EKA muinsuskaitsekonverents “Surm Sangastes”

3. – 4. juunil toimub Eesti ühes omanäolisemas mõisahoones, Sangaste lossis, EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna XXIV kevadkonverents “Surm Sangastes”. Vaatleme lähemalt surma ja kaduvusega seonduvat mitmekihilist kultuuripärandit ning selle säilitamise võimalusi läbi arhitektuuri, kunsti, mälupaikade ja mälestusmärkide. Sõna saavad vaimulikud, ajaloolased, arheoloogid, kunstiteadlased, muinsuskaitsjad ja konservaatorid.

Ettekandeid saab kuulata reedel, 3. juunil, alates kell 12:00 lossi suures saalis.

Kell 20:00 toimub lossis teemapidu “Vana krahvi peied”. Ootame kõiki leinajaid rikkaliku peielaua äärde mälestama Sangaste “rukkikrahv” Friedrich Georg Magnus von Bergi. Matusemeeleolu aitab tõsta ja tantsupõrandale meelitada hingekosutav peiebänd.

Laupäeval, 4. juunil kell 10:00 algab melanhoolne rännak bussiga Lõuna-Eesti maastikel, kuhu nii mõnigi külastaja pole varem sattunud.

Kõik muinsuskaitse-, arhitektuuri- ja kunstiajaloohuvilised on oodatud.
Konverentsi toetab Eesti Kultuurkapital.

KONVERENTSI KAVA
REGISTREERIMINE (v.a. EKA TUDENGID)
REGISTREERIMINE (EKA TUDENGID)

Lisateave: maris.veeremae@artun.ee, 56226344

EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna kevadkonverentsid

Olles matnud oma tütre ja abikaasa, leidis ukrainlanna Polina Rayko (1928-2004) lohutuse maalimises. Tema molbertiks said koduseinad. Veetsin päeva Rayko jälgedes ja katsin oma köögi põrandast laeni joonistustega. Mul ei olnud kindlat plaani ja leidsin end sarnaselt Raykole kujutamas isiklikke mälestusi.

Käesoleval portreel kehastan meedias kujutatud absurdselt üleseksualiseeritud “ideaalset” naist. Teose idee pärineb Gillian Flynni romaanist “Gone Girl” (2012). Teose peategelane kirjeldab oma naiseks olemise kogemust kui pidevat ponnistust olla perfektselt laheda tüdruku stereotüüp – “lahe tüdruk on see, kes litsub omale kabanosse näost sisse nii, nagu ta võõrustaks maailma suurimat pidusöögiorgiat”.

Reedel, 13. mail kell 16.00 esitletakse Viljandi Kultuuriakadeemia Vilma õppehoone (Turu 7) tekstiiliklassis Richard Sennetti raamatut “Taidur”

Raamatus „Taidur“ jälgib Richard Sennett, kuidas taid kuulub inimese kõige fundamentaalsemate alusimpulsside hulka – mitte lihtsalt soov midagi valmistada, vaid teha seda hästi.

Vestlevad värske Patrick R. Vesi auhinna laureaat Urmas Lüüs ja Kristi Jõeste, vestlust juhib Kadri Tüür.

Loengusarja Elav Ruum järjekordne külaline on kunstnik Paul Kuimet, kes hoiab oma loengul kolmapäeval, 11. mail kell 18.00 Rotermanni soolalaos tähelepanu ennekõike klaasil.

Paul Kuimeti loenguõhtu esimeses osas linastub tema film “Materiaalsed aspektid” (2020). Järgnev ettekanne keskendub filmi fookuses olevale ehitusmaterjalile – klaasile. Kuimetit huvitab, mida klaasiga arhitektuuris tehakse, millist ruumi ja millist muljet püütakse selle abil luua. Teda ei huvita mitte niivõrd füüsiline, ehitatud ruum, kuivõrd vaimne, võib-olla et isegi ideoloogiline ruum.

Paul Kuimet on kunstnik, kes loob fotoinstallatsioone ja 16 mm filme, mille sisu ulatub maastikest ja arhitektuurist argiesemete ja kunstiteosteni. Kuigi tema loomingut iseloomustab tehnikale ja tehnilisele vahendatusele osutav lähenemisviis, asetab ta teoste eksponeerimisel rõhku ka vaataja kehale, selle liikumisele ja kohalolule. Alates 2013. aastast on tema loomingus väljendunud huvi modernistlike vormide vastu. Oma hiljutistes teostes on ta tähelepanu alla võtnud aga mitte niivõrd modernistliku arhitektuuri vormi, kuivõrd materjalid (teras, klaas) ning nende seosed modernse kapitalismi arenguga alates 19. sajandi keskpaigast.

Elav Ruum on Eesti Arhitektuurimuuseumi loengusari, kus muuseum tutvustab populaarses vormis siinset arhitektuuriajalugu, tegevarhitektide ja -kunstnike loomingut ning käsitleb publiku osalusel meie ehitatud keskkonnas toimuvaid muutusi. Sari on suunatud kõigile ruumist, arhitektuurist, selle lähiajaloost ja tänapäevast huvitatud inimestele ja täiendab muuseumi püsinäitust „ELAV RUUM: sajand Eesti arhitektuuri”, mis tutvustab siinse professionaalse arhitektuuri- ja ruumikultuuri arengut läbi 20. sajandi.

Varasemad Elava Ruumi sarja kohtumised on järelvaadatavad Eesti Arhitektuurimuuseumi Youtube kanalil: https://www.youtube.com/channel/UC2GLz-0gZHGuyVr4RMuwgJA/videos

Elav Ruum. Paul Kuimet

11. mail 2022 kell 18 Rotermanni soolalaos

Sissepääs tasuta

Sarja toetab Eesti Kultuurkapital

Lisainfo:
Carl-Dag Lige
carldag@arhitektuurimuuseum.ee
55 688 395

4. mail toimub järjekorras juba kaheksas sündmus EKA jätkusuutlikkuse sarjast ROHEKA. Sel korral saab kuulda lähemalt sellest, millega tegeleb EKA puitarhitektuuri kompetentsikeskus PAKK, kuidas luua jätkusuutlikku tarneahelat, mida tegid EKA moetudengid ja Reet Aus Keenias. Traditsiooniliselt teeb Roheka arengutest ja temaatilistest magistritöödest ülevaate EKA keskkonnaspetsialist Johanna Vahtra. 

Sündmus toimub EKA kaldauditooriumis A101 ning kantakse ka üle EKA TVs.

AJAKAVA

13.00-13.30 EKA puitarhitektuuri kompetentsikeskusest PAKK ja arhitektuurist rohepöördes. Sille Pihlak

13.30-14.00 Ülevaade EKA jätkusuutlikkusega tegelevatest magistritöödest (jätkusuutlikud linnad). Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

14:00-14:30 Kuidas EKA moe-, aksessuaari-, tekstiili- ja tootedisaini tudengid Keenias ringdisaini arendasid. Reet Aus, EKA jätkusuutliku disaini ja materjalide labori vanemteadur ja moedisainer

14.30-14.45 ROHEKA arengud (SDG 1-5). Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

14.45-15.15 Tarneahela jätkusuutlikkus. Ulrika Hurt, TalTechi jätkusuutliku väärtusahela juhtimise lektor

Iga kuu esimesel kolmapäeval toob ROHEKA EKA kogukonnani uusi teadmisi kestlikust eluviisist ja selle rakendamisest EKAs. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus. Sündmus toimub ruumis A101 ning kantakse üle ka EKA TVs.

Lisainfo:

Johanna Vahtra
EKA keskkonnaspetsialist
johanna.vahtra@artun.ee

EKA fotograafia tudeng Alina Birjuk kutsub pildile

4. mail, kell 12.00–18.00, dokumendifoto jäädvustamine.

Alina: “Tule pildile, võta kolleeg või kursusekaaslane kaasa!”

EKAs, 1. korrusel, EKA galerii ees

Kolmapäeval, 4. mail 2022 kell 18.00 avavad Hanno Soans ja Silvia Sosaar Draakoni galeriis ühisnäituse „Usupuhastus“. Näitus jääb avatuks 28. maini 2022.

Aga kus on sündmuse juurte lõpp-punktid? Kus on sündmus-organismi viimased rakud? Neid ei ole. Nad on ainult kokkuleppeliselt olemas. See on eriti ilmne, kui vaadelda jälgitava sündmuse tagasiulatuvust võrdlevalt, ütleme kriminaalkoodeksi ja võimaliku süütunde ruumis. Jaan Kross, „Kajalood“, 1980

Käesolev näitus on küpsenud aegamööda, suisa läbi aastate, kuid sellel on siiski kindel algus- ja lõpp-punkt. Näitus tõukub ära ühest kenast päikselisest päevast 2018. aasta sügisel kui me plaanisime minna paavsti missale Läti Hendrikult laenatud loosungiga „Laula, laula pappi!“. Näitusel on žeste, mis jäävadki katsetusteks ja žeste mis varjatuna annavad lisalaengu eksponeeritud objektidele. Silvia Sosaare jõuline memento mori installatsioon võtab sulgudesse Hanno Soansi hapramad tööd ja kõnetab usupuhastuslikult oma esituskonteksti avalikku ruumi Vene saatkonna vastas. Näituse ruumilised viited ulatuvad Saaremaast läbi Kaliningradi ja Münsteri Tallinnani ning ajalised Läti Hendriku Liivimaa kroonikast (13. sajand) läbi 1997. aasta tänasesse päeva.

Iga „Usupuhastus“ on algselt aktsioon. „Usupuhastus“ sünnib spontaanse reaktsioonina tavade poolt struktureeritud keskkonnale. „Usupuhastus“ ripsutab tiiba avalike rituaalide laetud omaruumiga, ilmnegu see lõppkokkuvõttes kunstisaalis kas siis pühapildis või pildirüüstes. Vähemalt paariks tähelepanuga ergastatud hetkeks on „Usupuhastus“ sümboolne arveteklaarimine ajaloolise mineviku või olevikuga või siis vähemalt selle žesti rahutukstegevalt realiseerimata potentsiaal. „Usupuhastus“ on hügieeniprotseduur ja pesta tuleb teatavasti regulaarselt.

Hanno Soans (1974) on kunstiteaduse taustaga kunstikriitik, kuraator ja kunstnik, kes õpib Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri doktoriõppes. Kunstnikuna on Soans esinenud näitustel alates 1997. aastast, keskendudes tegevuskunstile, tekstiteostele ja videole. Hanno Soans elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse eriala magistriõppe aastal 2003 ja jätkab õpinguid EKA doktorikoolis kunstiteaduse ja visuaalkultuuri erialal. Aastatel 1997‒2008 töötas Hanno Soans Eesti Kunstimuuseumi kuraatorina. Soans on kuulunud kunstirühmitusse Stiilne Viisnurk (koos Anders Härmi, Kiwa, Andres Lõo, Martin Pedaniku ja Jasper Zoovaga). Soans on kirjastuse skaala publishing asutajaliige.

Silvia Sosaar (1979) on Tallinnas tegutsev ja töötav kunstnik. 2017 lõpetas Sosaar Eesti Kunstiakadeemia (EKA) fotograafiaosakonna. 2021 omandas EKA-s kaasaegse kunsti magistrikraadi ning oli oma lõputööga „See liivakast, mis meile anti“ EKA Noore kunstniku preemia nominent. Oma esimesel isikunäitusel “Shiny Shoes Salon” (2018) EKA Galeriis muutis Sosaar kunstigalerii kingapuhastussalongiks. Näitus koosnes performance’ite seeriast, mis leidsid aset enne näitust ja näituse ajal, fotodest, videost ja ruumiinstallatsioonist. 2019. aastal esines Sosaar isiknäitusega „Akadeemia spordiklubi“ koos Hanno Soansiga Hobusepea galeriis. Kunstnik on Eesti Fotokunstnike Ühenduse FOKU liige ja on teinud näitusi koos kunstnikerühmitusega Umbrella Group. Sosaar on ;paranoia asutajaliige ja skaala publishing’i asutajaliige. Kunstnik on osalenud oma teostega näitustel Eestis, Lätis, Ühendkuningriikides, Prantsusmaal ja Pakistanis.

Kunstnikud tänavad: Andres Gailan, Madis Kaasik, Jaak Soans, perekond Sosaar, Uku Toomet, Reimo Võsa-Tangsoo.

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

3. mail, kell 12.00–14.00 valmivad EKA 2. korruse avatud alal lilleseaded keraamika tudengite treitud anumatesse. 

Vaasid – igalt üliõpilaselt üks püstine ja üks madal anum – valmisid Räpina Aianduskooli soovil ja nende treimist juhendas Aigi Orav.

Lilleseadeid valmistavad florist Indrek Kaeli juhendatavad aianduskooli õppurid.

Valmis töid on võimalik näha kella 16.00ni.

Käesoleva teose kaudu olen uurinud sisemisi ja välimisi muutuseid, mida olen kogenud alates Tallinna kolimise ajast. Tänu vanematekodust lahkumisele on mul olnud aega ja ruumi mõelda, kes ma olen ja kuhu ma oma uues keskkonnas sobitun. Käesoleva foto tegin vanalinnas ringi jalutades, nautides päikesepaistet peale kuudepikkust pilvist ilma. Tekst fotol on pärit minu isiklikest märkmetest.