AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Lasagna Gardening töötuba
14.04.2022 — 15.04.2022
Lasagna Gardening töötuba
Üliõpilasesindus
14. ja 15. aprillil saame EKA AIAs kokku ja teeme valmis peenrad! Lasagna Gardening töötoas õpime, kuidas valmistada ette viljakat peenart leides õige tasakaal mulla ja komposti vahel.
Talgud toimuvad kahel päeval.
14. aprillil kell 17:00 koguneme EKAs ning suundume kooli ümbrusesse orgaanilist materjali koguma: puulehti, oksi jne. Eemaldame korjatult ka kogu mitteorgaanilise prügi.
15. aprillil, kell 15:00 täidame peenrakastid kasutades eelmisel päeval kogutud materjale. Peenrad loome lasanje aianduse tehnoloogiat järgides.
Töötubasid viib läbi Laagna ja Pae linnaaedade eestvedaja Anton Küünal.
Võimalusel võta kaasa töökindad, midagi söödavat ja joodavat!
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Lasagna Gardening töötuba
Neljapäev 14 aprill, 2022 — Reede 15 aprill, 2022
Üliõpilasesindus
14. ja 15. aprillil saame EKA AIAs kokku ja teeme valmis peenrad! Lasagna Gardening töötoas õpime, kuidas valmistada ette viljakat peenart leides õige tasakaal mulla ja komposti vahel.
Talgud toimuvad kahel päeval.
14. aprillil kell 17:00 koguneme EKAs ning suundume kooli ümbrusesse orgaanilist materjali koguma: puulehti, oksi jne. Eemaldame korjatult ka kogu mitteorgaanilise prügi.
15. aprillil, kell 15:00 täidame peenrakastid kasutades eelmisel päeval kogutud materjale. Peenrad loome lasanje aianduse tehnoloogiat järgides.
Töötubasid viib läbi Laagna ja Pae linnaaedade eestvedaja Anton Küünal.
Võimalusel võta kaasa töökindad, midagi söödavat ja joodavat!
Postitas Andres Lõo — Püsilink
07.04.2022
Karl Joonas Alamaa, Lisette Sivard ja Andreas Kübar: ONLY BASIC
Moedisain
Järjekorras kahekümnes Tallinn Fashion Week avatakse 7. aprilli eelõhtul EKA moedisaini tudengite poolt showga ONLY BASIC.
Küsitletakse eelduspärase moeshow ja moetegemise reegleid, väljakujunenud arusaamu sellest, milline moe näitamine, esitlemine ja etendamine olema peaks. Ühtlasi on palutud avashowle saabuda kas hallis dressipüksipaaris või hallis dressipluusis – peaasi, et hallides dressides. Ainult tavalise show taga seisavad kunstnikud on Karl Joonas Alamaa, Lisette Sivard ja Andreas Kübar.
ONLY BASICU aluseks sai äärmiselt igapäevane ning pea kõigi riidekapis olev ese – hallid dressid, mida peamiselt kasutatakse kujundina moevälja mõtestamiseks. Dresside kujund sai aluseks mitmele mõttekäigule, mis tervikus lahendusid mitte ainult moekunstilises, vaid ka performatiivses, tekstilises, helilises ja installatiivses elemendis. Showga samaaegselt avaldatakse ka temaatiline trükis. Loomisprotsessi puhul oli oluline, et lavale jõudev valmiks jätkusuutlikult – kõikele teoses kasutatud jääkmaterjalidele ja teise ringi toodetele on antud uus elu.
Tõuke loominguks andis ühine arusaamine, et moodi meediumina on võimalik vaadelda palju laiemalt kui seda harjumuspäraseks saanud moenädala formaat tavatseb käsitleda. Mood ja riided on ühest küljest argised, kannavad riideid ju ometi kõik. Ühest küljest võib mood olla hulk pealiskaudselt viieteistkümne minutiga presenteeritavaid tooted, teisest küljest on rõivad aga äärmiselt tundlikud ja sotsiaalsed, ning nendeni jõudmiseks tuleb teha laiem läbilõige kaasaja olmest ja ulmest.
Karl Joonas Alamaa on EKA moedisaini tudeng, kes on hetkel end Antwerpeni Kuninglikus Kunstiakadeemias kostüümikunsti vallas täiendamas. Alamaa oli hiljutise Hõbenõela üks nominentidest ning on pälvinud tähelepanu oma sotsiaaltundliku ja suguhülgava moekäsitluslaadi poolest.
Lisette Sivard on samuti EKA moedisaini tudeng, kes on end täiendanud Brnos kehadisaini erialal. Oma töödes on ta mõjutatud keha, liikumise ja ühiskonna toimimisest. Moodi on ta tajunud pigem kui performatiivsele praktikana kuivõrd rõivastena.
Andreas Kübar on äsjane EKA moelõpetaja, olles end täiendanud nii Koldingu disainikoolis moe vallas kui ka Hendrik Vibskovi ateljees. Ühtlasi on Kübar paljude eestimaalaste poolt armastatud brändi Ellen Richard disainer.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Karl Joonas Alamaa, Lisette Sivard ja Andreas Kübar: ONLY BASIC
Neljapäev 07 aprill, 2022
Moedisain
Järjekorras kahekümnes Tallinn Fashion Week avatakse 7. aprilli eelõhtul EKA moedisaini tudengite poolt showga ONLY BASIC.
Küsitletakse eelduspärase moeshow ja moetegemise reegleid, väljakujunenud arusaamu sellest, milline moe näitamine, esitlemine ja etendamine olema peaks. Ühtlasi on palutud avashowle saabuda kas hallis dressipüksipaaris või hallis dressipluusis – peaasi, et hallides dressides. Ainult tavalise show taga seisavad kunstnikud on Karl Joonas Alamaa, Lisette Sivard ja Andreas Kübar.
ONLY BASICU aluseks sai äärmiselt igapäevane ning pea kõigi riidekapis olev ese – hallid dressid, mida peamiselt kasutatakse kujundina moevälja mõtestamiseks. Dresside kujund sai aluseks mitmele mõttekäigule, mis tervikus lahendusid mitte ainult moekunstilises, vaid ka performatiivses, tekstilises, helilises ja installatiivses elemendis. Showga samaaegselt avaldatakse ka temaatiline trükis. Loomisprotsessi puhul oli oluline, et lavale jõudev valmiks jätkusuutlikult – kõikele teoses kasutatud jääkmaterjalidele ja teise ringi toodetele on antud uus elu.
Tõuke loominguks andis ühine arusaamine, et moodi meediumina on võimalik vaadelda palju laiemalt kui seda harjumuspäraseks saanud moenädala formaat tavatseb käsitleda. Mood ja riided on ühest küljest argised, kannavad riideid ju ometi kõik. Ühest küljest võib mood olla hulk pealiskaudselt viieteistkümne minutiga presenteeritavaid tooted, teisest küljest on rõivad aga äärmiselt tundlikud ja sotsiaalsed, ning nendeni jõudmiseks tuleb teha laiem läbilõige kaasaja olmest ja ulmest.
Karl Joonas Alamaa on EKA moedisaini tudeng, kes on hetkel end Antwerpeni Kuninglikus Kunstiakadeemias kostüümikunsti vallas täiendamas. Alamaa oli hiljutise Hõbenõela üks nominentidest ning on pälvinud tähelepanu oma sotsiaaltundliku ja suguhülgava moekäsitluslaadi poolest.
Lisette Sivard on samuti EKA moedisaini tudeng, kes on end täiendanud Brnos kehadisaini erialal. Oma töödes on ta mõjutatud keha, liikumise ja ühiskonna toimimisest. Moodi on ta tajunud pigem kui performatiivsele praktikana kuivõrd rõivastena.
Andreas Kübar on äsjane EKA moelõpetaja, olles end täiendanud nii Koldingu disainikoolis moe vallas kui ka Hendrik Vibskovi ateljees. Ühtlasi on Kübar paljude eestimaalaste poolt armastatud brändi Ellen Richard disainer.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
07.04.2022 — 19.05.2022
Fotograafia tudengite teosed kahes Tallinna vanalinna vitriinis
Fotograafia
Üks teist / One Another
Asukoht: Suur-Karja 7, Suur-Karja 10
07.04. – 19.05.2022
Tallinna vanalinnas Suur-Karja 7 ja 10 vitriinides toimuvad ühe-pildi-näitused on osa Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna I kursuse kevadsemestri erialaprojektist.
Tudengite ülesandeks oli kommunikeerida neile huvipakkuvaid teemasid ja esteetilisi eelistusi ühe foto abil. 7. aprillist kuni 19. maini saab vitriinides näha 11 erinevat fotot, igal neljapäeval pannakse välja 2 uut fotot.
Kunstnikud: Alina Birjuk, Ott Kattel, Saoirse McGarry, Cristiana Ortiga, Katerina Rothberg, Katerina Šarapova, Sonja Sutt, Inna Tarakanova, Emilia Tensing, Mia Tohver, Megan Wynne
Juhendajad: Marge Monko, Reimo Võsa-Tangsoo
Graafiline disain: Emma Reim ja Laura Tursk (EKA graafilise disaini II kursuse tudengid)
EKA fotograafia osakond tänab Raido Nurmelat Hestia Hotels Group’ist.
Toetajad: Hestia Hotel Barons, EKA fotograafia osakond
Näituse ajakava:
07.04–14.04 Emilia Tensing
14.04–21.04 Cristiana Ortiga, Katerina Sarapova
21.04–28.04 Alina Birjuk, Katerina Rothberg
28.04–05.05 Saoirse McGarry, Inna Tarakanova
05.05–12.05 Sonja Sutt, Megan Wynne
12.05–19.05 Ott Kattel, Mia Tohver
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Fotograafia tudengite teosed kahes Tallinna vanalinna vitriinis
Neljapäev 07 aprill, 2022 — Neljapäev 19 mai, 2022
Fotograafia
Üks teist / One Another
Asukoht: Suur-Karja 7, Suur-Karja 10
07.04. – 19.05.2022
Tallinna vanalinnas Suur-Karja 7 ja 10 vitriinides toimuvad ühe-pildi-näitused on osa Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna I kursuse kevadsemestri erialaprojektist.
Tudengite ülesandeks oli kommunikeerida neile huvipakkuvaid teemasid ja esteetilisi eelistusi ühe foto abil. 7. aprillist kuni 19. maini saab vitriinides näha 11 erinevat fotot, igal neljapäeval pannakse välja 2 uut fotot.
Kunstnikud: Alina Birjuk, Ott Kattel, Saoirse McGarry, Cristiana Ortiga, Katerina Rothberg, Katerina Šarapova, Sonja Sutt, Inna Tarakanova, Emilia Tensing, Mia Tohver, Megan Wynne
Juhendajad: Marge Monko, Reimo Võsa-Tangsoo
Graafiline disain: Emma Reim ja Laura Tursk (EKA graafilise disaini II kursuse tudengid)
EKA fotograafia osakond tänab Raido Nurmelat Hestia Hotels Group’ist.
Toetajad: Hestia Hotel Barons, EKA fotograafia osakond
Näituse ajakava:
07.04–14.04 Emilia Tensing
14.04–21.04 Cristiana Ortiga, Katerina Sarapova
21.04–28.04 Alina Birjuk, Katerina Rothberg
28.04–05.05 Saoirse McGarry, Inna Tarakanova
05.05–12.05 Sonja Sutt, Megan Wynne
12.05–19.05 Ott Kattel, Mia Tohver
Postitas Andres Lõo — Püsilink
12.04.2022 — 20.04.2022
Urmas Lüüs: “Ülerahvastatud üksindus”, STL
Urmas Lüüsi lavastuslik installatsioon “Ülerahvastatud üksindus” loob Sõltumatu Tantsu Laval esemetega kogemusliku ruumi.
Sõltumatu Tantsu Laval Tallinnas avatakse 12. aprillil kunstnik Urmas Lüüsi lavastuslik installatsioon “Ülerahvastatud üksindus”. Lüüsi installatiivne, kogemuslik keskkond paigutub etenduskunsti ja visuaalkunsti vahealale ning objektid hakkavad provotseerima vaatajas tekkivaid seoseid.
30-minutilised külastusseansid toimuvad Sõltumatu Tantsu Laval 12.–14. ja 18.–20. aprillil vahemikus kell 17:00–22:00. Ruumis saab korraga viibida ainult kuni 5 külastajat.
Urmas Lüüsi “Ülerahvastatud üksindus” on lugu, milles üks hetk on tardunud lavastuses installatsioonina vaatamiseks. Lüüs näeb end dramaturgi või luuletajana, kes sõnade kasutamise asemel loob mõisteid, seoseid, vorme, ideedevõrke ja seisundeid visuaalsete füüsiliste objektidega. Lavastusliku installatsiooni loomise protsess on tõukunud vestlustest eakate inimestega, kelle elukogemused moodustavad dramaturgilise alusteksti. Lüüs mõtiskleb, kuidas avaldub inimese kohalolu temast maha jäänud esemetes ja kuidas materiaalne kultuur meid vormib.
“Kõigis oma viimastes loometöödes küsin üht suurt pealisküsimust: kuidas loob inimene asju ja asjad inimest? Üksindus on kaasaja kõige jõhkramaid pandeemiaid, aga kui üksi me üldse olla saame, kui kõigis me asjades varitseb eelkirjeldatud inimlik kohalolu? Esemetes peituv performatiivne potentsiaal suunas mind teatri poole, eriti tantsu ja kaasaegsete etenduskunstidesse, kus eseme vaikiv kohalolu on füüsiliselt kõige intensiivsem. Seetõttu tundus just Sõltumatu Tantsu Lava oma konteksti ja eelhäälestatusega olema õige etendusruum,” kommenteerib kunstnik-lavastaja.
Urmas Lüüs (s. 1987) on kunstnik ja disainer, kes tegutseb visuaalse kunsti ja etenduskunstide piiride vahel. Oma loomingus seob ta meediumiüleseks tervikuks video, keha, performance’i, kontseptuaalselt laetud tarbeobjektid, foto, skulptuuri, sõna ja heli. Ta on omandanud Eesti Kunstiakadeemias sepakunsti erialal bakalaureuse- ja magistrikraadi. Urmas Lüüs juhendab tudengeid Eesti Kunstiakadeemias, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonnas ja Göteborgi Ülikooli metalliosakonnas. Varasemalt on ta õpetanud ka Rietveldi Akadeemias Hollandis, Hiina Kunstiakadeemias, Silpakorni Ülikoolis Tais ja Hiko Mizuno Kolledžis Jaapanis. Samuti kirjutab ta kunsti, disaini, teatri ja kaasaegse käsitöö teemadel erinevatele kultuuriväljaannetele.
Installatsioon-lavastuse esitamist Eestis toetab Eesti Kultuurkapital.
“Ülerahvastatud üksinduse” külastusseansid toimuvad 12.–14., 18.–20. aprillil 2022. a. kell 17:00–22:00 Sõltumatu Tantsu Laval. Lavastusliku installatsiooni ühe külastusseansi pikkus on 30 minutit. Ruumis saab korraga viibida kuni 5 külastajat.
19. aprillil kell 18:00 toimub lavastajaga vestlus, mida modereerib Kärt Kelder.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Urmas Lüüs: “Ülerahvastatud üksindus”, STL
Teisipäev 12 aprill, 2022 — Kolmapäev 20 aprill, 2022
Urmas Lüüsi lavastuslik installatsioon “Ülerahvastatud üksindus” loob Sõltumatu Tantsu Laval esemetega kogemusliku ruumi.
Sõltumatu Tantsu Laval Tallinnas avatakse 12. aprillil kunstnik Urmas Lüüsi lavastuslik installatsioon “Ülerahvastatud üksindus”. Lüüsi installatiivne, kogemuslik keskkond paigutub etenduskunsti ja visuaalkunsti vahealale ning objektid hakkavad provotseerima vaatajas tekkivaid seoseid.
30-minutilised külastusseansid toimuvad Sõltumatu Tantsu Laval 12.–14. ja 18.–20. aprillil vahemikus kell 17:00–22:00. Ruumis saab korraga viibida ainult kuni 5 külastajat.
Urmas Lüüsi “Ülerahvastatud üksindus” on lugu, milles üks hetk on tardunud lavastuses installatsioonina vaatamiseks. Lüüs näeb end dramaturgi või luuletajana, kes sõnade kasutamise asemel loob mõisteid, seoseid, vorme, ideedevõrke ja seisundeid visuaalsete füüsiliste objektidega. Lavastusliku installatsiooni loomise protsess on tõukunud vestlustest eakate inimestega, kelle elukogemused moodustavad dramaturgilise alusteksti. Lüüs mõtiskleb, kuidas avaldub inimese kohalolu temast maha jäänud esemetes ja kuidas materiaalne kultuur meid vormib.
“Kõigis oma viimastes loometöödes küsin üht suurt pealisküsimust: kuidas loob inimene asju ja asjad inimest? Üksindus on kaasaja kõige jõhkramaid pandeemiaid, aga kui üksi me üldse olla saame, kui kõigis me asjades varitseb eelkirjeldatud inimlik kohalolu? Esemetes peituv performatiivne potentsiaal suunas mind teatri poole, eriti tantsu ja kaasaegsete etenduskunstidesse, kus eseme vaikiv kohalolu on füüsiliselt kõige intensiivsem. Seetõttu tundus just Sõltumatu Tantsu Lava oma konteksti ja eelhäälestatusega olema õige etendusruum,” kommenteerib kunstnik-lavastaja.
Urmas Lüüs (s. 1987) on kunstnik ja disainer, kes tegutseb visuaalse kunsti ja etenduskunstide piiride vahel. Oma loomingus seob ta meediumiüleseks tervikuks video, keha, performance’i, kontseptuaalselt laetud tarbeobjektid, foto, skulptuuri, sõna ja heli. Ta on omandanud Eesti Kunstiakadeemias sepakunsti erialal bakalaureuse- ja magistrikraadi. Urmas Lüüs juhendab tudengeid Eesti Kunstiakadeemias, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonnas ja Göteborgi Ülikooli metalliosakonnas. Varasemalt on ta õpetanud ka Rietveldi Akadeemias Hollandis, Hiina Kunstiakadeemias, Silpakorni Ülikoolis Tais ja Hiko Mizuno Kolledžis Jaapanis. Samuti kirjutab ta kunsti, disaini, teatri ja kaasaegse käsitöö teemadel erinevatele kultuuriväljaannetele.
Installatsioon-lavastuse esitamist Eestis toetab Eesti Kultuurkapital.
“Ülerahvastatud üksinduse” külastusseansid toimuvad 12.–14., 18.–20. aprillil 2022. a. kell 17:00–22:00 Sõltumatu Tantsu Laval. Lavastusliku installatsiooni ühe külastusseansi pikkus on 30 minutit. Ruumis saab korraga viibida kuni 5 külastajat.
19. aprillil kell 18:00 toimub lavastajaga vestlus, mida modereerib Kärt Kelder.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
09.04.2022
Konverents “Eesti kunstiteaduse aastasada. Institutsioonid, persoonid, meetodid, lood, retseptsioon”
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Kahepäevase konverentsi “Eesti kunstiteaduse aastasada. Institutsioonid, persoonid, meetodid, lood, retseptsioon” teine päev toimub Eesti Kunstiakadeemias 9. aprillil 2022.
Eesti professionaalne kunstiteadus tähistab 2022. aastal oma 100. juubelit: 1921. aastal avati Tartu Ülikoolis esmakordselt kunstiajaloo professuur. Esimesena aitas noore rahvusriigi jaoks uut distsipliini mõtestada rootsi päritolu professor Helge Kjellin, kes asus tööle 1922. aastal. Talle järgnesid Tartu Ülikoolis paljud teised ning täna õitseb akadeemiline kunstiteadus juba kolmes ülikoolis. Ülikoolide kõrval toetavad kunstiteaduse edendamist muuseumid. Üha enam võib näha meie erialasel väljal sündinud teadmiste siirdeid kriitikasse, galeristikasse, populaarmeediasse ja teistesse distsipliinidesse.
Kunstiteadus, mis on olemuselt nii sotsiaalne kui kultuuriline nähtus, reageerib oma ümbrusele, samas kujundades ühiskonna arusaamu ja kujutelmi nii tänapäeva kunstist kui ka ajaloolisest pärandist. Teoseid näidates, neist rääkides ja neist kirjutades osutame oma kogenud pilgu toel väärtustele ja emotsioonidele, mida teosed kõnetavad ning potentsiaalselt esile kutsuvad. Üha enam tegeleme ka kogu ümbritseva keskkonna ja visuaalkultuuri probleemidega, harutamaks lahti nende suhteid sotsiaalsete, ideoloogiliste ja esteetiliste hoiakute ning praktikatega. Kunstiteaduse akadeemiline juubel annab hea põhjuse arutada värske pilguga eriala praktikate, tavade, institutsioonide, historiograafia, keelekasutuse, rahvusliku ja rahvusülese paiknemise, kesksete figuuride, soolise tasakaalu ning paljude muude teemade üle, mida kunst ja visuaalkultuur kõnetavad ja seovad.
Konverentsi kava leiab siit: https://kunstiteaduseaastasada.wordpress.com/konverents/
Postitas Annika Toots — Püsilink
Konverents “Eesti kunstiteaduse aastasada. Institutsioonid, persoonid, meetodid, lood, retseptsioon”
Laupäev 09 aprill, 2022
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Kahepäevase konverentsi “Eesti kunstiteaduse aastasada. Institutsioonid, persoonid, meetodid, lood, retseptsioon” teine päev toimub Eesti Kunstiakadeemias 9. aprillil 2022.
Eesti professionaalne kunstiteadus tähistab 2022. aastal oma 100. juubelit: 1921. aastal avati Tartu Ülikoolis esmakordselt kunstiajaloo professuur. Esimesena aitas noore rahvusriigi jaoks uut distsipliini mõtestada rootsi päritolu professor Helge Kjellin, kes asus tööle 1922. aastal. Talle järgnesid Tartu Ülikoolis paljud teised ning täna õitseb akadeemiline kunstiteadus juba kolmes ülikoolis. Ülikoolide kõrval toetavad kunstiteaduse edendamist muuseumid. Üha enam võib näha meie erialasel väljal sündinud teadmiste siirdeid kriitikasse, galeristikasse, populaarmeediasse ja teistesse distsipliinidesse.
Kunstiteadus, mis on olemuselt nii sotsiaalne kui kultuuriline nähtus, reageerib oma ümbrusele, samas kujundades ühiskonna arusaamu ja kujutelmi nii tänapäeva kunstist kui ka ajaloolisest pärandist. Teoseid näidates, neist rääkides ja neist kirjutades osutame oma kogenud pilgu toel väärtustele ja emotsioonidele, mida teosed kõnetavad ning potentsiaalselt esile kutsuvad. Üha enam tegeleme ka kogu ümbritseva keskkonna ja visuaalkultuuri probleemidega, harutamaks lahti nende suhteid sotsiaalsete, ideoloogiliste ja esteetiliste hoiakute ning praktikatega. Kunstiteaduse akadeemiline juubel annab hea põhjuse arutada värske pilguga eriala praktikate, tavade, institutsioonide, historiograafia, keelekasutuse, rahvusliku ja rahvusülese paiknemise, kesksete figuuride, soolise tasakaalu ning paljude muude teemade üle, mida kunst ja visuaalkultuur kõnetavad ja seovad.
Konverentsi kava leiab siit: https://kunstiteaduseaastasada.wordpress.com/konverents/
Postitas Annika Toots — Püsilink
02.04.2022 — 29.05.2022
Piret Hirv ja Eve Margus „Triiv”, ETDM
Ehte- ja sepakunst
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis näeb alates 2. aprillist Piret Hirve ja Eve Marguse näitust „Triiv”, kus ehtekunstnikelt oodatavate miniatuursete vormide asemel on kasutusel hoopis suuremad mastaabid. Näituse on kureerinud ehte- ja visuaalkunstnik Villu Plink.
Seekordsel näitusel tegelevad Hirv ja Margus tõmbuvate-tõukuvate inimsuhetega, kompavad maailma taluvuspiiri, otsivad tasakaalu. “See, milline vaatenurk või raskuspunkt suurest pildist vaatajani jõuab, ei oska ette ennustada – osakesed, fragmendid triivivad oma kohale, kui aeg on selleks küps,” ütleb Eve Margus.
Näituse idee ei tekkinud kunstnikel tühjale kohale. Iga vormunud mõte ja kogemus on mõjutanud järgmist. “Seda näitust alustades oli eelnevalt teada, et tuleb esitada puhast olemust, printsiipi, mitte funktsionaalset viimistletud eset,” räägib Piret Hirv. “Eksponeerime toorest jõudu, vahetut mõju, mida ei ole veel millekski vormistatud, aga milles on mõtteainet ja materjali edasi töötamiseks.”
Näitusesaalis loob suure pildi ruumi horisontaalselt poolitav installatsioon. Avarustunde tekitavad kergelt kaldus pinnad, millele projitseeritud kujutistelt avaneb vaade iselaadsele maastikufragmendile. Kunstnike sõnul jääb maa ja taeva vahele kogu see maailm, milles saavad võimalikuks meile tajutavad asjad ja sündmused.
“Kaks inimest ei mõtle täpselt ühtemoodi, alati jääb vahe vahele. Mingi sarnane tunnetus sellest, mis võiks toimuda kahe jõu või füüsilise objekti vahel, ning kui tugev, püsiv, juhuslik või milline on selle mõju, on mõtteid põrgatades selleni viinud, mis ruumis nüüd nähtavaks saab,” ütleb näituse kuraator ja kujundaja Villu Plink. “Seda võib võtta kui rännakut maastikku, silmapiiri poole. Ainult et seda maastikku, mis koosneb selgelt kahest poolusest, hoiavad koos väikesed elemendid, fragmendid.”
Näituse fookus koondub silmapiirile, kahe vahel asuvale alale, kus vastandlike jõudude vaheline tühimik loob eelduse millegi tekkeks. Tagajärgi väljendavad fragmendid hoiavad installatsiooni ühtaegu koos ning suruvad laiali. Vahealal asuvad tööd on katkendid rohkem või vähem kontrollitud protsessidest, mille toime on eri materjalidele olnud erinev.
“Materjal on valitud selle järgi, et see oleks kas raskesti töödeldav – jõud ei käiks lihtsalt üle – või puuduks meil üldse varasem kogemus,” räägib Piret Hirv. “Nii et töö käigus võib juhtuda midagi ootamatut, kontrollimatut. Midagi, mis on paras väljakutse. Valitud materjalid võivad tunduda isegi tavapärased, kuid nendega ümberkäimine on võrreldes varasemaga tavapäratu. Üldjuhul materjaliga arvestatakse, võimendatakse selle omadusi. Ka praegusel juhul on materjaliga arvestatud, aga pigem vastasmärgiliselt – kasutatud on jõudu ja survet. Aeglast ja järsku. Seejuures on püütud hoiduda üleastumist piirist, kus materjal võib katkeda või päriselt koost laguneda.”
Näitus ise jääb avatuks 29. maini. Kunstnikuvestlus toimub 26. mail algusega kell 17.30. Lisainfo: www.etdm.ee
Allikas: Portail
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Piret Hirv ja Eve Margus „Triiv”, ETDM
Laupäev 02 aprill, 2022 — Pühapäev 29 mai, 2022
Ehte- ja sepakunst
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis näeb alates 2. aprillist Piret Hirve ja Eve Marguse näitust „Triiv”, kus ehtekunstnikelt oodatavate miniatuursete vormide asemel on kasutusel hoopis suuremad mastaabid. Näituse on kureerinud ehte- ja visuaalkunstnik Villu Plink.
Seekordsel näitusel tegelevad Hirv ja Margus tõmbuvate-tõukuvate inimsuhetega, kompavad maailma taluvuspiiri, otsivad tasakaalu. “See, milline vaatenurk või raskuspunkt suurest pildist vaatajani jõuab, ei oska ette ennustada – osakesed, fragmendid triivivad oma kohale, kui aeg on selleks küps,” ütleb Eve Margus.
Näituse idee ei tekkinud kunstnikel tühjale kohale. Iga vormunud mõte ja kogemus on mõjutanud järgmist. “Seda näitust alustades oli eelnevalt teada, et tuleb esitada puhast olemust, printsiipi, mitte funktsionaalset viimistletud eset,” räägib Piret Hirv. “Eksponeerime toorest jõudu, vahetut mõju, mida ei ole veel millekski vormistatud, aga milles on mõtteainet ja materjali edasi töötamiseks.”
Näitusesaalis loob suure pildi ruumi horisontaalselt poolitav installatsioon. Avarustunde tekitavad kergelt kaldus pinnad, millele projitseeritud kujutistelt avaneb vaade iselaadsele maastikufragmendile. Kunstnike sõnul jääb maa ja taeva vahele kogu see maailm, milles saavad võimalikuks meile tajutavad asjad ja sündmused.
“Kaks inimest ei mõtle täpselt ühtemoodi, alati jääb vahe vahele. Mingi sarnane tunnetus sellest, mis võiks toimuda kahe jõu või füüsilise objekti vahel, ning kui tugev, püsiv, juhuslik või milline on selle mõju, on mõtteid põrgatades selleni viinud, mis ruumis nüüd nähtavaks saab,” ütleb näituse kuraator ja kujundaja Villu Plink. “Seda võib võtta kui rännakut maastikku, silmapiiri poole. Ainult et seda maastikku, mis koosneb selgelt kahest poolusest, hoiavad koos väikesed elemendid, fragmendid.”
Näituse fookus koondub silmapiirile, kahe vahel asuvale alale, kus vastandlike jõudude vaheline tühimik loob eelduse millegi tekkeks. Tagajärgi väljendavad fragmendid hoiavad installatsiooni ühtaegu koos ning suruvad laiali. Vahealal asuvad tööd on katkendid rohkem või vähem kontrollitud protsessidest, mille toime on eri materjalidele olnud erinev.
“Materjal on valitud selle järgi, et see oleks kas raskesti töödeldav – jõud ei käiks lihtsalt üle – või puuduks meil üldse varasem kogemus,” räägib Piret Hirv. “Nii et töö käigus võib juhtuda midagi ootamatut, kontrollimatut. Midagi, mis on paras väljakutse. Valitud materjalid võivad tunduda isegi tavapärased, kuid nendega ümberkäimine on võrreldes varasemaga tavapäratu. Üldjuhul materjaliga arvestatakse, võimendatakse selle omadusi. Ka praegusel juhul on materjaliga arvestatud, aga pigem vastasmärgiliselt – kasutatud on jõudu ja survet. Aeglast ja järsku. Seejuures on püütud hoiduda üleastumist piirist, kus materjal võib katkeda või päriselt koost laguneda.”
Näitus ise jääb avatuks 29. maini. Kunstnikuvestlus toimub 26. mail algusega kell 17.30. Lisainfo: www.etdm.ee
Allikas: Portail
Postitas Andres Lõo — Püsilink
11.04.2022 — 19.04.2022
Venia legendi loengud 2022
Akadeemiliste töötajate konkurss ja avalikud venia legendi loengud. Akadeemiliste töötajate valimiste korraldamiseks moodustatud valimiskomisjonide ettepanekul kinnitas rektor 2022. aasta konkursi kandidaadid:
ARHITEKTUURITEADUSKOND
Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna dotsendi kandidaat:
Siim Tuksam
11. aprill kell 13:00 loeng “Moduleeritud modulaarsus – masskohandamisest kohandatud masstootmiseni”
Sisearhitektuuri osakona professori kandidaadid:
Jüri Kermik
11. aprill kell 14:30 loeng “Ruum(id) ja plaan(id): lõigetest, vaadetest ja mõõtkavast”
Tüüne-Kristin Vaikla
11. aprill kell 15:30 loeng “Kui palju on vaja ruumi?”
VABADE KUNSTIDE TEADUSKOND
Animatsiooni osakonna professori kandidaat:
Ülo Pikkov
12. aprill kell 14:00 loeng “Animatsioonist post-animatsiooni ajastul”
DISAINITEADUSKOND
Aksessuaaridisani dotsendi kandidaat:
Stella Runnel
13. aprill kell 12:30 loeng “Ringdisaini võimalikkusest nahkaksessuaari valdkonnas”
Interaktsioonidisaini dotsendi kandidaat:
Tanel Kärp
19. aprillil kell 14:30 loeng “Kas tegelikult kuulame?”
Kõik venia legendi avalikud loengud toimuvad ruumis A-501.
Professorid valitakse senatis ja dotsendid teaduskondade nõukogudes.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Venia legendi loengud 2022
Esmaspäev 11 aprill, 2022 — Teisipäev 19 aprill, 2022
Akadeemiliste töötajate konkurss ja avalikud venia legendi loengud. Akadeemiliste töötajate valimiste korraldamiseks moodustatud valimiskomisjonide ettepanekul kinnitas rektor 2022. aasta konkursi kandidaadid:
ARHITEKTUURITEADUSKOND
Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna dotsendi kandidaat:
Siim Tuksam
11. aprill kell 13:00 loeng “Moduleeritud modulaarsus – masskohandamisest kohandatud masstootmiseni”
Sisearhitektuuri osakona professori kandidaadid:
Jüri Kermik
11. aprill kell 14:30 loeng “Ruum(id) ja plaan(id): lõigetest, vaadetest ja mõõtkavast”
Tüüne-Kristin Vaikla
11. aprill kell 15:30 loeng “Kui palju on vaja ruumi?”
VABADE KUNSTIDE TEADUSKOND
Animatsiooni osakonna professori kandidaat:
Ülo Pikkov
12. aprill kell 14:00 loeng “Animatsioonist post-animatsiooni ajastul”
DISAINITEADUSKOND
Aksessuaaridisani dotsendi kandidaat:
Stella Runnel
13. aprill kell 12:30 loeng “Ringdisaini võimalikkusest nahkaksessuaari valdkonnas”
Interaktsioonidisaini dotsendi kandidaat:
Tanel Kärp
19. aprillil kell 14:30 loeng “Kas tegelikult kuulame?”
Kõik venia legendi avalikud loengud toimuvad ruumis A-501.
Professorid valitakse senatis ja dotsendid teaduskondade nõukogudes.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
04.04.2022
Valentinas Klimašauskase avatud loeng
Graafiline disain
Esmaspäeval, 4. aprillil kell 16:30
EKA auditooriumis A101
Valentinas Klimašauskas tutvustab oma praktikat kunstiteadlase, kuraatori ja kirjutajana, keskendudes kunstimasinavärgi kriitikale manipulatsioonide ajastul.
Valentinas Klimašauskas on Vilniuses tegutsev kuraator ja kirjutaja. Koos João Laiaga kureeris ta Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskuses (CAC) 14. Balti triennaali “The Endless Frontier” (2021). Koos Inga Lācega kureeris ta Veneetsia Biennaali Läti paviljoni jaoks Daiga Grantina isikunäituse “Saules Suns” (2019). Ta kureerib videoplatvormi Springs.video, mis toimib ka haridusliku ja kuraatoriaalse arhiivina, ning jätkab uurimustööd “Noore kunstniku (auto)portree institutsioonikriitika stiilis” Vilniuse Kunstiakadeemia doktorantuuris.
Valentinas Klimašauskas viibib Tallinnas graafilise disaini ja kaasaegse kunsti magistriprogrammide kutsel. Loengut aitab korraldada KUNO võrgustik ja sellega saab liituda ka Zoomi kaudu
Meeting ID: 978 6104 0017
Passcode: 352620
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Valentinas Klimašauskase avatud loeng
Esmaspäev 04 aprill, 2022
Graafiline disain
Esmaspäeval, 4. aprillil kell 16:30
EKA auditooriumis A101
Valentinas Klimašauskas tutvustab oma praktikat kunstiteadlase, kuraatori ja kirjutajana, keskendudes kunstimasinavärgi kriitikale manipulatsioonide ajastul.
Valentinas Klimašauskas on Vilniuses tegutsev kuraator ja kirjutaja. Koos João Laiaga kureeris ta Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskuses (CAC) 14. Balti triennaali “The Endless Frontier” (2021). Koos Inga Lācega kureeris ta Veneetsia Biennaali Läti paviljoni jaoks Daiga Grantina isikunäituse “Saules Suns” (2019). Ta kureerib videoplatvormi Springs.video, mis toimib ka haridusliku ja kuraatoriaalse arhiivina, ning jätkab uurimustööd “Noore kunstniku (auto)portree institutsioonikriitika stiilis” Vilniuse Kunstiakadeemia doktorantuuris.
Valentinas Klimašauskas viibib Tallinnas graafilise disaini ja kaasaegse kunsti magistriprogrammide kutsel. Loengut aitab korraldada KUNO võrgustik ja sellega saab liituda ka Zoomi kaudu
Meeting ID: 978 6104 0017
Passcode: 352620
Postitas Andres Lõo — Püsilink
12.04.2022 — 13.04.2022
Disaini ja ole disainitud: spekulatsioonid jätkusuutlikkusest
Disainiteaduskond
EKA ja Taltechi magistrandid toovad näitusele “Disaini ja ole disainitud: spekulatsioonid jätkusuutlikkusest” jätkusuutliku tuleviku probleemistiku.
Roheline Saal, Telliskivi
12.04.2022 17.00-19.00
13.04.2022 12.00-15.00
Avamine 12.4.22 kl 17.00
EKA ja TalTechi rahvusvahelise ühisõppekava disain ja tehnoloogia tulevik magistrandid kavandasid jätkusuutliku tuleviku alternatiive, mis tuuakse 12. aprillist Telliskivi Loomelinnakusse kahepäevasele näitusele.
Kursus käivitati Keskkonnaagentuuri toel, et teadvustada laiemale publikule tänapäeva väljakutseid inimese, ühiskonna ja looduse kestliku koostoimimise võimalikkusest.
Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala sõnul on vajalik, et ühiskonna kõik liikmed oleksid keskkonnahoidlikuma elustiili võimalustest teadlikumad ja panustaksid sellesse ka üksikisiku valiku tasandil. “Peame olema järjest leidlikumad, kaasamaks uusi viise looduskeskkonna probleemide kommunikeerimisel, see näitus ja disaini tudengite poolt pakutu on üks paljudest võimalustest,“ lisas Ala.
EKA ja Keskkonnaagentuuri vaheline koostöö algas magistrantide spekulatiivse disaini kursusel ning on juba jõudnud esimeste tulemusteni – keeruliste mõtete esitamiseni visuaal- ja materjalidisainis, mis nüüd ka Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis näitusele jõuavad.
Disainitudengite installatsioonid käsitlevad kriitiliselt ühiskonna probleemsemaid nähtusi, sh moetööstust, Läänemere saastatust, linnamüra ja sõda.
EKA disainiteaduskonna dekaan Ruth-Helene Melioranski usub, et näitus “Disaini ja ole disainitud: spekulatsioonid kestlikkusest” aitab laiendada, aga ka küsimuse alla seada meie seniseid arusaamu võimalustest keskkonnasõbralikuma tegelikkuse loomisel.
“Eesmärk on mõtiskleda ühiskondlike probleemide üle ning luua alternatiivseid reaalsusi. Vaatlusel on hüpoteetilised tulemused, mis defineeriksid praegused väljakutsed ja muudaksid meie suhestumist “senivõimatuga”,” selgitab üks kursuse juhendajatest, Francisco Martinez.
Grupinäitusel osalevad:
Azeem Hamid, Karina Klais, Merje Niinepuu – “Ma ei tea, mida selga panna”;
Kira Dressel, Priit Kangur, Dushil Singh Parshotam, Maria Teng – “Zombihülged on süüdi”;
Anahi D’elia, Heleri Kallaste ja Ivanna Sandyk – “Vaikuse Linn”;
Kadri Kontus – “Homne Prognoos”
12.04.2022, näituse avamise ajakava:
17:05 Taimar Ala ettekanne, Keskkonnaagentuuri direktor
17:10 Näituse tuur
17:30 Ekspertide kommentaarid:
Helen Sooväli-Sepping, TalTech rohepöörde prorektor;
Ivan Sergejev, Just Transition koordinaator;
Kai Realo, Ragn-Sells juhatuse esimees;
Viktor Gurov, Eesti Rahvusraamatukogu disainer
17:45 Muusika ja suupisted
Juhendajad:
Francisco Martínez
francisco.martinez@artun.ee
+372 58038079
Marten Esko
marten.esko@artun.ee
Täname:
Keskkonnaagentuur; Bianka Soe ja Telliskivi Loomelinnak; Okka akustilised paneelid; Just Nagu Uus vintage; Johannes Säre; Helen Sooväli-Sepping, Ivan Sergejev, Viktor Gurov ja Kai Realo; Ionel Lehari, Janno Nõu, Kätlin Kangur, Mihkel E. Mikk, Martin Pärn ja Ruth-Helene Melioranski; MA Design & Technology Futures
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Disaini ja ole disainitud: spekulatsioonid jätkusuutlikkusest
Teisipäev 12 aprill, 2022 — Kolmapäev 13 aprill, 2022
Disainiteaduskond
EKA ja Taltechi magistrandid toovad näitusele “Disaini ja ole disainitud: spekulatsioonid jätkusuutlikkusest” jätkusuutliku tuleviku probleemistiku.
Roheline Saal, Telliskivi
12.04.2022 17.00-19.00
13.04.2022 12.00-15.00
Avamine 12.4.22 kl 17.00
EKA ja TalTechi rahvusvahelise ühisõppekava disain ja tehnoloogia tulevik magistrandid kavandasid jätkusuutliku tuleviku alternatiive, mis tuuakse 12. aprillist Telliskivi Loomelinnakusse kahepäevasele näitusele.
Kursus käivitati Keskkonnaagentuuri toel, et teadvustada laiemale publikule tänapäeva väljakutseid inimese, ühiskonna ja looduse kestliku koostoimimise võimalikkusest.
Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala sõnul on vajalik, et ühiskonna kõik liikmed oleksid keskkonnahoidlikuma elustiili võimalustest teadlikumad ja panustaksid sellesse ka üksikisiku valiku tasandil. “Peame olema järjest leidlikumad, kaasamaks uusi viise looduskeskkonna probleemide kommunikeerimisel, see näitus ja disaini tudengite poolt pakutu on üks paljudest võimalustest,“ lisas Ala.
EKA ja Keskkonnaagentuuri vaheline koostöö algas magistrantide spekulatiivse disaini kursusel ning on juba jõudnud esimeste tulemusteni – keeruliste mõtete esitamiseni visuaal- ja materjalidisainis, mis nüüd ka Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis näitusele jõuavad.
Disainitudengite installatsioonid käsitlevad kriitiliselt ühiskonna probleemsemaid nähtusi, sh moetööstust, Läänemere saastatust, linnamüra ja sõda.
EKA disainiteaduskonna dekaan Ruth-Helene Melioranski usub, et näitus “Disaini ja ole disainitud: spekulatsioonid kestlikkusest” aitab laiendada, aga ka küsimuse alla seada meie seniseid arusaamu võimalustest keskkonnasõbralikuma tegelikkuse loomisel.
“Eesmärk on mõtiskleda ühiskondlike probleemide üle ning luua alternatiivseid reaalsusi. Vaatlusel on hüpoteetilised tulemused, mis defineeriksid praegused väljakutsed ja muudaksid meie suhestumist “senivõimatuga”,” selgitab üks kursuse juhendajatest, Francisco Martinez.
Grupinäitusel osalevad:
Azeem Hamid, Karina Klais, Merje Niinepuu – “Ma ei tea, mida selga panna”;
Kira Dressel, Priit Kangur, Dushil Singh Parshotam, Maria Teng – “Zombihülged on süüdi”;
Anahi D’elia, Heleri Kallaste ja Ivanna Sandyk – “Vaikuse Linn”;
Kadri Kontus – “Homne Prognoos”
12.04.2022, näituse avamise ajakava:
17:05 Taimar Ala ettekanne, Keskkonnaagentuuri direktor
17:10 Näituse tuur
17:30 Ekspertide kommentaarid:
Helen Sooväli-Sepping, TalTech rohepöörde prorektor;
Ivan Sergejev, Just Transition koordinaator;
Kai Realo, Ragn-Sells juhatuse esimees;
Viktor Gurov, Eesti Rahvusraamatukogu disainer
17:45 Muusika ja suupisted
Juhendajad:
Francisco Martínez
francisco.martinez@artun.ee
+372 58038079
Marten Esko
marten.esko@artun.ee
Täname:
Keskkonnaagentuur; Bianka Soe ja Telliskivi Loomelinnak; Okka akustilised paneelid; Just Nagu Uus vintage; Johannes Säre; Helen Sooväli-Sepping, Ivan Sergejev, Viktor Gurov ja Kai Realo; Ionel Lehari, Janno Nõu, Kätlin Kangur, Mihkel E. Mikk, Martin Pärn ja Ruth-Helene Melioranski; MA Design & Technology Futures
Postitas Andres Lõo — Püsilink
21.03.2022 — 15.05.2022
Brit Pavelson ja Cloe Jancis: „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“
Grenoble’is avati Brit Pavelsoni ja Cloe Jancise näitus „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“
Alates 21. märtsist on Galerie Showcase’is avatud Brit Pavelsoni ja Cloe Jancise paarisnäitus „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“, mis vaatleb mänguliselt naise igapäevaseid rolle ning isiklikke ruume, kus ta neid rolle täidab.
Koos pakuvad kunstnikud välja naisvaatepunktist võrsunud kujundeid, ennast kehtestavaid autoportreesid ja kavalaid nalju, pannes ajale jalgu jäänud klišeed enda kasuks tööle. Mis jääb lapsevanema, partneri ja kunstniku rolli vahealale? Kuidas tulla toime eri rollide puhul kaasnevate tunnetega? Milliseid koduseid tegevusi peetakse naiselikeks ning milline on nende ühiskondlik või kunstiline väärtus?
Näituse pealkiri „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“ viitab anarhisti, feministi, aktivisti, kirjutaja ja õpetaja Emma Goldmani (1869–1940) tänapäeval müütiliseks peetavale valetsitaadile: „Kui ma ei saa tantsida, ei taha ma olla osa sinu revolutsioonist“. Lause osutab Goldmani reaktsioonile, kui teda pidudel tantsimise pärast kritiseeriti põhjendusega, et agitaatorid ei tohiks säärast kergemeelset tegevust harrastada. Goldmani tsitaat on kõnekas, sest paljusid nähtusi või levinud toiminguid tituleeritakse praeguseni naiselikuks, markeerides samal ajal nende madalamat väärtust. Ka nüüdisaja naisõiguslased ei peaks Goldmani eeskujul valima tantsimise ja revolutsiooni, igapäevaste rõõmude ja poliitilise aktivismi vahel, vaid leidma ise sobivaid viise nende maailmade põimimiseks, enda ja teiste võimestamiseks ning väärtuste nihestamiseks.
Kuraatorid: Brigit Arop ja Sigrid Liira
Graafiline disain: Elisabeth Juusu
Inglise keele toimetaja: Gepard OÜ
Näitus toimub 2022. aasta jooksul kolmes linnas: kõigepealt eksponeeritakse seda Prantsusmaal Grenoble’is asuvas vitriingaleriis Galerie Showcase (Place aux Herbes 38000) ning suvel jõuab väljapanek Tallinna ja Võrru.
Näitus on avatud ööpäevaringselt ning jääb avatuks 15. maini. Rohkem infot siin.
Toetajad: Pildikompanii
Eriline tänu: Camille Laurelli, Laura Kuusk, Koit Randmäe
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Brit Pavelson ja Cloe Jancis: „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“
Esmaspäev 21 märts, 2022 — Pühapäev 15 mai, 2022
Grenoble’is avati Brit Pavelsoni ja Cloe Jancise näitus „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“
Alates 21. märtsist on Galerie Showcase’is avatud Brit Pavelsoni ja Cloe Jancise paarisnäitus „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“, mis vaatleb mänguliselt naise igapäevaseid rolle ning isiklikke ruume, kus ta neid rolle täidab.
Koos pakuvad kunstnikud välja naisvaatepunktist võrsunud kujundeid, ennast kehtestavaid autoportreesid ja kavalaid nalju, pannes ajale jalgu jäänud klišeed enda kasuks tööle. Mis jääb lapsevanema, partneri ja kunstniku rolli vahealale? Kuidas tulla toime eri rollide puhul kaasnevate tunnetega? Milliseid koduseid tegevusi peetakse naiselikeks ning milline on nende ühiskondlik või kunstiline väärtus?
Näituse pealkiri „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“ viitab anarhisti, feministi, aktivisti, kirjutaja ja õpetaja Emma Goldmani (1869–1940) tänapäeval müütiliseks peetavale valetsitaadile: „Kui ma ei saa tantsida, ei taha ma olla osa sinu revolutsioonist“. Lause osutab Goldmani reaktsioonile, kui teda pidudel tantsimise pärast kritiseeriti põhjendusega, et agitaatorid ei tohiks säärast kergemeelset tegevust harrastada. Goldmani tsitaat on kõnekas, sest paljusid nähtusi või levinud toiminguid tituleeritakse praeguseni naiselikuks, markeerides samal ajal nende madalamat väärtust. Ka nüüdisaja naisõiguslased ei peaks Goldmani eeskujul valima tantsimise ja revolutsiooni, igapäevaste rõõmude ja poliitilise aktivismi vahel, vaid leidma ise sobivaid viise nende maailmade põimimiseks, enda ja teiste võimestamiseks ning väärtuste nihestamiseks.
Kuraatorid: Brigit Arop ja Sigrid Liira
Graafiline disain: Elisabeth Juusu
Inglise keele toimetaja: Gepard OÜ
Näitus toimub 2022. aasta jooksul kolmes linnas: kõigepealt eksponeeritakse seda Prantsusmaal Grenoble’is asuvas vitriingaleriis Galerie Showcase (Place aux Herbes 38000) ning suvel jõuab väljapanek Tallinna ja Võrru.
Näitus on avatud ööpäevaringselt ning jääb avatuks 15. maini. Rohkem infot siin.
Toetajad: Pildikompanii
Eriline tänu: Camille Laurelli, Laura Kuusk, Koit Randmäe
Postitas Andres Lõo — Püsilink