Vaimse vitamiini nädal

EKA Üliõpilasesindus kutsub osalema vaimse vitamiini nädalal! 

Nädala eesmärk on tõstatada tähelepanu just enda tervisele ning leida parim igast situatsioonist, kus ennast leiame.

TEEMAD

Esmaspäev: puhkus — nutivabadus
Teisipäev: teraapia — pinge vabastamine
Kolmapäev: liikumine — jooga maraton
Neljapäev: positiivsed emotsioonid — positiivne meeleolu
Reede: head suhted — tervise pidu

NÄDALA TEGEVUSKAVA

Esmaspäev: puhkamine — online detox
— väljakutse: anna oma telefon terveks koolipäevaks ära
— uinakutuba (A501), 13.00–17.00

Teisipäev: teraapia — stressi leevendamine
— hüppeteraapia (õueala), 09:00—17:00
— Vitamineral karjumistuba (õpilasesindus, D600), 10.00-14.00
— jõulöök (C306), 14.00—20.00
— Bullet Journey märkmikud (fuajees)

Kolmapäev: liikumine — joogamaraton
— jooga terve päev (A501), 10.00-17.00

Neljapäev: positiivsed emotsioonid — positiivsed vibratsioonid
— free hugs
— motiveerivad tsitaadid
— Marko Lepik “mindfullness” loeng (A501), 17.00—19.00
— Kirjastus Argo raamatud (fuajees)

Reede: head suhted — tervisepidu
— tervise baar
— piilu osakonda: tootedisain, pidu (C301), 19:30—…

Üritus toimub Kunstiakadeemias, kõigile, terve nädala vältel ning muidugi tasuta.

Vaimse vitamiini nädalat toetavad:

MyFitness, A. Le Coq, Medifum, Mattias Veller

Eesti vanarahva ütlemised “austa leiba”, “leib on vanem kui meie” viitavad leiva erilisele tähendusele. Leivaga on seotud palju kombeid, uskumusi, rituaale ja vanasõnu. Leiva maitse ja vorm on olnud puutumatu aastasadu ning selle ning selle küpsetamine on suur kunst ja oskus.
Minu jaoks on leib miski, mis paneb mind mõtlema vanavanemate ja juurte peale.. Otsustasin jäädvustada leiba ajatuna tunduval valgel taustal, kus pildi tegemise aeg pole hoomatav. Leib on foto tähelepanu keskpunktis, rõhutades selle tekstuuri ja vormi.

Tegu on fotomontaažiga, milles kombineerisin oma aknast avanevat vaadet ja stuudios lavastatud fotot. Tegemist on vaatega Lasnamäele, kus ma 15 aastat tagasi elasin ja ajutiselt elan ka praegu. Midagi ei ole muutunud – sama monotoonsus ja lootusetus, samad kurvad majad ja tühjad ilmed ning jälle tunnen soovi siit põgeneda. Vaatan üles sinna, kus särab hele taevas ja tean, et alati on väljapääs.

Mis on ühist Eiffeli tornil, New Yorgi Vabadussambal ja Ristna tuletornil? Kes ei teaks 1889. aastal Pariisi maailmanäituse auks valmistatud Eiffeli torni või kujur Auguste Bartholdi poolt algselt Pariisis kavandatud ja siis 1886. aastal New Yorgis pidulikult avatud Vabadussammast? Märksa vähem on teada fakt, et samuti on Pariisis kokkumonteeritavatest metallelementidest toodetud ja 1874. aastal Hiiumaal Dagerorti neemel püstitatud Ristna tuletorn. Lisaks Valguselinna päritolule ja märgilisele tähendusele on kõik need objektid juba algselt kavandatud ka tuletornidena. Võib olla üllatav, et kõikide nende objektide valmistamisega on seotud kuulus prantsuse insener Gustave Eiffel.

Ettekanded:

15:00-15:45 Vincent Guigueno „Paris, capitale des Phares (Pariis, tuletornide pealinn)“
Vincent Guigueno on kirglik pharoloog, kunagine Pariisi Meremuuseumi restauraator ja mitmete tuletorniteemaliste raamatute autor. Erilist tähelepanu on ta pööranud prantsuse 19.-20.saj. mereohutuse praktikate uurimisele. „Au service des phares“ Presses universitaires de Rennes, 2001. „Le tour du monde en 80 phares“ E/P/A Hachette, 2019.
Ettekanne on prantsuse keeles, eestikeelse tõlkega.

15:45-16:30 Myriam Larnaudie-Eiffel „Les aspects techniques et esthétique dans l’œuvre de Gustave Eiffel (Gustave Eiffeli loomingu tehnilised ja esteetilised aspektid)“
Myriam Larnaudie-Eiffeli ettekanne tõotab tulla eriti põnev just seetõttu, et lisaks huvile arhitektuuripärandi vastu on tegemist Gustave Eiffeli 4. põlve otsese järeltulijaga ning ADGE (Association des Descendants de Gustave Eiffel) esinaisega. Ajaloolise Bordeaux metallsilla säilitamise eestvõitlejana käsitleb tema loeng eelkõige Eiffeli loomingu esteetilisi ja tehnilisi aspekte üldisemalt.
Ettekanne on prantsuse keeles, eestikeelse tõlkega.

16:30-17:15 Indrek Laos „Eestimaa randade metalltuletornid ja Eiffeli pärand”
Indrek Laos on tegevarhitekt arhitektuuribüroos Flux Projekt, alates 2020 täiendab ta oma muinsuskaitsealaseid teadmisi EKA doktoriõppes. Ettekanne heidab valgust Eesti randade tuletornide ja ennekõike 19. sajandi teise poole metalltuletornide põnevale ajaloole ning selle arhitektuuripärandi legendaarsetele sidemetele G. Eiffeli loominguga.
Ettekanne on eesti keeles.

Konverentsiga seoses on 5. mail EKA fuajees avatud näitus “Eiffeli tuletornid” ning 1. – 21. mail 2022 näitus “Ristna Eiffel” Tuuletorni elamuskeskuses Hiiumaal. Installatsioon ja fotod – Indrek Laos.

Rohkem infot: www.ristnaeiffel.ee

E-L kell 15.00–18.00

Maikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuselõpu töödega.
Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Esimesel vahetusel on lisaks näha ka disainiteaduskonna joonistuse kursus. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

AJAKAVA:

29.–30.04 – Disainiteaduskonna joonistamine, juhendaja Ülle Marks (avatud kl 08-20)

03.05 – Stuudiofoto, juhendaja Madis Kurss

04.05 – Joonistamine, juhendaja Ulvi Haagensen

05.05 – Joonistamine, juhendaja Tõnis Saadoja
06.05 – Joonistamine, juhendajad Maiu Rõõmus, Matti Pärk

07.05 – Kontseptuaalne joonistamine, juhendaja Anna Škodenko

09.05 – Kontseptuaalne joonistamine, juhendaja Tõnis Saadoja

10.05 – Graafika, juhendajad Viktor Gurov, Eve Kask, Lennart Mänd

11–12.05 – Kaasaegne kunst, juhendajad Marge Monko, Taavi Talve, Liina Siib, Kristi Kongi, John Grzinich, Kristaps Ancans, Anu Vahtra

13–14.05 – Kujundliku Mõtte Labor— Ekspeditsioon Narva, juhendaja Ene-Liis Semper

16.05 – Graafika, juhendajad Kadi Kurema, Maria Erikson, Britta Benno, Charlotte Biszewski, Aarne – Mesikäpp, Maria Izabella Lehtsaar

17.05 – Fotograafia kunstiprojekt, juhendajad Marge Monko, Reimo Võsa-Tangsoo

18.05 – Maal, juhendajad Mart Vainre, Tiina Tammetalu, Aapo Pukk

19.05 – Maal, juhendajad Sigrid Viir, Mihkel Ilus, Tõnis Saadoja, Heldur Lassi

Jette Loona Hermanis “Elegy of Ergot”
25, 27.04.2022
20:00
EKA Galerii, Põhja pst 7
Sissepääs tasuta EKA peaukse kaudu

“Elegy of Ergot” on soololavastus, mille keskne motiiv on mürgine seenekeha ehk tungaltera, mis manustades mõjutab organismi nii füüsiliselt kui ka meeli moonutavalt. See on armastusluuleline eleegia parasiidile, mis võimaldab peategelasel pääseda meelepetteseisundisse samal ajal lagundades ta keha.
Rituaalsete žestide sümboolse taaslavastamise läbi tugevdab peategelane ühelt poolt ühendust looduse väega ja teiselt poolt sulandub digitaalsesse maailma. Paganlike ülesannete läbiviimine toimub läbi subjektiivse loori. Need seovad teda Maa ja emakese looduse naiselikkusega, mille kaudu saavutab tegelane ligipääsu varjatud tõdedele. Ta kehastub väest pulbitsevaks enda peegelpildi versiooniks – avatariks, kelle omadused on ülim tundlikkus, intuitiivsus ja side sisemise tundemaailmaga.

Etendus on valminud 2021. aastal Petrohradská kolektiv residentuuris Prahas.

Gil Schneider – helimaastik
soundcloud.com/gilschneider/

Nele Kurvits – teraskontsad
instagram.com/nele_kurvits

Karolina Janulevičiūtė – püksid
http://nones.121.lt/

Martina Gofman – eriefektid kehal
instagram.com/laibalahkaja/

Matiss Rucko – stsenograafia tugi
https://www.instagram.com/hexmatiss/

Henry Kasch ja Johannes Luik – tehnika tugi

Jette Loona Hermanis on Eesti ja Läti verd etenduskunstnik. Ta on lõpetanud Amsterdami Kunstikoolis SNDO koreograafia eriala. Hermanis pälvis koos Johhan Rosenbergiga Eesti teatriauhindade 2022 a tantsuauhinna lavastuse “Edeni detail” eest. Tema töö igaveseks saatjaks on müstiline transtsendentsus ühes igatsusega väljendada afekti. Tugevalt digiajastust mõjutatuna on materjalil karjuv tung enese tsentraliseerimise ning online minapildi raiumise järele eksponeerides tundelisi narratiive enesest ja eksistentsist.

Toetaja: Eesti Kultuurkapital

Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna eestvedamisel tähistame 18. aprillil rahvusvahelist muinsuskaitsepäeva ja muinsuskaitsekuu algust talgutega Rootsi bastioni Türgi tiivas.  

Talgute eesmärk: 

– tähistada rahvusvahelist muinsuskaitsepäeva ja algavat muinsuskaitsekuud (muinsuskaitsepäevast muuseumipäevani), mida on Eestis tähistatud 1985. aastast
– pöörata tähelepanu muinsuskaitsele ja pärandile, sh vähemärgatud pärandile
– võtta käigud kasutusse (sh vajadusel isegi võimaldada kasutamist varjendina ). Isegi kui me saame puhtaks ainult ülemise ruumi, siis saab selle juba suvel avada külastajatele ja sellega lisada uus lüli bastionite väärtustamisele. Sellega tegeleb Linnamuuseum (Tõnu Pedaru)
– leida võimalusi käigu täielikuks korrastamiseks
– tutvustada muinsuskaitseõpet EKAs

Osalevad ja korraldavad:
EKA tudengid ja õppejõud;
Vabariigi President ja tema kantselei;
TLPA muinsuskaitseosakond;
Kesklinna Valitsus;
Tallinna Linnamuuseum;
ICOMOS Eesti

Türgi tiib asub otse Pika Hermanni torni all. See on osa Rootsi ajal rajatud ja ka hiljem kasutusel olnud kaitserajatisest. 1930. aastatel rajati sinna tsiviilvarjend.

Praegu on kaitseehitis kasutuseta, kuigi see asub väga heas asukohas. Üks sissepääs on otse Toompea jalamil, trepi kõrval, alumine pääs avaneb Schnelli staadionile. Alumine on kinni keevitatud ja talguteks seda ei avata. 

Ülemisest uksest saame välja kanda sodi (ei ole liiga ebameeldiv sodi). Objekt ei ole ohtlik.

Probleemne on see, et ülemisse varjendiruumi pääseb vabalt, trepile ja käiku viiv uks on poikvel. Võimalik, et väga suurtel inimestel on sealt raske läbi saada, aga mina mahtusin vabalt ja ruumi jäi ülegi. Põrandal on sodi, kui see ära lükata, ehk saab ukse liikuma.

Korraldusest:

EKA: tudengid, akudega prožektorid, kilekotid
Kesklinna Valitsus: konteiner, labidad ja kühvlid, ämbrid 

Loe ja vaata toimunud talgute kohta lisaks:

President Karis pani muinsuskaitsekuu avatalgutel käed külge. Postimees, 18.04.2022
President Alar Karis osales Bastioni koristustalgutel. Tallinna TV, 18.04.2022

“επούλωση, parantuminen, heilung, guarigione, tervenemine, healing, genezing, helande, зцiлення, slánú, sanando, helbredelse”

Põhjala tehase 6. angaaris, 30.04.–15.05.

Kunstnikud:

Alice Corrado, Karl-Christoph Rebane, Malin Hilding, Aspasia Kazeli, Lysa Jarvis, Silvia Minali, Nora Schmelter, Lisette Sivard, Karl Joonas Alamaa, Edvard Vellevoog, Kadri Kangilaski, Susanna Suojanen, Milly Yencken, Camilla Prey, Ward Ostyn, Ellen Axberg, Ismini Pachi, Juliana Vargas, Daria Khrystych, Saoirse McGarry, Emma Hjerrild

Avamine koos performance`iga toimub 30. aprillil, kell 21.00. 

See on kollektiivne näitus, kus iga kunstniku individuaalsus muutub osaks millestki suuremast. Autorlus saab jagatud, tekib ühine teos. Keelest luuleni, luulest helini, helist tundeni, tundest maalini ja tagasi; kõik sulab kokku sünesteetiliseks protsessiks, mille käigus avanevad võimalused enese- ja maailmaparandamiseks ehk tervendamiseks; tervendava loomingulisuse allikad on peidus emakeeles, emakeel ise on allikas, kõik, mis sellel näitusel nähtavaks saab, on sündinud keelest: itaalia keelest, ukraina keelest, flaami keelest, eesti keelest, soome keelest, taani keelest, saksa keelest, inglise keelest, rootsi keelest, kreeka keelest, hispaania keelest, iiri keelest.

Näitus on avatud 1.-15. mail kella 13.00–19.00.

Kolmapäeval, 20. aprillil kell 16:00 esitleb kunstnik Jerry Mercury Eesti Kunstiakadeemia auditooriumis A-101 oma videoteost “The Non-Lonelineness Train”, millele järgneb kunstnikuvestlus, mida viib läbi Ryan Galer. 

Film, mis on pühendatud neuroloogiliste erinevustega inimeste propageerimisele, annab ülevaate Jerry Mercury enda kogemusest. Meditatsiooni ja mõtiskluse vahepealne teos, mis on kui intervjuu ja autobiograafia, metafoor ja tegelikkus seisab vastu eksklusiivsele ratsionaalsusele, pakkudes sügavamat ja nüansirikkamat identiteedi kujutamist. Vene keeles ingliskeelsete subtiitritega. (30 minutit)

Jerry Mercury on vene mittebinaarne transsooline neurodivergentne enesekaitsja, luuletaja, muusik, kunstnik, filmitegija ja blogija. Teatrijuht Boriss Pavlovitš intervjueerib filmis „The Non-Lonelineness Train“ Jerryt, kes tervitab vaatajat astuma tänapäeva Venemaal neuroloogiliselt erinevate inimese kingadesse.

Minu idee oli väljendada lavastatud foto abil enda mõtete ja tunnete lõksus olemist – seisundit, kus negatiivsed mõtted tekitavad negatiivseid emotsioone, mis omakorda mõjutavad mõtlemist. Modelli liikuvat keha on pildistatud stuudios pika säriajaga, et tuua esile liikumise muljet ning vaimse ja füüsilise lahutamatust. Tumedale taustale paigutatud heledates toonides keha rõhutab lõksus olemise ja haavatavuse seisundit.