AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Euroopa Esteetikaühingu aastakonverents EKA-s
28.06.2022 — 30.06.2022
Euroopa Esteetikaühingu aastakonverents EKA-s
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
28.-30. juunini 2022 toimub Eesti Kunstiakadeemias Euroopa Esteetikaühingu aastakonverents.
Peakõnelejad:
Professor Emmanuel Alloa (Fribourgi Ülikool)
Professor Pauline von Bonsdorff (Jyväskylä Ülikool)
Professor Virve Sarapik (Eesti Kunstiakadeemia)
Kogu info konverentsi kohta SIIN
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Euroopa Esteetikaühingu aastakonverents EKA-s
Teisipäev 28 juuni, 2022 — Neljapäev 30 juuni, 2022
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
28.-30. juunini 2022 toimub Eesti Kunstiakadeemias Euroopa Esteetikaühingu aastakonverents.
Peakõnelejad:
Professor Emmanuel Alloa (Fribourgi Ülikool)
Professor Pauline von Bonsdorff (Jyväskylä Ülikool)
Professor Virve Sarapik (Eesti Kunstiakadeemia)
Kogu info konverentsi kohta SIIN
Postitas Andres Lõo — Püsilink
03.06.2022 — 11.06.2022
EKA GD MA magistritööde näitus Silence After Early Hours
Graafiline disain
Silence After Early Hours
(kõige esimene) EKA GD MA lõputööde näitus
4.–11. juuni 2022, 13–19
Tead seda tunnet? Tunnet, mis valdab pikalt ja sündmusterohkelt peolt lahkudes, mõni minut pärast päikesetõusu? Seda tunnet, kui hiilid purjakil loomadest ja õnnetutest magajatest mööda ukse juurde, suitsu täis õhu ja kleepuva, justkui alkoholist lakikihiga kaetud põranda tunnet. Tunnet, kui avad uksed ja saad vastu nägu lahmaka pimestavaid päikesekiiri, tunnet, kui tõmbad esimese kopsutäie värsket õhku ja peaaegu üllatud, kui hästi see võib lõhnata. Süütunnet, kui koperdad ja komberdad, töllerdad ja kökerdad kodu poole samal ajal, kui teised on juba ärganud ja nüüd kiirel kergel sammul tööle vihuvad? See on praegune hetk, me lahkume ja naaseme kohtadesse ja eludesse, mis meist ennist maha jäid. Väsitav lõpp enne uut algust või vaikus pärast varavalget.
Avamine: 3.juuni, 18.30–21.00
Lõpetamine: 11.juuni, 9.00–24.00
Lend 2022:
Alejandro Bellón Ample, Louise Borinski, Aleksandrs Breže, Paula Buškevica, Björn Giesecke, Otso Peräsaari, Diandra Rebase, Katarina Sarap
Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn
Graafiline disain MA
Postitas Andres Lõo — Püsilink
EKA GD MA magistritööde näitus Silence After Early Hours
Reede 03 juuni, 2022 — Laupäev 11 juuni, 2022
Graafiline disain
Silence After Early Hours
(kõige esimene) EKA GD MA lõputööde näitus
4.–11. juuni 2022, 13–19
Tead seda tunnet? Tunnet, mis valdab pikalt ja sündmusterohkelt peolt lahkudes, mõni minut pärast päikesetõusu? Seda tunnet, kui hiilid purjakil loomadest ja õnnetutest magajatest mööda ukse juurde, suitsu täis õhu ja kleepuva, justkui alkoholist lakikihiga kaetud põranda tunnet. Tunnet, kui avad uksed ja saad vastu nägu lahmaka pimestavaid päikesekiiri, tunnet, kui tõmbad esimese kopsutäie värsket õhku ja peaaegu üllatud, kui hästi see võib lõhnata. Süütunnet, kui koperdad ja komberdad, töllerdad ja kökerdad kodu poole samal ajal, kui teised on juba ärganud ja nüüd kiirel kergel sammul tööle vihuvad? See on praegune hetk, me lahkume ja naaseme kohtadesse ja eludesse, mis meist ennist maha jäid. Väsitav lõpp enne uut algust või vaikus pärast varavalget.
Avamine: 3.juuni, 18.30–21.00
Lõpetamine: 11.juuni, 9.00–24.00
Lend 2022:
Alejandro Bellón Ample, Louise Borinski, Aleksandrs Breže, Paula Buškevica, Björn Giesecke, Otso Peräsaari, Diandra Rebase, Katarina Sarap
Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn
Graafiline disain MA
Postitas Andres Lõo — Püsilink
06.06.2022
Kadri Mälgu raamatu “Õpetaja” esitlus
Täna, 6. juunil, kell 18.00 esitletakse Eesti Kunstiakadeemia fuajee lohus Kadri Mälgu raamatut “Õpetaja”.
Raamatus meenutab ehtekunstnik ja EKA professor Kadri Mälk oma õpetajat, Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti emeriitprofessorit Leili Kuldkeppi (1931–2008) ja tema eripalgelisi õpetamismeetodeid.
Raamatu toimetas kaante vahele Kai Lobjakas ja kujundas Jaanus Samma. Esitlusel avavad Kuldkepi rolli ja raamatu taustu rektor Mart Kalm, professor Krista Kodres ja Kai Lobjakas.
Postitas Neeme Lopp — Püsilink
Kadri Mälgu raamatu “Õpetaja” esitlus
Esmaspäev 06 juuni, 2022
Täna, 6. juunil, kell 18.00 esitletakse Eesti Kunstiakadeemia fuajee lohus Kadri Mälgu raamatut “Õpetaja”.
Raamatus meenutab ehtekunstnik ja EKA professor Kadri Mälk oma õpetajat, Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti emeriitprofessorit Leili Kuldkeppi (1931–2008) ja tema eripalgelisi õpetamismeetodeid.
Raamatu toimetas kaante vahele Kai Lobjakas ja kujundas Jaanus Samma. Esitlusel avavad Kuldkepi rolli ja raamatu taustu rektor Mart Kalm, professor Krista Kodres ja Kai Lobjakas.
Postitas Neeme Lopp — Püsilink
29.09.2022 — 30.10.2022
8. Artishoki biennaal “Taimed kui tunnistajad”
8. Artishoki biennaal
TAIMED KUI TUNNISTAJAD
29. september – 30. oktoober 2022, Tallinna Botaanikaaed
29. septembrist 30. oktoobrini toimub 8. Artishoki biennaal, mis kannab pealkirja “Taimed kui tunnistajad”. Selle kaasaegse kunsti sündmuse teemakäsitlus tõukub asukohast, milleks on esmakordselt Tallinna Botaanikaaed. Tuues kokku kunstnikud ja kriitikud loomevaldkondade üleselt – kujutava, etenduskunsti ja arhitektuuri erialadelt – saab botaanikaaiast biennaali perioodiks ühine õppimise ja ümberõppimise paik.
8. Artishoki biennaali kuraatori Ann Mirjam Vaikla sõnul viitab pealkiri “Taimed kui tunnistajad” teaduslikult tõestatud võimalusele, et taimedel on teadvus, mis ulatub kaugemale inimtaju piiridest; inimestena oleme harjunud taimi käsitlema pelgalt silmailu ja tarbekaubana. Biennaal kohaspetsiifiliste kunstiteoste kasvulavana omistab botaanilistele isenditele teatava agentsuse, olles tunnistajateks ümberringi toimuvatele protsessidele.
“Kui iga aed on kunstlik, inimese poolt tekitatud ning kontrollitud ruum, siis botaanikaaia puhul joonistub selgelt välja ka selle poliitiline dimensioon. Botaanikaaiale kui nähtusele pani aluse Euroopa koloniaalajastu, mis tõi kaasa avastusretki hinnaliste vürtside ja ravimtaimede järele. Tallinnas asuv botaanikaaed kätkeb endas paralleelselt veel teisigi dekoloniseerivast vaatepunktist olulisi narratiive, olles asutatud sügaval Nõukogude ajal Eesti Teaduste Akadeemia instituudi juurde, mille järel korraldati kollektsioonide rajamiseks üle 50 ekspeditsiooni Krimmist Kuriili saarteni”, lisab Vaikla.
Artishoki biennaal on Eestis ainulaadne näituseformaat, mis toob iga kord erinevas asukohas kokku kümme kunstnikku ja kümme kriitikut. Kümnepäevase avamismaratoni jooksul esitlevad uusi teoseid kümme kunstnikku ning igast teosest kirjutatakse selle valmimise vältel kümme kunstikriitilist teksti, mis maratoni ajaks publitseeritakse. Teostest moodustuv ühisnäitus ning tekstid pakuvad külastajale kokku sada erinevat lähenemisviisi teoste interpreteerimiseks.
2008. aastal alguse saanud Artishok kujutab endast mitteformaalset inimkogumit, kes pärandab koos biennaali formaadiga edasi ka oma teadmised ja kogemused. Iga järgneva biennaali kuraatori valivad omavahelise arutelu tulemusena eelnevad kuraatorid, kelleks on seni olnud: Maarin Ektermann ja Margus Tamm, Kati Ilves, Liisa Kaljula, Indrek Grigor ja Šelda Pukite, Evelyn Raudsepp, Sten Ojavee, Laura Linsi ja Roland Reemaa.
Toimumiskohtadeks: Tallinna Linnagalerii, Tartu Kunstimaja, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM), Mūkusala Kunstisalong Riias, NO99 teater, Balti jaama endine ootepaviljon, Tallinna linnaruum ja Kai kunstikeskus.
Ann Mirjam Vaikla (1990) on visuaalset ja etenduskunsti ühendava praktikaga rahvusvaheliselt üles astunud nii galeriides, teatrites kui avalikus ruumis. Vaikla loomingut ja koostööprojekte on viimaste aastate jooksul esitletud Black Boxi teatris Oslos, Tallinna Kunstihoones, Kai kunstikeskuses ja Praha kvadriennaalil. Ta õppis stsenograafiat (BA) Norra Teatriakadeemias (Østfoldi Ülikooli Kolledž) ning kaitses magistrikraadi kunsti ja kultuuri alal 2020. aastal Novia Rakendusteaduste kõrgkoolis Soomes.
Vaikla kureerimisealane praktika on tugevalt seotud loomeresidentuuride valdkonnaga. Ta on Hiiumaal asuva kunstiresidentuuri KORDON kaasasutaja, kus ta kureerib lähiaastatel rahvusvahelist residentuuriprogrammi Kordon Lab on Food and Energy. Paralleelselt tegutseb ta Tartu Euroopa kultuuripealinn 2024 raames toimuva residentuuriprogrammi Magic Carpets kuraatorina.
Vaikla juhtis 2017–2021 Narva kunstiresidentuuri (NART), kus tema fookuses oli rahvusvaheliste kogukonda kaasavate kunstiprojektide ja kaasaegse kunsti näituste kureerimine. Pälvinud CEC ArtsLink stipendiumi viibis ta uurimisprojekti raames möödunud aastal residentuurides Triangle Arts Associationis (Brooklyn, NY) ja Grand Central Art Centeris (Los Angeles, CA).
Tallinna Botaanikaaed (Kloostrimetsa tee 52, Tallinn) asutati 1961. aastal esimese Eesti Presidendi, Konstantin Pätsi poolt rajatud Kloostrimetsa talu asukohale ENSV Teaduste Akadeemia instituudina. 1995. aastal muudeti see Tallinna Linnavalitsuse haldusalaks. Botaanikaaed asub Tallinna idaservas, 10km kaugusel kesklinnast ning selle 22.5 hektari suurune territoorium paikneb looduskaitse alal, Pirita jõe ürgorus.
Teoste 10-päevane avamiste maraton:
29. september – 8. oktoober, 2022
Biennaali näituse avamine:
8. oktoober, 2022
Näitus jääb avatuks kuni 30. oktoober, 2022
Pressikontakt:
Kulla Laas
kullalaas@gmail.com
+372 58050009 (EE)
Postitas Andres Lõo — Püsilink
8. Artishoki biennaal “Taimed kui tunnistajad”
Neljapäev 29 september, 2022 — Pühapäev 30 oktoober, 2022
8. Artishoki biennaal
TAIMED KUI TUNNISTAJAD
29. september – 30. oktoober 2022, Tallinna Botaanikaaed
29. septembrist 30. oktoobrini toimub 8. Artishoki biennaal, mis kannab pealkirja “Taimed kui tunnistajad”. Selle kaasaegse kunsti sündmuse teemakäsitlus tõukub asukohast, milleks on esmakordselt Tallinna Botaanikaaed. Tuues kokku kunstnikud ja kriitikud loomevaldkondade üleselt – kujutava, etenduskunsti ja arhitektuuri erialadelt – saab botaanikaaiast biennaali perioodiks ühine õppimise ja ümberõppimise paik.
8. Artishoki biennaali kuraatori Ann Mirjam Vaikla sõnul viitab pealkiri “Taimed kui tunnistajad” teaduslikult tõestatud võimalusele, et taimedel on teadvus, mis ulatub kaugemale inimtaju piiridest; inimestena oleme harjunud taimi käsitlema pelgalt silmailu ja tarbekaubana. Biennaal kohaspetsiifiliste kunstiteoste kasvulavana omistab botaanilistele isenditele teatava agentsuse, olles tunnistajateks ümberringi toimuvatele protsessidele.
“Kui iga aed on kunstlik, inimese poolt tekitatud ning kontrollitud ruum, siis botaanikaaia puhul joonistub selgelt välja ka selle poliitiline dimensioon. Botaanikaaiale kui nähtusele pani aluse Euroopa koloniaalajastu, mis tõi kaasa avastusretki hinnaliste vürtside ja ravimtaimede järele. Tallinnas asuv botaanikaaed kätkeb endas paralleelselt veel teisigi dekoloniseerivast vaatepunktist olulisi narratiive, olles asutatud sügaval Nõukogude ajal Eesti Teaduste Akadeemia instituudi juurde, mille järel korraldati kollektsioonide rajamiseks üle 50 ekspeditsiooni Krimmist Kuriili saarteni”, lisab Vaikla.
Artishoki biennaal on Eestis ainulaadne näituseformaat, mis toob iga kord erinevas asukohas kokku kümme kunstnikku ja kümme kriitikut. Kümnepäevase avamismaratoni jooksul esitlevad uusi teoseid kümme kunstnikku ning igast teosest kirjutatakse selle valmimise vältel kümme kunstikriitilist teksti, mis maratoni ajaks publitseeritakse. Teostest moodustuv ühisnäitus ning tekstid pakuvad külastajale kokku sada erinevat lähenemisviisi teoste interpreteerimiseks.
2008. aastal alguse saanud Artishok kujutab endast mitteformaalset inimkogumit, kes pärandab koos biennaali formaadiga edasi ka oma teadmised ja kogemused. Iga järgneva biennaali kuraatori valivad omavahelise arutelu tulemusena eelnevad kuraatorid, kelleks on seni olnud: Maarin Ektermann ja Margus Tamm, Kati Ilves, Liisa Kaljula, Indrek Grigor ja Šelda Pukite, Evelyn Raudsepp, Sten Ojavee, Laura Linsi ja Roland Reemaa.
Toimumiskohtadeks: Tallinna Linnagalerii, Tartu Kunstimaja, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM), Mūkusala Kunstisalong Riias, NO99 teater, Balti jaama endine ootepaviljon, Tallinna linnaruum ja Kai kunstikeskus.
Ann Mirjam Vaikla (1990) on visuaalset ja etenduskunsti ühendava praktikaga rahvusvaheliselt üles astunud nii galeriides, teatrites kui avalikus ruumis. Vaikla loomingut ja koostööprojekte on viimaste aastate jooksul esitletud Black Boxi teatris Oslos, Tallinna Kunstihoones, Kai kunstikeskuses ja Praha kvadriennaalil. Ta õppis stsenograafiat (BA) Norra Teatriakadeemias (Østfoldi Ülikooli Kolledž) ning kaitses magistrikraadi kunsti ja kultuuri alal 2020. aastal Novia Rakendusteaduste kõrgkoolis Soomes.
Vaikla kureerimisealane praktika on tugevalt seotud loomeresidentuuride valdkonnaga. Ta on Hiiumaal asuva kunstiresidentuuri KORDON kaasasutaja, kus ta kureerib lähiaastatel rahvusvahelist residentuuriprogrammi Kordon Lab on Food and Energy. Paralleelselt tegutseb ta Tartu Euroopa kultuuripealinn 2024 raames toimuva residentuuriprogrammi Magic Carpets kuraatorina.
Vaikla juhtis 2017–2021 Narva kunstiresidentuuri (NART), kus tema fookuses oli rahvusvaheliste kogukonda kaasavate kunstiprojektide ja kaasaegse kunsti näituste kureerimine. Pälvinud CEC ArtsLink stipendiumi viibis ta uurimisprojekti raames möödunud aastal residentuurides Triangle Arts Associationis (Brooklyn, NY) ja Grand Central Art Centeris (Los Angeles, CA).
Tallinna Botaanikaaed (Kloostrimetsa tee 52, Tallinn) asutati 1961. aastal esimese Eesti Presidendi, Konstantin Pätsi poolt rajatud Kloostrimetsa talu asukohale ENSV Teaduste Akadeemia instituudina. 1995. aastal muudeti see Tallinna Linnavalitsuse haldusalaks. Botaanikaaed asub Tallinna idaservas, 10km kaugusel kesklinnast ning selle 22.5 hektari suurune territoorium paikneb looduskaitse alal, Pirita jõe ürgorus.
Teoste 10-päevane avamiste maraton:
29. september – 8. oktoober, 2022
Biennaali näituse avamine:
8. oktoober, 2022
Näitus jääb avatuks kuni 30. oktoober, 2022
Pressikontakt:
Kulla Laas
kullalaas@gmail.com
+372 58050009 (EE)
Postitas Andres Lõo — Püsilink
08.06.2022
Sisseastumiste konsultatsioon Tööstus- ja digitootedisain BA
Disainiteaduskond
Sisseastujad – abituriendid ja teised erialahuvilised!
Tööstus- ja digitootedisain teeb enne kandideerimist kogu loo selgeks.
Virtuaalsel konsultatsioonil annavad vastuvõtukomisjoni liikmed Maarja Mõtus ja Mihkel-Emil Mikk ülevaate tööstus- ja digitootedisaini õppesuundadest ning jagavad näpunäiteid sisseastumiskatseteks ja portfoolio koostamiseks.
Kohad on piiratud, seega registreeri aegsalt:
https://forms.gle/7Nmaam9Tsfc3R7LG9
Virtuaalne üritus toimub Zoom’i keskkonnas. Kõigi osalejatega jagatakse 8. juunil meili teel Zoom’i link, mille vahendusel infotunniga ühineda.
Teemad, mida avame:
- Kuidas jaotub tööstus- ja digitootedisaini suundade õppetöö?
- Kuidas näevad välja sisseastumiskatsed?
- Kuidas end vestluseks ette valmistada?
- Mida panna portfooliosse?
- Mis laadi ülesandeid katsetel oodata?
- Mis võimalusi EKA tööstus- ja digitootedisaini õppekava sulle pakub?
- .. ning vastused Sinu küsimustele…
Sisseastumiste kohta leiad info SIIN.
Tööstusdisaini erialaga saad tutvuda SIIN.
Digitootedisaini erialaga saad tutvuda SIIN.
Postitas Merilin Kuklas — Püsilink
Sisseastumiste konsultatsioon Tööstus- ja digitootedisain BA
Kolmapäev 08 juuni, 2022
Disainiteaduskond
Sisseastujad – abituriendid ja teised erialahuvilised!
Tööstus- ja digitootedisain teeb enne kandideerimist kogu loo selgeks.
Virtuaalsel konsultatsioonil annavad vastuvõtukomisjoni liikmed Maarja Mõtus ja Mihkel-Emil Mikk ülevaate tööstus- ja digitootedisaini õppesuundadest ning jagavad näpunäiteid sisseastumiskatseteks ja portfoolio koostamiseks.
Kohad on piiratud, seega registreeri aegsalt:
https://forms.gle/7Nmaam9Tsfc3R7LG9
Virtuaalne üritus toimub Zoom’i keskkonnas. Kõigi osalejatega jagatakse 8. juunil meili teel Zoom’i link, mille vahendusel infotunniga ühineda.
Teemad, mida avame:
- Kuidas jaotub tööstus- ja digitootedisaini suundade õppetöö?
- Kuidas näevad välja sisseastumiskatsed?
- Kuidas end vestluseks ette valmistada?
- Mida panna portfooliosse?
- Mis laadi ülesandeid katsetel oodata?
- Mis võimalusi EKA tööstus- ja digitootedisaini õppekava sulle pakub?
- .. ning vastused Sinu küsimustele…
Sisseastumiste kohta leiad info SIIN.
Tööstusdisaini erialaga saad tutvuda SIIN.
Digitootedisaini erialaga saad tutvuda SIIN.
Postitas Merilin Kuklas — Püsilink
03.05.2022 — 15.06.2022
“Tseremoonia vetikatele” disainiuurimuslik näitus
Disainiteaduskond
3. juunil, kell 19.00, avatakse Tallinnas, Põhjala tehase Sepikoja galeriis (Marati 5), näitus “Tseremoonia vetikatele”.
Näituse “Tseremoonia vetikatele” keskmes on veekeskkond ja selle hapra ökosüsteemi lahutamatuks osaks olevad vetikaliigid. Sidudes olemasoleva teadmise veeorganismidest disain-uurimusega, käsitleb näitus vetikaid hoolivalt ja austavalt, rituaale meenutavate žestide kaudu. Nii näitavad Islandi, Soome ja Eesti ülikoolide õpilased “Tseremoonial vetikatele” kohalikust kontekstist lähtuvaid töid, mis mõtisklevad inimese ja keskkonna sümbiootilisest koosmõjust – antropotsentristliku ajastu järgsest sümbiotseenist.
Näitus “Tseremoonia vetikatele” keskendub merevetika kui alakasutatud, ent suure majandusliku potentsiaaliga bioressurssi näitel sellele, millist teadlikku disainilähenemist see nõuab, eesmärgiga jõuda nii taastuva bioressursi väärindamisel põhinevate disainilahendusteni kui ka nende tööstus-skaalasse viimiseni.
Viimasel kümnendil on vetikaid uuritud võimaliku ressursina uute materjalide valmistamiseks. Vetikaid teatakse ka kui “rohelist kulda”, tuleviku biokütust ja loomsete valkude alternatiivi inimeste toidulaual. Et need kõrged ootused realiseeruks ka pikemas perspektiivis, vajame mõtteviisis radikaalset muutust, õppides salapärastest veemaailma toimimismehhanismidest ja erinevate liikide kooslustest, liikudes taastava, toetava ja toitva mudeli suunas.
Aalto Ülikooli professor ja multidistsiplinaarne disainer Julia Lohmann kirjutab: “Vetikatest saab rohkem kui lihtsalt ressurss, vaid ka meie meetod ja muusa”.
Merevees olevat suurt heterogeenset fotosünteesivõimelist organismide rühma – vetikaid peetakse suurima potentsiaalga kasutamata bioressursiks. Eesti Kunstiakadeemia Jätkusuutliku Disaini Labor DiMa on ühe fookusteemana kohalike vetikatega tegelenud alates 2015. aastast. Katsetatud on siinseid vetikaid toormaterjalina erinevate bioplastikute valmistamiseks, toitaineterikka toiduainena kui ka võimaliku reoveefiltreeriva biomassina.. Analüüsitud on Läänemere ökosüsteemi ja vetikate rolli selles tervikuna, kaasates eksperte ja ettevõtteid Eestist ja mujalt Põhjala-Balti regioonist.
Näitusel osalevad tudengid ülikoolidest:
Aalto-Yliopisto
Aura Latva-Somppi, Élise Piquemal, Elsa Tölli, Nina Naveršnik, Zoë Robertson, Vihar Kotecha
Listaháskóli Íslands
Arngrímur Guðmundsson, Birna Sísí Jóhannsdóttir, Bryndís Magnúsdóttir, Elín Dagný Kristinsdóttir, Emma Kristina A. Herrera, Helgi Jóhannsson, Jón Sölvi Walderhaug Eiríksson, Marsibil Sól Þ. Blöndal, Mekkín Guðmundsdóttir, Salóme Bregt Hollanders
Eesti Kunstiakadeemia
Cärol Ott, Indre Spitryte, Karl-Christoph Rebane, Karolin Kärm, Katarina Kruus, Kristiina Jeromans, Marion Laev
Juhendajad:
Aalto-Yliopisto
Anna van der Lei, Julia Lohmann
ListahÁskóli Íslands
Tinna Gunnarsdottir, Rúna Thors, Lee Lorenzo Lynch, Agnar Jón Egilsson, Johanna Seelemann
Eesti Kunstiakadeemia
Annika Kaldoja, Kärt Ojavee
Näituse ekspositsiooni kujunduse ja ruumi tervikliku lahenduse disainisid EKA sisearhitektuuri II kursuse tudengid Elisabeth Perk ja Roger Matthias Laas. Kursust juhendasid Kaisa Sööti ja Aadam Kaarma juhendamisel.
Näitus on avatud 04.06–15.06.2022
E-R 10.00–17.00; L-P 12.00–17.00
Põhjala tehase Sepikoja galeriis (Marati 5)
Näitust toetavad Eesti Kultuurikapitali arhitektuuri sihtkapital ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu
Postitas Andres Lõo — Püsilink
“Tseremoonia vetikatele” disainiuurimuslik näitus
Teisipäev 03 mai, 2022 — Kolmapäev 15 juuni, 2022
Disainiteaduskond
3. juunil, kell 19.00, avatakse Tallinnas, Põhjala tehase Sepikoja galeriis (Marati 5), näitus “Tseremoonia vetikatele”.
Näituse “Tseremoonia vetikatele” keskmes on veekeskkond ja selle hapra ökosüsteemi lahutamatuks osaks olevad vetikaliigid. Sidudes olemasoleva teadmise veeorganismidest disain-uurimusega, käsitleb näitus vetikaid hoolivalt ja austavalt, rituaale meenutavate žestide kaudu. Nii näitavad Islandi, Soome ja Eesti ülikoolide õpilased “Tseremoonial vetikatele” kohalikust kontekstist lähtuvaid töid, mis mõtisklevad inimese ja keskkonna sümbiootilisest koosmõjust – antropotsentristliku ajastu järgsest sümbiotseenist.
Näitus “Tseremoonia vetikatele” keskendub merevetika kui alakasutatud, ent suure majandusliku potentsiaaliga bioressurssi näitel sellele, millist teadlikku disainilähenemist see nõuab, eesmärgiga jõuda nii taastuva bioressursi väärindamisel põhinevate disainilahendusteni kui ka nende tööstus-skaalasse viimiseni.
Viimasel kümnendil on vetikaid uuritud võimaliku ressursina uute materjalide valmistamiseks. Vetikaid teatakse ka kui “rohelist kulda”, tuleviku biokütust ja loomsete valkude alternatiivi inimeste toidulaual. Et need kõrged ootused realiseeruks ka pikemas perspektiivis, vajame mõtteviisis radikaalset muutust, õppides salapärastest veemaailma toimimismehhanismidest ja erinevate liikide kooslustest, liikudes taastava, toetava ja toitva mudeli suunas.
Aalto Ülikooli professor ja multidistsiplinaarne disainer Julia Lohmann kirjutab: “Vetikatest saab rohkem kui lihtsalt ressurss, vaid ka meie meetod ja muusa”.
Merevees olevat suurt heterogeenset fotosünteesivõimelist organismide rühma – vetikaid peetakse suurima potentsiaalga kasutamata bioressursiks. Eesti Kunstiakadeemia Jätkusuutliku Disaini Labor DiMa on ühe fookusteemana kohalike vetikatega tegelenud alates 2015. aastast. Katsetatud on siinseid vetikaid toormaterjalina erinevate bioplastikute valmistamiseks, toitaineterikka toiduainena kui ka võimaliku reoveefiltreeriva biomassina.. Analüüsitud on Läänemere ökosüsteemi ja vetikate rolli selles tervikuna, kaasates eksperte ja ettevõtteid Eestist ja mujalt Põhjala-Balti regioonist.
Näitusel osalevad tudengid ülikoolidest:
Aalto-Yliopisto
Aura Latva-Somppi, Élise Piquemal, Elsa Tölli, Nina Naveršnik, Zoë Robertson, Vihar Kotecha
Listaháskóli Íslands
Arngrímur Guðmundsson, Birna Sísí Jóhannsdóttir, Bryndís Magnúsdóttir, Elín Dagný Kristinsdóttir, Emma Kristina A. Herrera, Helgi Jóhannsson, Jón Sölvi Walderhaug Eiríksson, Marsibil Sól Þ. Blöndal, Mekkín Guðmundsdóttir, Salóme Bregt Hollanders
Eesti Kunstiakadeemia
Cärol Ott, Indre Spitryte, Karl-Christoph Rebane, Karolin Kärm, Katarina Kruus, Kristiina Jeromans, Marion Laev
Juhendajad:
Aalto-Yliopisto
Anna van der Lei, Julia Lohmann
ListahÁskóli Íslands
Tinna Gunnarsdottir, Rúna Thors, Lee Lorenzo Lynch, Agnar Jón Egilsson, Johanna Seelemann
Eesti Kunstiakadeemia
Annika Kaldoja, Kärt Ojavee
Näituse ekspositsiooni kujunduse ja ruumi tervikliku lahenduse disainisid EKA sisearhitektuuri II kursuse tudengid Elisabeth Perk ja Roger Matthias Laas. Kursust juhendasid Kaisa Sööti ja Aadam Kaarma juhendamisel.
Näitus on avatud 04.06–15.06.2022
E-R 10.00–17.00; L-P 12.00–17.00
Põhjala tehase Sepikoja galeriis (Marati 5)
Näitust toetavad Eesti Kultuurikapitali arhitektuuri sihtkapital ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu
Postitas Andres Lõo — Püsilink
02.06.2022 — 28.06.2022
Karl Joonas Alamaa “Õunapuu all. Hommage hoolele”
Moedisain
3.06.- 28.06.2022
Neljapäeval, 2. juunil kell 18.00 avatakse HOP galeriis Karl Joonas Alamaa näitus “Õunapuu all. Hommage hoolele”.
Moekunstnik Karl Joonas Alamaa teos seob omavahel etnograafilise traditsiooni, Setomaalt pärit juured ja vanavanemalt lapselapsele pärandatud loo tingimusteta hoolest ning eneseohverdusest läbi emaliku prisma, toonitades hoole ja inimliku empaatia olulisust.
Ta inspireerub etnograafiast tuntud „vaeslapse lugudest“, kus varakult ema kaotanud laps läheb õieehtes õunapuu alla oma rasket elusaatust kurtma. Õunapuu poetab lohutuseks õiehelmeid, vaeslaps aga pisaraid.
“Minu vanavanaemal oli üheksa last, kellest kolm lahkusid siit ilmast ome elu alguses. Mees oli alkohoolik ja vägivaldne. Sõja ajal põletasid taganevad sakslased nende Setomaal Kossolka külas asunud talu maha ning alles ei jäänud mitte midagi peale mõne aias kasvava õunapuu. Isa pandi kaheks aastaks vangi venna ristseteks puskari ajamise eest. Pere peamine toitja oli läinud ja ema sai vaid korra aastas palka. Et hoida elus oma kuut last oli ema sunnitud välja vahetama ja maha müüma kogu oma „hõpõkraami“ – seto naise uhkuse, kaitse ja jõu allika, oma hõberahad. Aegamööda pidi ta välja vahetama enda kaitse oma tolleks hetkeks elus oleva kuue lapse kaitse vastu, ära andma kõik materiaalse.”
Vormiotsingute aluseks olid seto võimsad hõberahadega keed, mis teoses üheksariviliseks portselanist hõpõkraamiks kujunenud. Iga rivi sümboliseerib ühte last üheksast, lusikad aga sügavast vaesusest tulenenud tühja kõhtu ja lusikate sõlge meenutav vorm vaesuse peletamiseks viimases hädas ära vahetatud ja müüdud hõberahasid — seto naise uhkuse ja kaitse allikat.
“Õunapuu all. Hommage hoolele” on füüsilise jäljeta mälestusele keha ja vormi andmine, tuues tähelepanu sellele, mis tõeliselt ja alati loeb – inimlik võime kuulata, hoolida ning mõista.
Karl Joonas Alamaa (sünd. 2000) on rätsepa taustaga Eesti Kunstiakadeemias moedisaini tudeeriv ja hetkel end kostüümikunsti alal Antwerpeni Kuninglikus Kunstiakadeemias täiendav kunstnik ja disainer.
Alamaa looming kätkeb endas lisaks mineviku uurimisele ka sotsiaalsete ja ühiskondlike konstruktsioonide lahkamist ja vaidlustamist, tegeledes sh soo, moe ja keha omavaheliste suhetega. Alamaa on Hõbenõel 2021 nominent.
Teos on sh eksponeeritud moelooja Piret Pupparti kureeritud videonäitusel “Tuleviku kaasavara”, ERMis, mis on vaadatav siin.
Näitusel kasutatud heliteos: Henryk Gorecki Sümfoonia nr 3 “Kurbade laulude sümfoonia” II ja III osa; esitavad: ERSO, sopran Mhairi Lawson, dirigent Andres Mustonen
Graafiline disain: Eliisabet Kuslap
Autor tänab: Lisette Sivard, Olivia Soans, Piret Puppart, Eesti Rahvuskultuuri Fond
Näituseid HOP galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Piltide autor: Kristina Kuzemko
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Karl Joonas Alamaa “Õunapuu all. Hommage hoolele”
Neljapäev 02 juuni, 2022 — Teisipäev 28 juuni, 2022
Moedisain
3.06.- 28.06.2022
Neljapäeval, 2. juunil kell 18.00 avatakse HOP galeriis Karl Joonas Alamaa näitus “Õunapuu all. Hommage hoolele”.
Moekunstnik Karl Joonas Alamaa teos seob omavahel etnograafilise traditsiooni, Setomaalt pärit juured ja vanavanemalt lapselapsele pärandatud loo tingimusteta hoolest ning eneseohverdusest läbi emaliku prisma, toonitades hoole ja inimliku empaatia olulisust.
Ta inspireerub etnograafiast tuntud „vaeslapse lugudest“, kus varakult ema kaotanud laps läheb õieehtes õunapuu alla oma rasket elusaatust kurtma. Õunapuu poetab lohutuseks õiehelmeid, vaeslaps aga pisaraid.
“Minu vanavanaemal oli üheksa last, kellest kolm lahkusid siit ilmast ome elu alguses. Mees oli alkohoolik ja vägivaldne. Sõja ajal põletasid taganevad sakslased nende Setomaal Kossolka külas asunud talu maha ning alles ei jäänud mitte midagi peale mõne aias kasvava õunapuu. Isa pandi kaheks aastaks vangi venna ristseteks puskari ajamise eest. Pere peamine toitja oli läinud ja ema sai vaid korra aastas palka. Et hoida elus oma kuut last oli ema sunnitud välja vahetama ja maha müüma kogu oma „hõpõkraami“ – seto naise uhkuse, kaitse ja jõu allika, oma hõberahad. Aegamööda pidi ta välja vahetama enda kaitse oma tolleks hetkeks elus oleva kuue lapse kaitse vastu, ära andma kõik materiaalse.”
Vormiotsingute aluseks olid seto võimsad hõberahadega keed, mis teoses üheksariviliseks portselanist hõpõkraamiks kujunenud. Iga rivi sümboliseerib ühte last üheksast, lusikad aga sügavast vaesusest tulenenud tühja kõhtu ja lusikate sõlge meenutav vorm vaesuse peletamiseks viimases hädas ära vahetatud ja müüdud hõberahasid — seto naise uhkuse ja kaitse allikat.
“Õunapuu all. Hommage hoolele” on füüsilise jäljeta mälestusele keha ja vormi andmine, tuues tähelepanu sellele, mis tõeliselt ja alati loeb – inimlik võime kuulata, hoolida ning mõista.
Karl Joonas Alamaa (sünd. 2000) on rätsepa taustaga Eesti Kunstiakadeemias moedisaini tudeeriv ja hetkel end kostüümikunsti alal Antwerpeni Kuninglikus Kunstiakadeemias täiendav kunstnik ja disainer.
Alamaa looming kätkeb endas lisaks mineviku uurimisele ka sotsiaalsete ja ühiskondlike konstruktsioonide lahkamist ja vaidlustamist, tegeledes sh soo, moe ja keha omavaheliste suhetega. Alamaa on Hõbenõel 2021 nominent.
Teos on sh eksponeeritud moelooja Piret Pupparti kureeritud videonäitusel “Tuleviku kaasavara”, ERMis, mis on vaadatav siin.
Näitusel kasutatud heliteos: Henryk Gorecki Sümfoonia nr 3 “Kurbade laulude sümfoonia” II ja III osa; esitavad: ERSO, sopran Mhairi Lawson, dirigent Andres Mustonen
Graafiline disain: Eliisabet Kuslap
Autor tänab: Lisette Sivard, Olivia Soans, Piret Puppart, Eesti Rahvuskultuuri Fond
Näituseid HOP galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Piltide autor: Kristina Kuzemko
Postitas Andres Lõo — Püsilink
02.06.2022 — 03.06.2022
Arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistritööde kaitsmised 2022
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Tänavused arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistritööde kaitsmised toimuvad 2. ja 3. juunil Eesti Kunstiakadeemias ruumis A501.
Tänavu kaitseb oma lõputööd erakordselt palju noori arhitekte – 23!
Kuulata-vaadata saab kohapeal ja ka zoomi vahendusel
AJAKAVA
- juuni
9.00-9.40 MARI POOM “Elada linna taga. Alternatiivid valglinnastumisele ja võrgustikupõhine avalik ruum”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann
9.40-10.20 MARKUS MAASING “Valglinnastunud mitte-kohast kompaktse kohani”. Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann
10.20-11.00 MIA MARTINA PEIL “Vesse – tööstusalast sidusaks linnaruumiks”. Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann
11.00 – 11.15 kohvipaus
11.15-11.55 MARIE ANETTE VEESAAR “Koolilähedane liikuvusruum Tallinnas Südalinna kooli näitel”. Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann
11.55-12.35 LAURA PINT “Elu Keldrimäel. Kasutamata ruumi võimalused”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann
12.35-13.15 PATRICK BARBO “Romantika maitsestamine”. Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann
13.15 – 14.15 lõuna
14.15-14.55 JOANNA LÄTTEMÄGI “Valuoja kogukonnakeskus. Viljandi Lossimägede ja Ugala teatri vahelise ala aktiviseerimine olevate hoonete taaskasutuse kaudu”. Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann
14.55-15.35 KARIN LAOS “Elamise ruum. Ettepanek”. Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann
15.35-16.15 LAURA ROHTLAAN “KURU ruum: elamu moodullahendus”. Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann
16.15 – 16.30 kohvipaus
16.30-17.10 GREGOR JÜRNA “Paik. Sihitud skaleeritavad muutused I-464 tüüpi suurpaneelelamu programmis”. Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann
17.10-17.50 MARKUS VARKI “Arhitektuurne sisend digiteisiku edasiseks arenguks. Spetsifikatsioon”. Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann
18.00 – ca 19.30 diskussioon ja esialgne hindamine
- juuni
9.00-9.40 ENELI KLEEMANN “Kodu kontoris Kogukonna juhitud elamumajandus Maakri kvartali näitel”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann
9.40-10.20 LIISA ØSTREM “Neljas koht – sallivust toitev ruum”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann
10.20-11.00 JORNAS- TOOMAS IISAK “Pärnu Kalamehe Loometehas. Pärnu õlletehase taasmõtestamine”. Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann
11.00 – 11.15 kohvipaus
11.15-11.55 JOHAN KIRSIMÄE “Kuidas (taas)aproprieerida formaalset ruumi. Kriitilised suunised Soodevahe Pilpaküla näitel”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann
11.55-12.35 PAMELA KRISTIN KAJAKAS “Hääbumise variatsioonid keskuse ABC-5 näitel”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann
12.35-13.15 RUUBEN-JAAN REKKOR “Toe loomine maastike, hoonete ja kogukondade tugevdamiseks – tegutsemine Pärnu jõe keskjooksul”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann
13.15 – 14.15 lõuna
14.15-14.55 SASKIA EPP LÕHMUS “Kohanev kohandamine. Madara kasvukoha aeglane planeerimine”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann
14.55-15.35 ANNA SMETANINA “Kollektiivsuse sekkumine. Korterelamurajoonide kollektiivse tegutsemise loomine kasutades hoonete vahelisi ruume”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann
15.35-16.15 RA MARTIN PUHKAN “Sotsiaalselt jätkusuutlik Pelguranna”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann
16.15 – 16.30 kohvipaus
16.30-17.10 TRISTAN KREVALD “Paljassaare triiv”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann
17.10-17.50 LILL VOLMER “Lävi-ruum. Kollektiivse tegevuse ruumid Sillamäel”. Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann
17.50-18.30 MERILIN KAUP “Praktilised utoopiad”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann
18.40 – ca 20.00 diskussioon ja hindamine
ca 20.00 – 22.00 hinnete teatavaks tegemine, komisjoni kommentaarid ja tagasiside
Postitas Tiina Tammet — Püsilink
Arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistritööde kaitsmised 2022
Neljapäev 02 juuni, 2022 — Reede 03 juuni, 2022
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Tänavused arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistritööde kaitsmised toimuvad 2. ja 3. juunil Eesti Kunstiakadeemias ruumis A501.
Tänavu kaitseb oma lõputööd erakordselt palju noori arhitekte – 23!
Kuulata-vaadata saab kohapeal ja ka zoomi vahendusel
AJAKAVA
- juuni
9.00-9.40 MARI POOM “Elada linna taga. Alternatiivid valglinnastumisele ja võrgustikupõhine avalik ruum”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann
9.40-10.20 MARKUS MAASING “Valglinnastunud mitte-kohast kompaktse kohani”. Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann
10.20-11.00 MIA MARTINA PEIL “Vesse – tööstusalast sidusaks linnaruumiks”. Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann
11.00 – 11.15 kohvipaus
11.15-11.55 MARIE ANETTE VEESAAR “Koolilähedane liikuvusruum Tallinnas Südalinna kooli näitel”. Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann
11.55-12.35 LAURA PINT “Elu Keldrimäel. Kasutamata ruumi võimalused”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann
12.35-13.15 PATRICK BARBO “Romantika maitsestamine”. Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann
13.15 – 14.15 lõuna
14.15-14.55 JOANNA LÄTTEMÄGI “Valuoja kogukonnakeskus. Viljandi Lossimägede ja Ugala teatri vahelise ala aktiviseerimine olevate hoonete taaskasutuse kaudu”. Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann
14.55-15.35 KARIN LAOS “Elamise ruum. Ettepanek”. Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann
15.35-16.15 LAURA ROHTLAAN “KURU ruum: elamu moodullahendus”. Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann
16.15 – 16.30 kohvipaus
16.30-17.10 GREGOR JÜRNA “Paik. Sihitud skaleeritavad muutused I-464 tüüpi suurpaneelelamu programmis”. Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann
17.10-17.50 MARKUS VARKI “Arhitektuurne sisend digiteisiku edasiseks arenguks. Spetsifikatsioon”. Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann
18.00 – ca 19.30 diskussioon ja esialgne hindamine
- juuni
9.00-9.40 ENELI KLEEMANN “Kodu kontoris Kogukonna juhitud elamumajandus Maakri kvartali näitel”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann
9.40-10.20 LIISA ØSTREM “Neljas koht – sallivust toitev ruum”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann
10.20-11.00 JORNAS- TOOMAS IISAK “Pärnu Kalamehe Loometehas. Pärnu õlletehase taasmõtestamine”. Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann
11.00 – 11.15 kohvipaus
11.15-11.55 JOHAN KIRSIMÄE “Kuidas (taas)aproprieerida formaalset ruumi. Kriitilised suunised Soodevahe Pilpaküla näitel”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann
11.55-12.35 PAMELA KRISTIN KAJAKAS “Hääbumise variatsioonid keskuse ABC-5 näitel”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann
12.35-13.15 RUUBEN-JAAN REKKOR “Toe loomine maastike, hoonete ja kogukondade tugevdamiseks – tegutsemine Pärnu jõe keskjooksul”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann
13.15 – 14.15 lõuna
14.15-14.55 SASKIA EPP LÕHMUS “Kohanev kohandamine. Madara kasvukoha aeglane planeerimine”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann
14.55-15.35 ANNA SMETANINA “Kollektiivsuse sekkumine. Korterelamurajoonide kollektiivse tegutsemise loomine kasutades hoonete vahelisi ruume”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann
15.35-16.15 RA MARTIN PUHKAN “Sotsiaalselt jätkusuutlik Pelguranna”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann
16.15 – 16.30 kohvipaus
16.30-17.10 TRISTAN KREVALD “Paljassaare triiv”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann
17.10-17.50 LILL VOLMER “Lävi-ruum. Kollektiivse tegevuse ruumid Sillamäel”. Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann
17.50-18.30 MERILIN KAUP “Praktilised utoopiad”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann
18.40 – ca 20.00 diskussioon ja hindamine
ca 20.00 – 22.00 hinnete teatavaks tegemine, komisjoni kommentaarid ja tagasiside
Postitas Tiina Tammet — Püsilink
01.06.2022
ROHEKA vol 9: rohelise ülikooli põhimõtetest, tulevikuoskustest ja kultuuri kestlikkusest
1. juunil kell 11.00-12.30 toimub järjekorras juba üheksas ja ühtlasi käesoleva õppeaasta viimane sündmus EKA jätkusuutlikkuse sarjast ROHEKA. Sel korral saab kuulda lähemalt kultuuri jätkusuutlikkusest ja elujõulisusest, rohelise ülikooli põhimõtetest ning tulevikuoskuste arendamisest, sh kestliku arengu teemade lõimimisest õppetöösse.
Sündmus toimub EKA sööklaaugus A100 ning kantakse ka üle EKA TVs.
AJAKAVA
11.00-11.30 Eesti Maaülikooli rohelise ülikooli põhimõtetest. Ülle Jaakma, Eesti Maaülikooli teadusprorektor
11.30-12.00 Tulevikuoskuste arendamisest, sh kestliku arengu teemade lõimimisest õppetöösse Tartu Ülikooli näitel. Aune Valk, Tartu Ülikooli õppeprorektor
12.00-12.30 ROHEKA arengud: kultuuri elujõulisus. Ülevaade kultuuri elujõulisusega tegelevatest EKA magistritöödest. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist
Iga kuu esimesel kolmapäeval on ROHEKA toonud EKA kogukonnani uusi teadmisi kestlikust eluviisist ja selle rakendamisest EKAs. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus.
Lisainfo:
Johanna Vahtra EKA keskkonnaspetsialist johanna.vahtra@artun.ee
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
ROHEKA vol 9: rohelise ülikooli põhimõtetest, tulevikuoskustest ja kultuuri kestlikkusest
Kolmapäev 01 juuni, 2022
1. juunil kell 11.00-12.30 toimub järjekorras juba üheksas ja ühtlasi käesoleva õppeaasta viimane sündmus EKA jätkusuutlikkuse sarjast ROHEKA. Sel korral saab kuulda lähemalt kultuuri jätkusuutlikkusest ja elujõulisusest, rohelise ülikooli põhimõtetest ning tulevikuoskuste arendamisest, sh kestliku arengu teemade lõimimisest õppetöösse.
Sündmus toimub EKA sööklaaugus A100 ning kantakse ka üle EKA TVs.
AJAKAVA
11.00-11.30 Eesti Maaülikooli rohelise ülikooli põhimõtetest. Ülle Jaakma, Eesti Maaülikooli teadusprorektor
11.30-12.00 Tulevikuoskuste arendamisest, sh kestliku arengu teemade lõimimisest õppetöösse Tartu Ülikooli näitel. Aune Valk, Tartu Ülikooli õppeprorektor
12.00-12.30 ROHEKA arengud: kultuuri elujõulisus. Ülevaade kultuuri elujõulisusega tegelevatest EKA magistritöödest. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist
Iga kuu esimesel kolmapäeval on ROHEKA toonud EKA kogukonnani uusi teadmisi kestlikust eluviisist ja selle rakendamisest EKAs. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus.
Lisainfo:
Johanna Vahtra EKA keskkonnaspetsialist johanna.vahtra@artun.ee
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
03.06.2022 — 19.06.2022
EKAlased Maardu Dekennaalil, 3.–19. juunil
Maardu Dekennaal on 3.–19. juunini Maardus toimuv multidistsiplinaarne kunstifestival, mis koosneb kaasaegse kunsti näitusest, etenduskunstiprogrammist, kontsertidest, pidudesarjast ja publikuprogrammist. Maardu Dekennaali üks eesmärke on kõnetada võrdselt kõiki Maardu elanikke ja külalisi, mistõttu on üritus ligipääsetav nii eesti kui vene keeles.
“Dekennaal” sündmuse nimetuses viitab kunstlikult loodud pingutusele paigutada end tõsiseltvõetavuse lävendit ületavate biennaalide-triennaalide-kvadriennaalide hulka. Peegeldades kultuuriliselt isoleeritud perifeeriate probleemistikku, on Maardu Dekennaali toimumise rütmiks seatud 10 aastat. Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse kunstinäituste statistika alusel ei ole Maardus alates 2015. aastast toimunud ühtegi professionaalset kaasaegse kunsti näitust. Meie kavatseme seda muuta.
Maardu Dekennaali kaasaegse kunsti näitus jaotub ajutise galerii ja linnaruumi vahel ning toimub 3.-19. juuni. Kümmekond Eesti kunstnikku vaatlevad aegruumilistesse vahealadesse jäävaid olekuid. Maardu kontekstis võetakse ette tühjad kohtad ja kohtade tühisused, identiteetide lõhestumised ja hübriidistumised. Sellise sissevaate, aga ka välise peegelduse käigus muutub Maardu näidisjuhtumiks perifeersest väikelinnast, mis töötab suuremate globaalsete protsesside väiksema mudelina.
Etenduskunstiprogramm leiab aset 4. ja 5. juunil Maardu Rahvamajas ja linnaruumis ning selle teosed tõukuvad Maardu linna spetsiifikast. Dekennaalil osalevate eriilmeliste kunstnike valik esindab teatud läbilõiget noore etenduskunsti hetkeseisust.
Muusikaprogrammi raames astuvad 3. ja 4. juunil Maardu Rahvamajas üles erinevad eksperimentaalsed muusikud ja DJ-d.
Festivali üks eestvedaja on EKA tudeng Mattias Veller ja näituseprogrammi kuraator on EKA vilistlane Anita Kodanik. Näitusel on esindatud mitme EKA vilistlase tööd ning muusikaprogrammis on esindatud EKA üliõpilased. Meie festivali visuaalse identiteedi on loonud EKA graafilise disaini üliõpilased Emma Reim ja Laura Tursk.
Publikuprogrammi raames toimuvad eesti- ja venekeelsed giidituurid Dekennaali näitusel, loengud ja aruteluringid.
Dekennaali toetab EKA ÜE.
3. juunil sõidab Maardu Dekennaali avamisele EKAst kunstibuss, mis väljub kell 17.15.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
EKAlased Maardu Dekennaalil, 3.–19. juunil
Reede 03 juuni, 2022 — Pühapäev 19 juuni, 2022
Maardu Dekennaal on 3.–19. juunini Maardus toimuv multidistsiplinaarne kunstifestival, mis koosneb kaasaegse kunsti näitusest, etenduskunstiprogrammist, kontsertidest, pidudesarjast ja publikuprogrammist. Maardu Dekennaali üks eesmärke on kõnetada võrdselt kõiki Maardu elanikke ja külalisi, mistõttu on üritus ligipääsetav nii eesti kui vene keeles.
“Dekennaal” sündmuse nimetuses viitab kunstlikult loodud pingutusele paigutada end tõsiseltvõetavuse lävendit ületavate biennaalide-triennaalide-kvadriennaalide hulka. Peegeldades kultuuriliselt isoleeritud perifeeriate probleemistikku, on Maardu Dekennaali toimumise rütmiks seatud 10 aastat. Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse kunstinäituste statistika alusel ei ole Maardus alates 2015. aastast toimunud ühtegi professionaalset kaasaegse kunsti näitust. Meie kavatseme seda muuta.
Maardu Dekennaali kaasaegse kunsti näitus jaotub ajutise galerii ja linnaruumi vahel ning toimub 3.-19. juuni. Kümmekond Eesti kunstnikku vaatlevad aegruumilistesse vahealadesse jäävaid olekuid. Maardu kontekstis võetakse ette tühjad kohtad ja kohtade tühisused, identiteetide lõhestumised ja hübriidistumised. Sellise sissevaate, aga ka välise peegelduse käigus muutub Maardu näidisjuhtumiks perifeersest väikelinnast, mis töötab suuremate globaalsete protsesside väiksema mudelina.
Etenduskunstiprogramm leiab aset 4. ja 5. juunil Maardu Rahvamajas ja linnaruumis ning selle teosed tõukuvad Maardu linna spetsiifikast. Dekennaalil osalevate eriilmeliste kunstnike valik esindab teatud läbilõiget noore etenduskunsti hetkeseisust.
Muusikaprogrammi raames astuvad 3. ja 4. juunil Maardu Rahvamajas üles erinevad eksperimentaalsed muusikud ja DJ-d.
Festivali üks eestvedaja on EKA tudeng Mattias Veller ja näituseprogrammi kuraator on EKA vilistlane Anita Kodanik. Näitusel on esindatud mitme EKA vilistlase tööd ning muusikaprogrammis on esindatud EKA üliõpilased. Meie festivali visuaalse identiteedi on loonud EKA graafilise disaini üliõpilased Emma Reim ja Laura Tursk.
Publikuprogrammi raames toimuvad eesti- ja venekeelsed giidituurid Dekennaali näitusel, loengud ja aruteluringid.
Dekennaali toetab EKA ÜE.
3. juunil sõidab Maardu Dekennaali avamisele EKAst kunstibuss, mis väljub kell 17.15.
Postitas Andres Lõo — Püsilink