Näitus ‘’Perspektiivid’’: EKA aksessuaaridisain 105

Näitus ‘’Perspektiivid’’ on avatud alates 6. märtsist Põhjala tehase galeriis (Marati 5, Tallinn). Näitus jääb avatuks kuni 31.märtsini 2022.

Näituse raames tutvustatakse samuti kodumaiseid võimalusi erialase kõrghariduse omandamiseks – oma õppekavasid tutvustavad peale EKA ka Kõrgem Kunstikool Pallas ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia. Lisaks näitame igal nädalal erinevaid pop-up väljapanekuid EKA aksessuaari ja köite osakonna selleaastastest projektidest ning terve kuu jooksul toimub mitmeid töötubasid, avalikke loenguid jmt.

Näituse kolmedimensioonilise abstraktse aksessuaarimaastiku on loonud kuraator Helen Sirp. Lisaks EKA tudengitele ja vilistlastele osalevad näitusel ka üliõpilased kolmest külalisülikoolist: London College of Fashion, Kolding Design School ja Detroit College for Creative Studies.

EKA aksessuaari- ja köiteosakond kutsub kõiki jalatsidisaini austajaid neljapäeval, 3. märtsil kell 16-17 avatud loengusse “The Aki Method: Surviving as a Designer in Today’s World”. Loeng toimub EKA-s, ruumis A-101.

Avatud loeng keskendub sellele, kuidas edukalt väljakutseterohkes maailmas disainerina hakkama saada. Aki Choklat jagab oma mitmekülgset kogemust disainerina, keskendudes erinevatele perspektiividele – ta avab nii disaini filosoofilist, tööstuslikku kui ka hariduslikku tagamaad. 

Ta on lõpetanud Royal College of Art’i Londonis ja on Detroit College for Creative Studies moedisaini osakonna üks asutajatest. Aki on töötanud arvukatel ametikohtadel tipptasemel rahvusvaheliste moebrändide juures, näiteks loonud kapselkollektsiooni Londonis asuvatele meesterõivaste brändile Diverso ning konsulteerinud paljusid kaubamärke, nagu näiteks Soome jalatsibrändi Lahtiset. Lisaks juhib ta omanimelist Londoni tegutsevat kingade, käekottide ja aksessuaaride kaubamärki. Ta on aidanud luua ja juhtida koos Ferruccio Ferragamoga jalatsite ja aksessuaaride magistriprogrammi Itaalia juhtivas moekoolis Polimoda, ning õpetanud ka Londoni College of Fashion ja De Montforti Ülikoolis. Choklat on paljude raamatute tunnustatud autor, millest “Footwear Design” peetakse kingadisaini autoriteediks.

Aki Choklat’ veeb

Aki Choklat Instagram

CCS Fashiondesign Instagram

College for Creative Studies

Käesolev loeng avab EKA Aksessuaari ja köite osakonna juubelipidustuste programmi.

Näitus-konkurss “Perspektiivid” on avatud 6.-31. märtsil Põhjala tehase Sepikoja galeriis (Marati 5, Tallinn), lisaks toimub veel erinevaid töötubasid, avalike loenguid ja esinemisi, näitusetuure jne. Info täieneb jooksvalt veebis ja sotsiaalmeedias:

EKA aksessuaar 105

EKA aksessuaaridisain Instagram

Loengut toetavad Baltic-American Freedom Foundation (BAFF) ja Eesti Kultuurkapital.

Loeng toimub inglise keeles ilma eestikeelse tõlketa. 

Loeng salvestatakse ja seda saab järelvaadata EKA TVs.

EKA Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi lektor Anders Härm tutvustab loengus “Uue linna formular. Linnaaktsionism ja situatsionistide pärand” situatsionismi kui kogu modernse linnakogemuse ja urbanismisuhte kulminatsiooni ja teisalt kogu kaasaegse avaliku ruumi aktsionismi nullpunkti. 

Loeng ZOOMis 

Situatsionism määrab ja defineerib kõiki linnaga seonduvaid performatiivseid aktsionismipraktikaid tänapäevani välja.

“Mingis mõttes võib öelda, et situatsionism oli ühelt poolt kogu modernse linnakogemuse ja urbanismisuhte kulminatsiooniks – see, mis algab flaneriiga 19. sajandi Pariisis, jätkub vene futuristidega revolutsioonieelsetele Moskva tänavatel, dadaistidega Esimese maailmasõja järgses Berliinis ja Pariisis ning sürrealistide erootiliste linnafantaasiatega 1920. ja 1930. aastatel – ja teisalt kogu kaasaegse avaliku ruumi aktsionismi nullpunktiks. Situatsionism määrab ja defineerib kõiki, jah, absoluutselt KÕIKI linnaga seonduvaid performatiivseid aktsionismipraktikaid tänapäevani välja: Reclaim the Streets või Occupy Wall Street ei oleks ilma situatsionistideta mitte iialgi sündinud, gerilja aiandus tekkinud, teisedki poliitilise vastupanu ja allumatuse strateegiad jalgu alla saanud. Situatsionistid teadvustasid praktikas seda, mida Henri Lefébvre tegi teoorias kui ta nimetas kaasaegseid ühiskondi “linnastunud ühiskondadeks”, pidades silmas seda, et tervet moodsat ühiskonda domineerib linnastumine või linlikkus kui printsiip: suund või tendents, millega on seotud teatud protsessid ja praktikad, mis ühiskondi ja kultuure defineerivad. Loeng käsitlebki situatsioniste ja nende mõju avaldusi hilisemates radikaalsetes avaliku ruumi aktsioonides ja performatiivsetes praktikates.”

Sõltumatu Tantsu Lava loengusari “Avalik ruum ja koreograafia” mõtiskleb avaliku ruumi ja koreograafia vaheliste seoste üle. Kuidas meist ümbritsevast keskkonnast moodustub tähenduslik ruum; millised uued hoiakud ja suhted saavad tekkida olemasolevatesse paikadesse; kuidas saab koreograafia avalikku ruumi mõjutada ja mõtestada; millised on linnaruumi koreograafiad?
Käesoleval hooajal oktoobrist maini toimuva loengusarja raames oleme palunud avaliku ruumi ekspertidel ja kunstiteadlastel teha oma valdkonda sissevaade ka (inim)kehade, liikumise ja koreograafia aspektidest.Loengud toimuvad kord kuus Sõltumatu Tantsu Laval ning on avatud kõigile huvilistele.

Anders Härm (1977) on EKA Kunstiteaduse ja Visuaalkultuuri Instituudi lektor ning kureerimise õppekava juht. Ta on töötanud aastatel 2002–2012 Tallinna Kunstihoone kuraatorina, olnud Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKMi) asutaja ning aastatel 2010–2015 selle juht. Koos Priit Rauaga asutas ta 2005. aasta NU Performance Festivali ning kureeris selle kolm esimest väljalaset. 2000. ja 2003. aastal kureeris ta vastavalt Eesti paviljoni Veneetsia arhitektuuribiennaalil ja kunstibiennaalil. Tema olulisemad näitused on Xenos (2019), “Must maja” (2014) ja “Tumedus, tume” (2011) EKKMis, Ando Keskküla retrospektiiv “Tehnodeelia ja tegelikkus” (2020) ja “Salatoimikud” (koos Eha Komissaroviga, 2018) KUMUs ning “Blue Collar Blues” (2009), “Maalimine keelatud“ (2005) ja “yBa” (koos Hanno Soansi ja Kiwaga, 2001) Tallinna Kunstihoones. Lisaks Eestile on Härm kureerinud näitusi Soomes, Sloveenias ja Norras. 2009. aastal ilmutas ta oma artiklikogumiku “Semionaudi päevaraamat” ning 2014. a. loeng-performance’ite tekstikogumiku “Kolm isamaalist kõnet”.

Loeng ZOOMis 

Loeng Facebookis

Info Sõltumatu Tantsu Lava lehel

Sõltumatu Tantsu Loengud toimuvad STL-i avaliku ruumi koreograafia residentuuriprogrammi osana.

2021/2022 hooaja vältel toimub 5 residentuuri, mille raames uurivad koreograafia ja liikumise võimalusi ning katsetavad uusi viise publikuga kohtumiseks avalikus ruumis järgmised kunstnikud:
Henri Hütt; Helena Krinal ja Heleri Kängsepp; Brite Vilgo ja Kristina-Maria Heinsalu; Karolin Poska, Maret Tamme ja Theodore Parker; Liis Vares.

Matthias Sildnik „Arenduspalavik“
04—26.03
Avamine: 04.03 kell 17.00
EKA Galerii, Kotzebue 1, T-L kell 12—18

Olete oodatud Matthias Sildniku isikunäituse „Arenduspalavik“ avamisele 4. märtsil kell 17 EKA Galeriis! Näitus on osa EKA kunsti ja disaini eriala doktoritöö kunstiuurimuslikust projektist ja jääb avatuks 26. märtsini.

​​Meie uuringud näitavad, et Inimese teadvus kui teadmist töötlev süsteem on düsfunktsionaalne. Mälu, taju ja tähelepanu seavad lisaks töödeldavatele mahtudele piirangu ka erinevatele muudele funktsioonidele, mida informatsioon endas kätkeb. Samas on inimese teadvus paranoilis-kriitiline, sest ei lähtu oma järeldustes ainult talle esitatud tõestatud faktidest. Ja mis veelgi õõvastavam – lisaks sellele luusib inimeste alateadvuses natsionalismitont. Inimesed kalduvad spekulatsiooni ja kriitilise analüüsi radadele, mis praegusel, tõejärgsel ajastul, on eriti ohtlik. Kui võtame tõsiselt ohte, mida need valed ühiskonnale kujutavad, jõuame ainult ühele järeldusele – evolutsiooniliselt kujunenud inimteadvus on osutunud piiravaks faktoriks ühiskondlikele ja majanduslikele arengutetele.
Ainult radikaalne innovatsioon ja revolutsiooniline tehnoloogia võivad teadvusest tulenevaid ohte taltsutada. Me peaksime tõese informatsiooni teadvusest mööda suunama, siirdama selle otse aju täidesaatvatesse osadesse. Kui teadvus on lahti ühendatud täidesaatvast autonoomiast, on kõige raskem töö tehtud. Eraldiseisvast teadvusest saab ohutu passiivne vaatleja. Sealt edasi on küsimus ainult vormistamises. Kas tuvastada ja eemaldada ajuosad, mis teadvust põhjustavad? Või suunata teadvusesse juhuslikku müra nagu meelelahutus, kohalikud uudised või Foucault audioraamatud? Siis on sel aega mõtelda “Kuidas selgitada inimloomust Foucault`le?”.

Kuid ärgem tormakem sündmustest ette. Tehnoloogia ja poliitökonoomia ei ole veel nii kõrgele arengutasemele jõudnud. Käesolevas arengufaasis on vaja jõud suunata evolutsiooniliselt kujunenud teadvuselademe õõnestamisele. Me peame kasutama uusimaid kättesaadavatest tehnoloogiatest – tehisintellekti ja sotsiaalmeedia. Me vajame pühendunud noori. Just noortel välja kujunemata indiviididel on erakordne revolutsioonilis-tehnoloogiline potentsiaal. On vaja moodustada neuropioneeride liikumised üle kogu maa. Neuropioneerid on teadvuse arendajad, kelle lipukirjaks saab olema “Vabastada otsustusvõimest, vabastada mõistusest, vabastada teadvusest”. Meie tegevuseks jääb sel perioodil infooperatsioonide läbiviimine ja koordineerimine. Ainult noorte abil suudame teadvuse lõplikult denatsifitseerida.

Rahvusvahelise Neurokomissariaadi kolleegium 24.02.2022

PS

See küberbolševistlik ajurünnak on osa autori kestvast doktoritöö kunstiuurimuslikust projektist, mis kaardistab kõrgtehnoloogilise kapitalismi ja leninismi ühiseid tunnusjooni. Üldjuhul käsitletakse digitaalseid arendusi kapitalismikriitilikast lähtudes. Siiski kirjeldavad ideed nagu digitaalne maoism (Jaron Lanier), Google marxism (George Gilder), digitaalne Gulag/Google arhipelaag, korporatiivne sotsialism (Michael Rectenwald) ja ärganud kapitalism (Ross Douthat) tehnoloogilisi arenguid, mis sarnanevad enam totalitaarse sotsialismi kui vaba turumajandusega. Käesolev näitus koosneb kujunditest, mis avavad nende vastandlike suundumuste ristumisel kujunenud elutunnetust.

Matthias Sildnik (s. 1987) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni eriala BA (2010) ja MA (2014) ning täiendanud end Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudis. Ta on osalenud isiku- ja grupinäitustel nii Eestis kui ka välismaal. Sildnik uurib kõrgtehnoloogia mõju igapäevaelule. Ta kasutab meediume nagu digitaalne graafika, statistiline analüüs ja ruumiinstallatsioon dissotsiatiivse sünteesikeskkonnana. Alates 2016. a õpib Matthias Sildnik EKA kunsti ja disaini doktorantuuris.

Autori kunstiuurimuslikud projektid tuginevad publiku osalusele. Vasta küsimustikule, et mõjutada järgnevate projektide kujunemist! https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSewxCqDpGXswDpm0CEPBpeywQiMlBceBKFq05Ry4MXXxwwFmg/viewform?vc=0&c=0&w=1&flr=0

Eelnevate projketidega seotud dokumentatsioonid ja uurimusmeetodi põhjalikum kirjeldus on kättesaadav siin: https://www.researchcatalogue.net/view/721404/800739

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Kolmapäeval, 9. märtsil kl 14–17 ruumis A501

EKA üliõpilased on väga rahul oma õpikogemusega EKAs. Kuid üliõpilaste tagasisidest ja õppejõudude-õppekavajuhtidega aruteludest lähtuvalt on meil põhjust otsida paremaid lähenemisi hindamisel ja tagasidestamisel.

Kas hindamine EKAs on ajale jalgu jäänud? Hindamine loomeerialadel vajab mõtestamist ja edasiviivaid lahendusi meie endi poolt. Mis on konkreetsed sammud, mida saame teha?

Õppekavade analüüsist selgub, et otsitakse võimalusi mitteeristavas hindamises. Kas see on lahendus? Mida tehakse teistes loome-kõrgkoolides? Mida näitavad uurimused?

HINDAMISE SUUR PILT JA ÕNNETUTE PÕLVKOND
Hindamine võib nii üliõpilastes kui õppejõududes tekitada emotsionaalset pinget. Seetõttu on mõistetav, et hindamine on ka uurijate fookuses, leidmaks tõenduspõhiselt, mida hindamine endaga kaasa toob. Rille Raaper uurib igapäevaselt Ühendkuningriigi üliõpilaste hindamiskogemust, kuid on teinud ka Eesti ja ÜK üliõpilaste ülevaateuuringu. Milline on hindamise mõju suures pildis? Mille üle võiksime mõelda? Mida tähendab, et ülikooli asub õppima õnnetute põlvkond (miserable/unhappy generation)?

Teemat avab Durhami ülikooli kõrgharidussotsioloogia kaasprofessor Rille Raaper ja sellele järgneb küsimuste osa.

HINDAMINE JA ÕPIVÄLJUNDID LOOMEÕPPES?!
Loomeinimene ületab piire. Aga milline õppekeskkond loob selleks eeldusi? Kas see saab olla valutu, väljakutseteta? Kas vastupanu on õppeprotsessi loomulik osa? Jüri Nael on mitmeid kordi astunud üliõpilase rolli, et leida eripärane ja mõtestatud lähenemine õppejõuna. Mismoodi läheneda õpiväljunditele ja hindamisele loomeõppes? Millised on tema leitud lahendused?

Teemat avab EMTA Kaasaegsete etenduskunstide juhtiv professor ja Inglise kuningliku draamakunstiakadeemia füüsilise teatri õppejõud Jüri Nael, sellele järgneb küsimuste osa.

PANEELARUTELU „HINDAMISE PÕHIMÕTTED EKAs. ERISTADA VÕI MITTE ERISTADA – KAS SELLES ON KÜSIMUS?”
Paneelis osalevad kunstihariduse lektor Anneli Porri, vabade kunstide teaduskonna külalisprofessor Anu Vahtra, disainiteaduskonna külalislektor Ionel Lehari, maali osakonna külalisdotsent Sirja-Liisa Eelma, sisearhitektuuri külalisprofessor Tüüne-Kristin Vaikla. Arutelu hoogustab õppeprorektor Anne Pikkov.

Suupistete tellimiseks palun registreerida hiljemalt
esmaspäeval, 7. märtsil siin.

Teemakohast ettevalmistuseks:
Sissejuhatus hindamise teemasse Ingrid Allikult ja Andres Ojarilt EKA TVst.
Hindamise kohta loe raamatust “Väljundipõhine hindamine kõrgkoolis”.

Olete väga oodatud!

28.02–06.03 toimub EKA stsenograafia professori Ene-Liis Semperi eestvedamisel rahvusvaheline meistriklass “Ekspeditsioon Narva”, mis lõppeb pop-up näitusega 4. märtsil.

Töötuba leiab aset EKA heade partneritega Pariisi ENSAD, Helsingi Uniartsi ja Vilniuse Kunstiakadeemiast koostöös. Kursust juhendab lisaks Ene-Liis Semperile ka Patrick Laffont de Lojo ENSADist ja töötoa toimumisele aitab kaasa EKA doktorant Maria Hansar ja EKA kujundliku mõtte labori juhataja Madlen Hirtentreu.

Ene-Liis Semper eelseisvast workshopist: “Narva on üks veidra ajalise nihkega linn. Lisaks kunagisele barokk-linnale, mis on tänaseks täiesti kadunud, on seal ju ka vanad tööstushiilguse jäägid, mis moodustavad tänases pandeemilises-kokkutõmbuvas maailmas kummalisi ja uurimist väärivaid maastikke. Seega, see ongi sõna otseses mõttes ekspeditsioon. Me läheme Narva, me uurime kohalikke olusid, me töötame kohapetsiifiliste installatsioonide või videote kallal, me teeme kokkuvõtted ja pop-up näituse Narva Eesti Majas.

Meistriklass “Ekspeditsioon Narva” on loomeuurimuslik retk endise tööstuslinna varemetele. Töö sisaldab ekskursiooni piirilinn Narva ajalukku, kujundliku mõtte seminari, kohaspetsiifilist tööd endistes Kreenholmi ja Baltijetsi tehastes ja pop-up näitust meistriklassi lõpus. Mõned märksõnad, millega tegeleme on tsükkel, mälu, aeg, ruum, tootmine.”

8. märtsil kell 18.00 toimub EKA galeriis ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi kultuuripärandi erinumbri “Pärandistamine ja pärand” esitlus.

Erinumbri toimetaja on Anneli Randla. Kultuuripärandi eri tahke lahkavas numbris avaldatud artiklite autoriteks on Raili Nugin, Tarmo Pikner, Anni Martin, Katrin Aava, Esta Kaal, Hilkka Hiiop, Robert Treufeldt, Vilte Janusauskaite, Aleksander Bertasch, Triin Kröönström, Kadi Polli, Hannes Vinnal, Signe Vahur ja Anneli Randla.

Erinumbrisse koondatud artiklid tegelevad (hilis)nõukogudeaegse keerulise pärandiga; kolhoosikeskuste, monumentide ja sõjaväekunsti pärandistamise protsessi uurimisega ning varasemalt madalamalt hinnatud või vähem uuritud pärandile uute interpretatsioonivõimaluste pakkumisega. Erinumbris on avaldatud ka Ottomar Männi käsikiri 1941. aastast Püha Vaimu kiriku altariretaabli kohta, mis on huvipakkuv nii kunstiajalookirjutuse kui ka muinsuskaitse aspektist.

Ajakiri Kunstiteaduslikke Uurimusi on MTÜ Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu ajakiri, mis avaldab originaaluurimusi kunstiajaloo, -teooria ja visuaalkultuuri vallast, erialaste raamatute ja sündmuste ülevaateid. Ajakirja peatoimetaja on Ingrid Ruudi.

Rohkem infot: http://ktu.kty.ee

21. veebruaril, kell 16.00 avaneb EKA raamatukogu akendel taas näitus “Avatud aknad”.

EKA akende näituse kaudu tutvustavad erinevad EKA erialad oma silmapaistvamaid projekte ja värskeimat tudengite loomingut. Näitus on vaadeldav EKA raamatukogu akendel Põhja pst ja Kotzebue tänavatel ning jääb avatuks kuni 14. märtsini.

Esindatud erialad: installatsioon ja skulptuur, ruumikujundus, toote- ja keskkonnadisain, visuaalne kommunikatsioon, fotograafia, ehe ja sepis, stsenograafia, moedisain, tekstiilidisain, aksessuaaridisain, graafika, graafiline disain, animatsioon, keraamika, tööstus- ja digitootedisain, klaas, arhitektuur ja linnaplaneerimine, sisearhitektuur, maal, kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud, muinsuskaitse ja konserveerimine

EKA avatud akende näitus debüteeris 2021. aastal ja põhjustas juba toona omamoodi heameeletormi kevadistes kunsti- ja kunstihariduse huvilistes. Kalamaja serval asuv Eesti Kunstiakadeemia elavdab näitusega linna kultuuripilti taas ka tänavatasandil. 

Erialade näitus on sissejuhatuseks EKA avatud uste päevale, mis tänavu toimub 3. märtsil.