Disainimõte vestlusõhtu nr 3: Mis on disaineri roll tuleviku moetööstuses?

EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.

Sarja kolmas vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 20. aprillil ning kannab pealkirja “Mis on disaineri roll tuleviku moetööstuses?”

REGISTREERU SIIN

Vestlusõhtu eestvedajaks on EKA moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisaini õppekava ning vestlust modereerib tekstiilidisainer Maria Kristiin Peterson. Vestluses osalevad veel Kerli Kant Hvass, Kersti Mikkov ja Linda Männik.

Arutletakse teemadel:

Millist potentsiaali evib endas 2025. aastast kehtima hakkav EU määrus, mille raames tuleb kõikidel liikmesriikidel hakata tekstiilijääke eraldi kokku koguma? Kuivõrd mõjutavad disaineri rolli 2022. aasta märtsi lõpus avaldatud uus EU strateegiadokument jätkusuutlikele ja ringsetele tekstiilidele, mille raames kehtestatakse karmimad tingimused moevaldkonna ärimudelitele, tootearendusele kui ka jäätmekäitlusele? Disaineri roll ja vastutus on vaid üks, ent oluline osa kogu suuremast disainiprotsessist. Kas ja mis on tema võimuses, et EL eesmärgid lähitulevikus realiseeruks? Kas võti saab peituma uue loomises ringdisaini alustel või olemasoleva ümbertöötlemises, disainiloome ümberkolimises 3D maailma, biomaterjalide arendamises või uute start-upide ja andmeteaduse kaasabil ärimaailma põhimõtete muutmises? Kas ja kui palju saab moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisainer juba täna kõike eelnevat silmas pidades oma tooteid teisiti luua või mõelda? Kui palju peab tänapäeva ja ka tuleviku disainer olema toote looja, protsesside analüüsija, ümbermõtestaja, keskkonnateadlane, insener või leiutaja ja kui palju ettevõtja?

Vestlusõhtule on oodatud kõik jätkusuutliku disaini ja rohepöörde huvilised, keda huvitab disaineri positsioon ringmajanduse kontekstis ja hetkel väga tempokalt muutuvas tekstiili-, aksessuaari- ning moemaastikul.

Osalejate tutvustused:

REGISTREERU SIIN

Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/

Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi, karin.kiigemagi@artun.ee

EHRENSVÄRD / JÕGIS / OPPI

Kõnelused klaasiga (tiiger on puhkusel)

8.04.2022 – 4.05.2022

HOP galerii, Hobusepea tänav 2, Tallinn

Ma ei suuda juba ammu rääkida sinust kui sellest, sest sa oled ju tema. Ma tunnen sind, tean su iseloomu, krutskeid ja käitumismustreid.

Mõnikord ma kuulen kuidas keegi ütleb sulle, et sa oled külm… See viib mu alati sekundiks segadusse, kuni mulle meenub, et ega sa tõesti enamus inimestele oma tulist poolt ei näita. Mis sest, et minu kehal on nii mõnigi põletusjälg, mis räägib teist lugu.

Ega vahel meie suhe väga tervislik ei tundu küll – sa kõrvetad, kriibid ja lõikad ning kui mul sust kõrini saab lõhun su väikesteks tükkideks, haamerdan peaaegu liivaks.

Kuid pole hullu, tuleb jälle uus päev ja me istume kahekesi stuudios ja arutleme, et kus lõpped sina ja algan mina ja kuhu meie vahele see kunst veel ära mahub.

Laste jaoks võib tükike paberit, kangast või mistahes materjali olla kui parim sõber, kellega nad suudavad koos veeta tunde mängides – neil on võime muuta elutu mateeria elavaks.

Ka kunstnike, eriti materjalikesksete kunstnike, jaoks on see oskus vajalik: me veedame tunde ja aastaid oma stuudios kahekesi materjaliga, kes aja jooksul muutub meie jaoks elavaks kaaslaseks, vestlusparneriks ja lõpuks osaks meist endast.

Näitusel “Kõnelused klaasiga (tiiger on puhkusel)” esitlevad kolm klaasikunstnikku Ehrensvärd / Jõgis / Oppi oma loodud klaasist vestluskaaslasi, kelles vastavalt autori ja materjali suhtele on säilinud kas lapselik mängulust, humoorikus või hoopis melanhoolne nukrameelsus. Tööd lähtuvad eelkõige intuatiivsest mängulisusest ja materjalis peituvast animeeritusest.

Andra Jõgis on vabakutseline klaasikunstnik ja luuletaja, kes alates 2020. aastast töötab Eesti Kunstiakadeemia klaasiosakonnas, kus ta ka 2014. aastal omandas magistrikraadi (disain ja rakenduskunst). Oma vabaloominguga osaleb ta regulaarselt näitustel nii Eestis kui ka välismaal. Jõgise looming on enamasti narratiivne ning esile kerkivad elu argisust ja haprust käsitlevad teemad. Lisaks on Jõgis üks kolmest disainerist brändis MSK Glass, kus valmistatakse eelkõige kaasaegseid klaasist tarbevorme.

Kristiina Oppi on vabakutseline klaasikunstnik ja -disainer, kes on omandanud magistrikraadi (disain ja rakenduskunst) Eesti Kunstiakadeemias 2017. aastal. Oma vabaloominguga on ta osalenud erinevatel näitustel üle kümne aasta. Oppi looming on enamasti lihtsale elegantsile suunatud, puhas ja funktsionaalne, kuid seejuures ka mänguline ja emotsionaalselt kütkestav. Lisaks loometegevusele töötab Oppi Tallinna Ülikooli muuseumis kuraator-koguhoidjana ja on üks kolmest disainerist brändis MSK Glass.

Aleksandra Ehrensvärd on Eestist pärit klaasikunstnik, kes hetkel elab ja töötab Stockholmis, kus ta on üks Stockholms Glasbruk’i kaasasutaja. Ta on omandanud magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas disaini- ja rakenduskunsti erialal. Aleksandra on oma loomingus pühendunud klaasipuhumisele ja tema tööd on peamiselt skulpturaalsed. Ehrensvärd on osalenud näitustel Eestis ja välismaal ning ka klaasipuhumise residentuurides Ameerikas ja Euroopas, sealhulgas ka mainekas Pilchucki klaasi residetuuris. Alates 2014. aastast on ta Eesti Klaasikunstnike Ühenduse liige ja üks kolmest disainerist brändis MSK Glass.

Tänud: Tanel Oppi, Martin Ehrensvärd, Ando Nuude, Stockholms Glasbruk, EKA klaasiosakond, Eesti Kultuurkapital.

EKA MACA tudeng Zody Burke avab 1. aprillil Riias DOM galeriis isiknäituse pealkirjaga “(mouse trap)”(hiirelõks). 

Uus väljapanek käsitleb sümboolse antropomorfismi teemat kultuuris, kasutades ühiskonna veidrate vastuolude uurimiseks hiire arhetüüpi ja neuroose. 

Saade on üleval kaks nädalat ja seal näidatakse töid, mis on tehtud koostöös KUNO kursusega “Border as a Place” (Piir kui koht), mis toimus märtsi keskel Leedus, Druskininkais. 

Näitus on avatud 14. aprillini.

Laupäevast, 2. aprillist on Tartu Kunstimaja suures saalis avatud EKA joonistamise õppetooli juhataja, kunstnik Tõnis Saadoja isikunäitus „September, oktoober, märts, aprill“.

Maaliseeria lähtub arhitektuursest motiivist, minimalistlikust maalikäsitlusest ja nähtavuse kujundist. Arhitektuurifoto kasutamine toetab maali sisemist loogikat ning aitab võimendada tuttavates ruumides tekkivat kättesaamatuse tunnet, mis Saadoja ajast aega kummitanud on.

Kombates kujutise nähtavust ning värvuste nimesid, asuvad need maalid tasapinna ja ruumi üleminekul. Saadoja on püüdnud maalitehniliselt minimeerida nii palju kui võimalik ning tegutseda selle vähesega võimalikult optimaalselt. Maalide aluseks olevatel toonidel ei ole loogilist seost kujutatava koha ega fragmendiga, iga põhitoon on eelnevast ja järgnevast erinev.

Selgete reeglite ning korduste kõrval on tegemist üsna orgaanilise ning vabalt kulgeva protsessiga, mis ei lõppe loodetavasti ka käesoleval näitusel eksponeeritud teostega, vaid liigub vaikselt oma rada edasi.

Tõnis Saadoja (s 1980) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maali eriala (BA, 2004) ja Ida-Londoni Ülikooli vabade kunstide eriala (MA, 2006). Teda on auhinnatud Vaal galerii noore kunstniku preemiaga (2004), Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga (2006, 2008, 2012), Köler Prize’i publikupreemiaga (2011) ja Kristjan Raua preemiaga (2013). Viimati esines ta Tartu Kunstimajas 2011. aastal.

Kunstnik tänab oma sõpru ja toetajaid.

Graafiline disain: Tuuli Aule

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Näitus on avatud 1. maini

6. aprillil toimub järjekorras juba seitsmes sündmus EKA jätkusuutlikkuse sarjast ROHEKA. Sel korral saab kuulda ettekandeid ringmajandusest, FFF liikumisest Eestis ning ka jätkusuutlike linnade kujunemisest linnaarhitekti pilgu läbi. Esinejateks on Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma, Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus, Fridays For Future Eesti eestvedaja Sandra Jaanika ning EKA keskkonnaspetsialist Johanna Vahtra. Degusteerida saab veganpirukaid!

Sündmus toimub EKA kaldauditooriumis A101 ning kantakse ka üle EKA TVs.

AJAKAVA

11:30-12:00 Ringmajandusest. Kaupo Heinma, Keskkonnaministeeriumi asekantsler

12:00-12:30 ROHEKA arengutest. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

12:30-13:00 Fridays For Future liikumisest Eestis. Sandra Jaanika, FFF Eesti

13:00-13:45 Linnade kujunemisest inimeste vaatevinklist. Tõnis Arjus, Tartu linnaarhitekt

13:45-14:00 Ülevaade EKA keskkonnaalastest magistritöödest. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

Iga kuu esimesel kolmapäeval toob ROHEKA EKA kogukonnani uusi teadmisi kestlikust eluviisist ja selle rakendamisest EKAs. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus. Sündmus toimub ruumis A101 ning kantakse üle ka EKA TVs.

Lisainfo:

Johanna Vahtra
EKA keskkonnaspetsialist
johanna.vahtra@artun.ee

6. aprillist 2022 on Draakoni galeriis avatud EKA skulptuuri ja installatsiooni õppetooli juhataja, dotsent Taavi Talve isiknäitus „(re)konstrueeritud vaatepunktid“. Näituse lõpetamine toimub 29. aprillil kell 18.00.

Filmiriba struktuurses loogikas pole miskit, mis eristaks musta materjali lõpetatud teosest. Seega võib mistahes filmijuppi pidada mustaks materjaliks, mida on võimalik igal kujuteldaval viisil kasutada uue teose konstrueerimisel või rekonstrueerimisel.

Hollis Frampton / filmitegija

Taavi Talve (re)konstrueeritud vaatepunktid paigutab installatsiooni keskmesse filmi kui leidmaterjali. Seda aluseks võttes osutab näitus nii filmi(illusiooni) materiaalsusele kui ka lepitamatule vastuolule liikuva kujutise keskmes – selle liikumatusele.

Taavi Talve (1970) on erinevates meediumites töötav kunstnik, kes lähtub enda viimase aja filmides ja installatsioonides subjektiivsest kogemuslikkusest ja minevikusündmuste suhtest isiklikku. Neis vaatlustes segunevad faktiline ja fiktiivne, dokumenteeritu ja kujuteldav. Talve on õppinud skulptuuri Eesti Kunstiakadeemias, elab ja töötab Tallinnas. Viimane ülesastumine on isiknäitus „Ma olin Timbuktus” (2022), mida võib külastada kuni 10. aprillini Tallinna Linnagaleriis.

Näitus jääb avatuks 30. aprillini 2022.

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

13. aprillil esitleb Postimehe raamatukirjastus Eesti Kunstiakadeemias raamatut Alvar Aaltost. 

Autoriga vestleb EKA rektor Mart Kalm. 

Heikki Aalto-Alaneni raamatu “Armastan sinus inimest. Aino ja Alvar Aalto lugu” esitlus algab kell 17.00. 

Esitlus toimub inglise keeles.

Maailmakuulsad arhitektid ja disainerid Aino Marsio-Aalto (1894–1949) ja Alvar Aalto (1898–1976) olid abikaasad ja töökaaslased üle 20 aasta. Nende saavutusi teatakse tänaseni kõikjal, nende loodud esemed ja hooned on aja jooksul omandanud kultusliku oreooli.

Selles raamatus räägib Heikki Aalto-Alanen perearhiivist pärit materjalide põhjal oma vanavanemate loo, milles on ainukordsel viisil põimunud kirg, loovus ja töö. Aino ja Alvari kirjavahetus, reisipäevikud, joonistused ja fotod moodustavad jutustuse, milles kõige valjemini kõlab peategelaste endi hääl.

Maailma ühest tunnustatumast tipparhitektist Alvar Aaltost on kirjutatud suur hulk raamatuid ja artikleid, uusi teoseid ilmub tänini. Senistes biograafiates on aga suuresti varju jäänud Aino roll ja panus – nüüd selgub, kui oluline see oli. Aino oli arhitekt, disainer ja perefirma Arteki tegevjuht, Alvari võrdväärne ja lahutamatu partner nii töös kui ka eraelus.

Teose selgroo moodustavad erakirjad ja dokumendid ei ole kunagi varem kõrvaliste inimeste pilgu ette sattunud. Need annavad suurepärase ülevaate kahe suurvaimu argipäevist ja tähtsündmustest, sellest, mis neid inspireeris, mis tegutsema ja mis mõtlema pani, suhtlusest teiste kaasaja tipparhitektidega, nende tulevikuplaanidest. Lugeja saab haruldase võimaluse näha selle kuvandi taha, mille nad on hiljem avalikkuses omandanud.

Raamat on rikkalikult illustreeritud omaaegsete fotode, joonistuste jm pildimaterjaliga. Eesti keelde ei ole Aino ja Alvar Aalto tööd või elu käsitlevaid teoseid varem tõlgitud ja see teeb raamatu ilmumisest ka kultuurilise tähtsündmuse.

Sündmus Facebookis

3. aprillil 2022 toob EKA egiidi all loodud Completely Out of Fashion lavale 15 disainerit Keeniast ja Eestist, kes kõik töötavad selle nimel, et vähendada Keeniasse imporditavaid tekstiilijäätmeid ümber töödeldes need uuteks, kauniteks ja värvilisteks rõivasteks. 

Completely Out of Fashion (täiesti moest väljas) on Eesti moelooja Reet Ausi juhendatav upcycling moedisaini inkubeerimise programm. Projekti peamine eesmärk on inspireerida kohalikke Keenia disainereid loominguliselt ja suunata neid ambitsioonikale seiklusele tekstiilijäätmete muutmisel jätkusuutlikuks moeks. Sellest tulenevalt leidis tohutu hulk Gikomba turult saadud kasutatud riideid tee kestlikku ja mõttestatud moodi. 

Kaksteist Keenia disainerit, kes lõpetavad kuuekuulise ümbertöötlemise kursuse, tutvustavad oma taaskasutatud kollektsioone, mis on valmistatud täielikult kasutatud tekstiili jäätmetest. Neid saadavad kolm Eesti Kunstiakadeemia moedisaini tudengit, kes esitlevad Keenias Moi ülikoolis vahetuskursuse raames välja töötatud taaskasutatud moe kollektsioone. 

Lisaks, esitleme 31. märtsist 2. aprillini, koostöös Made in Kenya kauplusega, eksklusiivset eelvaadet üheteistkümne disaineri mitmekesisest loomingust.

Üritust rahastab Eesti Rahvusvahelise Arengu Keskus ja kaasrahastab Euroopa Liidu Regionaalfond.

Üritus Facebookis

Uute doktorite loengusarja “Eesti kunstiteaduse aastasada” avab 1. aprillil Liisa Kaljula, kes kaitses 2021. aastal Tallinna Ülikoolis doktoritöö „Eesti sots art! Nõukogude visuaalkultuuri märgid Eesti kunstis hilisnõukogude perioodil“.

Eesti kunstiteadlased on palju kirjutanud sotsialistlikust realismist ja selle küsitavast võidukäigust nõukogude perioodi Eesti kunstis. Ometi on neis kirjutistes, mis nendivad Eesti kõrvale põiklemist suurest sotsialistliku realismi projektist, võetud eelduseks unikaalteosel põhinev nõukogude kunstikäsitlus. Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste Instituudis 2021. aasta juulis kaitstsud doktoritöö “Eesti sots art! Nõukogude visuaalkultuuri märgid Eesti kunstis hilisnõukogude perioodil” keskmes on nõukogude visuaalkultuuri mõiste, mis vaatleb Nõukogude Liidus 1920.-1930. aastatel avangardkunstnike ja nõukogude võimu koostöös välja töötatud uut nõukogude kunstikäsitlust kui kõrgkultuuri ja massikultuuri piire segavat nähtust.
Viimase eesmärgiks oli muidugi jõuda võimalikult suurte rahvahulkadeni, ent olla ühtlasi kooskõlas nõukogude ideoloogiaga, mille kohaselt kallihinnalised ning vaid teatud ühiskonnakihtidele mõeldud luksusobjektid pidid asenduma kõigile kättesaadava kunstiga.

See uus kunstikäsitlus puudutas ka II maailmasõja käigus okupeeritud Eestit, sest juba esimestel nõukogude aastatel tuli sajad agitpunktid ja valimisjaoskonnad täita nõukogude visuaalkultuuriga, rõhutamaks uue ühiskondliku korra vastuvõtmise ajaloolist pidulikkust. Ždanovistliku kultuuripoliitika perioodil said Eesti muuseumidki osa “Moskva kunstisaadetistest”, mis tähendas tuntud sotsrealistlikest teostest koopiate läkitamist nõukogude liiduvabariikidesse. Just taolise visuaalkultuurilise koloniseerimise suhtes võtsid 1960. aastate lõpus seisukoha noored Eesti kunstnikud Andres Tolts ja Leonhard Lapin, käsitledes oma nõukogude visuaalkultuuri omastavates teostes viimase massilist iseloomu ja kesist kunstilist kvaliteeti. 1980. aastatel hakkas nõukogude visuaalkultuuri oma loomingus ekspluateerima ka maalikunstnik Raul Rajangu, arendades sellest välja lopsaka orientalistliku postmodernistliku stiili.

Disainer Sara Kaamani loeng „bodies, rooms, movements, fictions“

Kolmapäeval, 30. märtsil
kell 17:30
ruumis A-501

Loeng toimub inglise keeles

Performatiivne loeng mängib ajalikkuse, ajaloo ja lugude jutustamisega, et luua dramatiseeritud odüsseia läbi graafilise disaineri professionaalse identiteedi ning see lahti lammutada. Ajaloolised ja spekulatiivsed faktid ja väljamõeldised sulanduvad infotainment’iks, milles kõrvalosatäitjaks Britney Spears.

Sara Kaaman on Stockholmis tegutsev graafiline disainer, kes ühtlasi õpetab, kirjutab, liigutab ja õpib Stockholmi Kunstiülikooli magistriprogrammis New Performative Practices. Teda huvitavad kirjastamistehnoloogiate, kehade, poliitika, performance’i ja luule ristumised. Aastast 2012 on ta ajakirja Girls Like Us graafiline disainer ja kaastoimetaja. Koos Maryam Fanni ja Matilda Flodmarkiga uurib ta kollektiivis MMS graafilise disaini töö ajalugu läbi feministliku teooria ja praktika. Nende raamat „Natural Enemies of Books – A Messy History of Women in Printing and Typography“ ilmus aastal 2020. Koos tantsija ja koreograafi Klara Utke Acsiga teeb ta kirjastamise digi- ja analoogformaatidest performatiivseid uurimusi, viimati projekti „The Book – An Interfacial Sitcom“ raames.