„Greatest hits“/„Valitud hitid“ grupinäitus EKKMis

17. juunil avaneb EKKMis erilises formaadis rahvusvaheline grupinäitus „Greatest hits“ („Valitud hitid“)

Kunstnikud: Cyprien Gaillard, Hannah Black, Jonna Kina, Francis Alÿs, Gary Hume, Lucia Nimcova, Pierre Huyghe.

Osalevad kuraatorid: Evelyn Raudsepp, Maria Arusoo, Maria Helen Känd, Maria-Kristiina Soomre, Marten Esko, Siim Preiman, Triin Metsla.

Avamispidu toimub 17. juunil kell 18.00 EKKMi aias

Evelyn Raudsepa kokkukutsutud näituseprojekti „Greatest hits“ raames valisid kuus Eesti kuraatorit näitusele ühe kunstiteose, mida nad igatsevad enim taaskogeda või mis neid antud ajahetkes väga kõnetab. Näitus moodustab sel viisil kaasaegse kunsti soovikontserdi, kus on esindatud mitme kõrgelt hinnatud rahvusvahelise kunstniku looming. Seejuures annavad näitusele isikliku kõla kuraatorite kirjad enda valitud teoste autoritele.

„„Mis on üks kunstiteos, mida sa kõige enam igatsed?“ küsisin kuuelt kuraatorilt, kel on harjumus regulaarselt püsida kursis globaalse kaasaegse kunstiga, kuid mis pandeemia oludes takerdus. Kuigi küsimuse esitamise ajast on asendunud üks kriis teisega, on mul endiselt säilinud usk kaasaegse kunsti kõnekusse ning vajadusse selle järele. Selleks, et taolise vajaduse isiklikke lähtepunkte uurida, esitasin palve, et kuraator pöörduks kunstniku poole kirjaga, milles ta selgitaks, miks ta just selle teose valis ning miks ta seda teost praeguses ajas taaskogeda sooviks,“ selgitab Raudsepp. 

Kuivõrd ühelt poolt oli kuraatorite ülesandeks lähtuda oma teose valikul asjaoludest, mis võimaldaksid seda esitada ka piirangute tingimustes, ning teisalt tõusis mitme kuraatori emotsionaalses mälus esmalt esile just videoteos, kujunes näitusest tervikuna audiovisuaalne kogumik.

Kuue kuraatori valikule näituse-albumis „Greatest hits“ lisas Raudsepp isikliku avaloo. Seitsme tööga kompositsioonis säilib iga kunstiteose iseväärtus ning külastajal avaneb võimalus enda kogemusliku teekonna kujundamiseks ja kokkukõlade leidmiseks. Teoste variatiivsuses avalduvad kuraatorite erinevad huvid ja praegused rõhuasetused kaasaegses maailmas.

Näitus jääb avatuks 7. augustini.

Publikuprogramm:

Vestlusring kuraatoritega 28.06, kell 17.00

Performance Jonna Kina „Salastatud sõnad ja seotud lood“ 7.08, kell 17.00

Vestlusring „Liikuvad pildid hallis alas: video kunstisaalis ja kunst kinosaalis“ 7.08, kell 18.00

Näitust toetavad: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Frame Contemporary Art Finland, Prantsuse Instituut Eestis, Akzo Nobel AS

Täname: Eesti Kunstiakadeemia, Vabamu, Nordic Hotel Forum, Tallinna Kunstihoone, Kai kunstikeskus

Info:
Maria Helen Känd
kuraator-projektijuht ekkm.ee
maria.helen@ekkm.ee
+372 53429812

22. juunil kell 11.00 toimub kunsti ja disaini eriala doktorandi Sirja-Liisa Eelma doktoritöö „Tühjuse paradoks. Maalipraktika, (näituse)ruumist ümbritseva oleku muutmiseni“ juurde kuuluva teise näituseprojekti „Must peegel” eelretsenseerimine Draakoni galeriis.
„Must peegel“ on Sirja-Liisa Eelma ja Tiina Sarapu ühisnäitus. Eelretsenseeritakse Sirja-Liisa Eelma maaliseeriat „Must peegel“ ja kunstnike ühistöös valminud objekte.

Näituse eelretsensendid on dr Elnara Taidre ja dr Pedro Cervio.
Doktoritöö juhendaja on dr Alari Allik.

Näitus on avatud 31.05.-25.06.2022.

Must pind neelab valgust ja värve, seda vaadates saab näha lõpmatusse, teadmatusse, üksindusse ja
kaitsvasse sumedusse. Peegel ulatab otsekohese tõe. Oht jääda lõksu peegeldustesse ja peegelduste
peegeldustesse on sama suur, kui kiusatus puudutada nutiseadme kustunud ekraani, et avada hoopis muud
maailmad.

Prantsuse 17. sajandi maastikumaalija Claude Lorraine’i poolt kasutusele võetud must peegel toimib
optilise abivahendina. Võrreldes kirka peegliga on selle pilt üldistatum ja detailid peidetud. Must
peegelpind toob esile hele-tumeduse ja vähendab värvitoonide intensiivsust.

Peegelduvate ja maalitud maailmade kokkusaamine viitab olemise mitmekihilisusele. Klaasi kiht maali
ees kaitseb teost, kuid tekitab ka distantsi vaataja ja maali vahele. Nii jääb vaataja ilma võimalusest kogeda vahetult värvi materiaalsust, selle hõngu ja lõhna. Klaasist tulenevad peegeldused, valgushelgid ja varjud toimivad kas häirijana või püsitu ja lummava finessina maali pinnal.

Sirja-Liisa Eelma (1973) on kontseptuaalne maalikunstnik, kelle pildikeelt iseloomustavad visuaalselt minimalistlikud struktuurid. Korduva kujundi aeglasel teisenemisel põhinevad maaliseeriad keskenduvad tühjuse, tähenduste ambivalentsuse, nähtava ja nähtamatu piiritlemise teemadele.
Sirja-Liisa Eelma on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti erialal (MA 1996), 2018. aastal jätkas õpinguid doktorantuuris. 2016. aastal tunnustati tema loomingut Konrad Mägi preemiaga. Eelma teoseid leidub nii erakogudes kui ka Eesti Kunstimuuseumi kogus. Tal on olnud arvukalt isiknäitusi ning ta on osalenud grupi- ja kuraatorinäitustel Eestis ja välismaal.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Mark Antonius Puhkani isikunäitus „Aastaringid“
Kondase keskus
20.06.–31.07.22

20. juunil, kell 17.00, avatakse Kondase keskuses Mark Antonius Puhkani esimene isikunäitus „Aastaringid“. 

Väljas on kunstniku viimaste aastate joonistused. Kõik kokku on otsekui visuaalne päevik, milles kajastub aastaaegade ja eluhetkede vaheldumine. Puhkan jäädvustab piltidele nii seda, mida ta näeb, kui ka seda, mida ta mõtleb või tunneb. Ta leiab viisi, kuidas panna pildikeelde kuldnoka laul või päikesest põlenud selga jahutav vesi Käsmu rannas. Samuti võib piltidelt leida suurte tundmuste kujutamist nagu seda on valu ja armastus.

Autor lühidalt aastaringidest:
„Võttes ristlõike inimhingest, tundub, et puuga sarnaselt on ka selles oma kasvuringid. Aasta-aastalt koguneb elamusi, õppetunde, oskusi ja vaimsust. Aastaringides on koos terve senise elu kulgemine. Inimese aastaringid on tema mälestused. Mida rohkem on ringe, seda raskem on pilku suunata sügavale, tuuma poole, kus varjub lapsepõlv.“

Mark Antonius Puhkan (sündinud 1994) on Eesti kunstnik, kelle põhilised meediumid on joonistus ja kõrgtrükk. On lõpetanud Eesti kunstiakadeemia bakalaureuseõppe graafika ning magistrantuuri kaasaegse kunsti erialal. Töötab õppejõuna Eesti kunstiakadeemias ja illustraatorina Postimehes. Muuhulgas on illustreerinud Tammsaare „Tõe ja õiguse“ I osa juubelitrükise (2018) ning andnud välja graafilise novelli „Antennimaja inimesed“ (2019). On esinenud mitmel ühisnäitusel Eestis ja välismaal.

Näitus on avatud 31. juulini.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Rohkem infot:
Kerly Ritval
Kondase keskuse projektide koordinaator
kritval@gmail.com
55669831

Lõpupidu toimub sel aastal 21. juunil, algusega 19:00 EKA galeriis.

Peale lõpetajate on peole oodatud kõik EKA tudengid, vilistlased ning töötajad. Peole paneb stardipaugu DRAG SHOW. Seejärel astub lavale Arg Part. Tegu on 7-liikmelise muusikalise grupeeringuga, kelle eesmärk on oma muusikaga rahva puusad korralikult võnkuma panna.

Õhtu jätkub DJ’dega, kes keerutavad plaati peo lõpuni. Avatud on EKA X SVETA BAAR, kus Sveta enda baarmenid nii alkohoolseid kui ka virgin kokteile serveerivad. Lisaks kõigele muule on taaskord galerii kõrval avatud fotoboks. 

EKA Lõpupidu korraldab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus.

AJAKAVA: 

19:00 – peo algus

19:30-21:00 – Drag Show

21:00-23:00 – Arg Part

23:00-00:00 – DJ Silikaat

00:00-03:00 — DJ YALLAH b2b DJ HOLY MOUNTAIN

Pidu Facebookis

Läti Kunstiakadeemia LMDA uurimisinstituut kutsub kõiki kuulama 15. juunil, kell 18.00 toimuvat vestlusringi keha ja ruumi suhetest.

Ürituse otseülekannet näeb Facebookis. Esinejate 15-minutistele ettekannetele järgneb vestlusring. Olete oodatud liituma!

Laiendatud kehad / laiendatud ruumid

Me tunnetame ruumi läbi oma kehade. Kehad loovad ja ka sätestavad ruumi. Mõeldes kehast ja ruumist kui ühest liidesest, loome kehale uue raamistiku ja tähendusvälja. See võib hõlmata uute tehnoloogiate kehastust ning sisemise ja välimise üleseid tähendusi, mis võivad ulatuda pliiatsitipuni või autokereni. Need mõttemudelid võivad kehade ja ruumide vahelised piirid aga ka hoopis lahustada. Eelseisvas vestlusringis arutamegi just selliste olukordade üle. Mõtestame ümber ruumilisi ja kehalisi olemise viise, et anda nende mõttemudelitega uus tähendus ka sellele, kuidas kehad ja digitaalne keskkond üksteisega suhestuvad.

Moderaator: dr. Eva Sommeregger, vanemteadur, Läti Kunstiakadeemia

Kutsutud esinejad:

Christina Jauernig: arhitekt ja loovuurija (tants, digitaalsed keskkonnad)

Johanna Jõekalda: arhitekt ja XR-uurija (inimese ruumitaju)

Valerie Messini: arhitekt ja loovuurija (digikeskkonnad, AI, masinõpe)

Seth Weiner / Sadie Siegel: transdistsiplinaarne kunstnik (ruumiline praktika, heli)

Enne seda kui kõik suvekodudesse ja laia ilma laiali suunduvad, saabub trükikojast EKA arhitektuuriosakonna ajakirja Ehituskunst uus number “Väikelinnad: mittekasvavad”.

Et 320-leheküljelist topeltnumbrit vääriliselt tähistada, on kõik oodatud 22. juunil kl 14 EKA fuajee trepistikule, et veini kõrvale nautida uue numbri teemaga seotud välkformaadis miniloenguid: sõna saavad Madis Vasser, Margit Mutso ja Alvin Järving.

Loe numbrist lähemalt ja tule esitlusele!

Heleliis Hõimu isiknäitus “Marsi kroonikad” ARS Projektiruumis

Avamine: 18. juuni, kell 19.00
Performance: kell 19.30

Esitusele tulevad muusika ja helimaastikud, mis on loodud Lauri Lesta ja Kaie Sauga poolt juhitud vokalistide grupi poolt, inspireerituna näitusel eksponeeritud teostest.

Kunstnik kutsub vaatajat suhestuma planeediga Marss kui laenatud keskkonnaga, et koondada mõtteid uskumustest, isoleeritusest, piiratud mõtlemisest ning vaikusest, seda hetkel pärast inimese lahkumist.

“Marsi kroonikad” loob paralleele ulmekirjandusega, viidates Ray Bradbury samanimelisele raamatule. Bradbury kirjeldab lühijuttude kogumikus, kuidas inimene soovib asustada Marssi, sealsetest asukatest ja arenenud tsivilisatsioonist hoolimata. Inimkond tahab ja nõuab rohkemat, kui neil olemas on. Või olemas oli, sest selja taha jäetakse saastatud ja sõjast räsitud planeet.

Kunstnik keskendub omamoodi kavandatud ja seejärel hüljatud keskkonna kollaažile, mille põhjal on võimalik tunnetada lahkunud inimese mõtteid, keskkonna loomet, uskumusi, unistusi.

Näitust toetab EKA, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kultuurkapital 

Sündmus Facebookis 

Näitus on avatud 20.06–12.07.2022

E-K 12 – 18 / L – P 12-16

Kumu II projektiruumis Maria Kapajeva “Üksikud fotod ja muu tühi-tähi”
16.06.2022 – 01.12.2022

Selle näitusega teeb kunstnik Maria Kapajeva katse näidata uurimisprotsessi installatsioonina. Mida saab teha ühe juhusliku fotode kollektsiooniga? Kaheksa aastat tagasi püüdsid Maria Kapajeva pilku mõned vanad fotod internetimüügis.

See oli minu jaoks küllalt juhuslik ost. Ameerika vahendaja, kes seda vanade fotode müügiga tegelevat rahvusvahelist veebipoodi pidas, oli nõus panema kokku „kollektsiooni“ fotodest, mis tema meelest võiksid pärineda Eestist. Sedakaudu jõudis minu kätte 105 ühikut „üksikuid fotosid ja muud tühja-tähja“, nagu vahendaja seda kollektsiooni ise kirjeldas. Oma kaaskirjas väljendas ta ka rõõmu selle üle, et fotod jõuavad n-ö tagasi koju.

“Mul ei olnud fotode ega nende USAsse sattumise kohta mingit lähemat infot.”

Aastal 2021, kui ma hakkasin näituseks valmistuma, üritasin ma vahendajaga uuesti suhelda, aga selgus, et ta oli nädal varem ootamatult surnud. Kahjuks olin lasknud mööda kaheksa aastat ilma temalt lisaküsimusi küsimata ja nüüd pole see enam võimalik. Küll aga loodan ma mõningatele oma küsimustele vastust saada näitusel – ja seda publiku abiga.

Kapajeva eksperimenteerib viisidega, kuidas avada argifotograafia alahinnatud, alauuritud ja marginaliseeritud pärandit. Ajal, mil ajalooarhiivid, aga veel rohkem riigi- ja militaarasutused ning rahvusvahelised korporatsioonid arendavad järjest ulatuslikumalt näotuvastuse tarkvara, demonstreerib Kapajeva projekt n-ö aeglase äratundmise väärtusi. Võttes aega kollektsiooni uurimiseks loovuurimuslike meetoditega, teeb Kapajeva selle ühtaegu osaks iseenda kojunaasmisest, sest temagi on elanud aastaid kodust eemal nagu fotod, mida ta käsitleb.

Fotograafide ja kujutatud inimeste järkjärguline identifitseerimine avab uusi perspektiive Eesti (mikro)ajaloole, suhestudes ühtlasi Kumu kunstimuuseumi püsiekspositsiooniga „Identiteedimaastikud“. Pöörates tähelepanu fotodel kujutatud inimeste nägudele, nende lugudele või teistele unustatud faktidele, millest pildid jutustavad, näitab Kapajeva üles lugupidamist iga isiku ja iga individuaalse loo vastu meie ajaloos.

Kapajeva kutsub kõiki andma oma panust installatsiooni kui kestvasse uurimisprotsessi. Vaata fotosid lähedalt ja kui sa tunned kellegi ära, siis kirjuta üles tema nimi või lugu, märgi paberile ka foto number ja kinnita see seinale.

Näituse kujundus: LLRRLLRR – Laura Linsi, Karolin Kull
Graafiline disain: Maria Muuk
Näituse koordinaator: Magdaleena Maasik
Näituse tehnik: Andres Amos
Kunstniku uurimisassistent: Ketlin Käpp
Konsultandid: Linda Kaljundi, Annika Toots, Karmen-Eliise Kiidron

Täname: Liisa Kaljula, Merilis Roosalu (Tallinna Linnamuuseum – Fotomuuseum), Aado Luik, Janeli Suits, Piret Karro, Lembi Anepaio, Aljona Kapajeva ja perekond Sokk

EKA doktorant Maria Kapajeva kunstnikuvestlus Kumus uue näituse „Maria Kapajeva. Üksikud fotod ja muu tühi-tähi“ raames.

Vestluse moderaator on visuaalkunstnik ja fotograaf Aap Tepper.

Maria Kapajeva on kunstnik, kes tegutseb Eestis ja Ühendkuningriigis. Oma töödes uurib ta sageli erinevaid kultuuriidentiteedi ja sooga seotud teemasid, asetades neid ajaloolisse ja tänapäeva konteksti. Kapajeva keskendub naiste positsioonidele nüüdisaja ühiskonnas ning uurib, kuidas reklaamide, filmide ja laiatarbemeedia toime alateadvusele mõjutab identiteedi kujunemist. Tema viimane kunstnikuraamat „Unistus helge, veel ebaselge“ (väljaandja Milda Books) premeeriti Krazsna-Krauszi fotoraamatu auhinnaga 2021. Tema töid eksponeeritakse rahvusvaheliselt ja neid leidub muuseumikogudes, sh Kiasma Kaasaegse Kunsti Muuseumis ja Tartu Kunstimuuseumis. 2021. aastal alustas Kapajeva doktorantuuriõpinguid Eesti Kunstiakadeemias.

Näitus „Üksikud fotod ja muu tühi-tähi“ on osa Kumu püsiekspositsioonist „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“. Tegu on kunstilise eksperimendiga, kus uurimisprotsessi esitletakse installatsioonina. Mida saab teha ja mida teeksid sina ühe juhusliku fotode kollektsiooniga? Kaheksa aastat tagasi sattus Kapajeva internetimüügis mõnede vanade fotode peale. Ta katsetab erinevaid mooduseid, mille abil avada sageli alahinnatud, alauuritud ja marginaliseeritud kohaliku fotograafiapärandi potentsiaali. Osaliselt ajalooarhiivide, ent ka riigi- ja sõjaväeasutuste ning rahvusvaheliste korporatsioonide poolt välja arendatud automatiseeritud näotuvastustarkvara ajastul näitlikustab Kapajeva projekt n-ö aeglase äratundmise eeliseid. Võttes aja maha selle kollektsiooni kunstiliseks läbitöötamiseks muutis Kapajeva käesoleva näituse ühtlasi osaks oma kojutulekust pärast aastaid välismaal viibimist ‒ nagu juhtus ka tema uuritavate fotodega. Keskendudes fotodel kujutatud inimeste nägudele ja nendest kujutistest saadud unustatud faktidele avaldab kunstnik lugupidamist meie ajalooga seotud isiklikele lugudele.

2021. aasta sügisel toimus EKA maali õppetooli workshop [maali] alkeemia.

Inspiratsiooniks teoste loomisel oli kummalistest osistest ja märgpreparaatidest koosnev natüürmort. Eesmärgiks oli alkeemia mõiste avamine maalikunsti seisukohast ja maali vahendeid kasutades. Lisaks maalimisele toimusid loengu ja arutelu vormis sissevaated alkeemia fenomeni kunsti, kirjanduse, muusika ja filmi perspektiivist, ajalisel teljel keskajast läbi popkultuuri tänasesse päeva.
[maali] alkeemia

Juhendajad: Sirja-Liisa Eelma, Mihkel Ilus, Holger Loodus
Osalevad: Georg Kaasik, Samuel Lehikoinen, Noah Emanuel Morrison, Brenda Purtsak, Marleen Suvi, Egert Tishler, Triin Türnpuu

Foto: Sirja-Liisa Eelma