse suvekoolis „Postsotsialistlikud ökoloogiad“

12.–17. augustil 2022 korraldas Läti Kaasaegse Kunsti Keskus (LCCA) Valmieras suvekooli „Postsotsialistlikud ökoloogiad“ („Postsocialist ecologies“).

Selles osalesid õppejõududena John Grzinich, kes viis suvekoolis läbi töötoa ja seminari oma antropotseeni-teemalistest helikunsti teostest ning Linda Kaljundi, kes pidas loengu põlevikivitööstustusega seonduvast visuaalkultuurist ja kultuurilistest kujutelmadest. Linda Kaljundi oli peakorraldaja Ieva Astahovska kõrval ühtlasi suvekooli kaaskuraatoriks. EKAga seotud kunstnikest osales suvekoolis Mari-Leen Kiipli.

Suvekooli tutvustus ja programm

Katariin Mudist Tartu Kunstimajas
„Teha või Mitte-Teha”
29.07.–28.08.22

EKA kaasaegse kunsti magistrit juba pikemalt paelunud temaatikat kajastava väljapaneku keskmes on samanimeline äsjavalminud monumentaalteos „Teha või Mitte-Teha“. 9-meetrine segatehnikas kompositsioon kõnetab ühtaegu nii kaasaegset produktiivsuskultuuri kui ka pandeemiast tingitud tegevuste ja tegevusetusega seotud ärevust.

Tõuke eksponeeritavate tööde loomiseks andis Katariin Mudistile tema pikemaajaline enesekriitiline uurimus, mille keskmes on aastate jooksul kogunenud sedelid nimekirjadega plaanitud tegevustest (to-do list). Näituse keskne teos „Teha või Mitte-Teha“ visualiseerib tegevusi ja nende ajalist dimensiooni tegevuste alustamist, aga ka katkestamist ning kohtleb seda ainest kui antropoloogilist ja psühholoogilist andmemassi, millest kooruvad välja kõnekad elutempot ja indiviidi seisundit kirjeldavad mustrid.

Nii näitus kui ka samanimeline teos on ühtaegu isiklikud, aga ka märkimisväärselt universaalsed uurimused, visualiseerimaks valikuid, katkestatust, tegevusetust ja kurnatust – nii sisemist kui ka ühiskondlikku survet olla produktiivne.

Katariin Mudist (s 1994) on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia ning on täiendanud ennast Budapestis ja Gentis. Tema eelmine isikunäitus Tartus toimus 2020. aastal Jakobi galeriis.

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital ja Anderson’s craft beer

Näituse kujundus: Alden Jõgisuu

Näituse meeskond: Tanel Asmer, Elika Kiilo-Kulpsoo, Johanna Mudist, Peeter Talvistu, Urmo Teekivi ja Mae Variksoo

Tänud: Sander Koit, Alan Voodla, Sophie Durand ja Maria Elise Remme

Näitus on avatud 28. augustini

Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12.00–18.00. Näitused on tasuta

Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.