Enno Halleki näitus „Mängud mälu ja maastikega“

Raegaleriis avatakse 2021. aasta Eerik Haameri kunstiauhinna laureaadi ja EKA audoktori Enno Halleki näitus „Mängud mälu ja maastikega“ (kuraator Reeli Kõiv, EKA muuseum).

Reedel 18. veebruaril tähistatakse Kuressaare raekojas saarlasest kunstniku Eerik Haameri (1908–1994) 114. sünniaastapäeva ja antakse üle ka järjekorras viies Eerik Haameri kunstiauhind, mille seekord pälvis EKA kaasaegse kunsti vilistlane Aksel Haagensen.  

Raegaleriis avatav Eerik Haameri auhinna eelmise aasta laureaadi Enno Halleki (s 1931) näitus „Mängud mälu ja maastikega“, mis on läbilõige nimeka Eesti-Rootsi kunstniku loomingust.

Laia ajalise diapasooniga valik – 1950. aastate keskpaigast kuni selle sajandi algusaastateni sisaldab Halleki loomingu märgilisi motiive ja kujundeid: varased tumedad aknavaated, spektrivärvides duaalsed ja „kinniseotud“ maasikud, puidust saed ja aerud, teiste hulgas mitmeosaline installatsioon „Saaremaa päikeseloojang“ ning vineerist poolkaartest tervet seina kattev installatsioon „Kaasaskantav päikeseloojang“.

Enno Hallek on öelnud, et igaüks meist kannab kaasas oma lapsepõlve maastikke. Kontseptuaalse kunstnikuna tegeleb Hallek lapsepõlve Rohuküla loojangutaeva – ja mere mäletamise viisidega nii raamitud õlimaalidel kui ka väljasaetud kujunditel, kus kujundi semantika lisab maalitud pinnale oma tähendusvälja. Päritolust ja juurtest lähtuv on Enno Hallekile olnud sama oluline kui Eerik Haamerile, kuigi kunstnike väljendusviisid- ja vahendid on väga erinevad.

Rohukülas kaluri perekonnas sündinud Enno Hallek (s 1931) saabus Rootsi 1943. aastal paadipõgenikuna koos vanematega. Ta sai kunstihariduse juba Rootsis ning  sulandumine sealsesse ühiskonda oli valutum kui eelmise põlvkonna pagulastel. Hallek on saavutanud Rootsis kunstnikuna tunnustuse: arvukad isiknäitused, teoste esindatus muuseumites, dekaadi pikkune õppejõutöö Stockholmi Kuninglikus Kunstiinstituudis, valimine Stockholmi Kuningliku Kunstide Akadeemia liikmeks (ainsa eestlasena!) ning paar aastat tagasi Rootsi Kultuuriministeeriumi elutööpreemia kunsti valdkonnas. Hallek on Eesti Kunstiakadeemia audoktor.

Näitus on kokku pandud Enno Halleki Eestis olevatest teostest, mis on valitud Eesti Kunstimuuseumist, Tartu Kunstimuuseumist, Viinistu Kunstimuuseumist ,Vaal galeriist ja mitmetest erakogudest.

Näituse kuraator on Reeli Kõiv.

Näitus Kuressaare Raegaleriis jääb avatuks kuni 25. märtsini 2022

Lisainfo:
Kuressaare Raegalerii
Tel. 4533266
e-mail: raegalerii@kuressaare.ee

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub sel kevadel pealkirja all “Lähikondsed” ning toob Tallinnasse Läti ja Leedu arhitektid. Loengutes uuritakse, kuidas meie naabritel sarnasest ehitatud keskkonnast ja ajaloost tõukuvate teemadega tegelemine välja tuleb ning loengud on mõeldud kõikide erialada – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

31. märtsil jõuab Tallinnasse Läti arhitektuurikollektiiv ĒTER, mille mootoriks on Kārlis Bērziņš, Dagnija Smilga ja Niklāvs Paegle. ĒTER on 2018 aastal Riias asutatud arhitektuuripraksis, mille fookuses on loodusest, tehnoloogiast ja kaasaegsest kultuurist inspireeritud ruum. Linna, kultuuri ja elamismustreid vaadeldes eelistavad nad liikuda kaardistamata aladel. Arhitektuuribüroo töö loomuliku osana näevad nad strateegilist ja kontseptuaalset mõtlemist, leiutades endale ise lähteülesandeid ja kaasates rahvusvahelisi eksperte. Bērziņš, Smilga ja Paegle on arhitektid, uurijad ja õpetajad, kelle tööpõld ulatub Läänemere rannikult Alpideni.

Miks just Läti ja Leedu, miks Baltikum? Kevadsemestri teemapüsitust harutas kuraator Johan Tali lahti lühiintervjuus.

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub sel kevadel pealkirja all “Lähikondsed” ning toob Tallinnasse Läti ja Leedu arhitektid. Loengutes uuritakse, kuidas meie naabritel sarnasest ehitatud keskkonnast ja ajaloost tõukuvate teemadega tegelemine välja tuleb ning loengud on mõeldud kõikide erialada – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja esimese loengu annavad 3. märtsil kl 18 Petras Išora ja Ona Lozuraitytė, kes käivitasid 2014. aastal Vilniuses arhitektuuristuudio Isora x Lozuraityte. Loominguline duo kasutab koostööd, ühendades arhitektuuri, avaliku infrastruktuuri, kunsti, ökoloogia ja maastiku sfäärid. Need kaks disainerit on teinud mitmes interdistsiplinaarses koostöös erinevas ulatuses nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Stuudiot iseloomustab koostöö ja koostöö teiste kunsti- ja arhitektuurivaldkondade praktikate või subjektidega, keskendutakse linnanarratiividele, avalikule ruumile, maastikuprojektidele, avalikule infrastruktuurile, sotsiaal- ja kultuuriprojektidele, asjaga eksperimenteerimisele näitusel, sisekujunduses, eksterjööris. ja laiema keskkonna arhitektuur.

NB! See loeng on EKA avatud uste päeva programmi osa, ülejäänud kava leiate siit.

Ülejäänud kevadiste avatud arhitektuuriloengute programmi leiate siit.

“Aeglased manöövrid”
Tallinna XVIII Graafikatriennaali noortenäitus

Reedel, 25. veebruaril kell 18.00 avatakse Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) esimesel korrusel Tallinna XVIII Graafikatriennaali noortenäitus “Aeglased manöövrid”. Näitus jääb avatuks 11. märtsini.

Noortenäitus on Tallinna Graafikatriennaali juurde kuuluv satelliitnäitus, mida traditsiooniliselt korraldavad ja kureerivad noored kunstnikud. Seekordsel näitusel on eriline rõhk noorel trükigraafikal ning nende kõrval on kunstnikke, kelle praktikad ulatuvad tekstiilist tekstini.

Käesolev näitus keskendub neile noortele kunstnikele, kes tegelevad aeglaste ja keskkonnasõbralike praktikatega või identiteedi ja humaansete nähtuse säilitamisega tõusva ärevusfooniga maailmas. Mõtisklused olevikuga toimetulemisest ja võimalikust tulevikust elavad nende loomingus läbi kontakti iseenda ning ümbritsevaga.

“Aeglased manöövrid” on tasased ja läbimõeldud liigutused ⎼ paigaltvõtt teadmisega teekonna olulisusest. Kunstnikud hoiavad fookuse lähiümbruses. Nad loovad ja taasloovad olemasolevast ning otsivad võtteid, kuidas läbi hapruse, väikeste narratiivide ja tühiseid tehnikaid kasutades edasi minna.

Näituse kuraatorid:
Riin Maide (EKA kaasaegse kunst, MA) ja Brit Kikas (EKA kaasaegse kunst, MA). 

Näitusel osalevad kunstnikud:
EKA kaasaegse kunsti magistrandid Sophie Durand, Lily Marleen Verilaskja, Maria Izabella Lehtsaar, Rodion Furs; EKA kaasaegse kunsti magister Jose Aldemar Muños; EKA tekstiili magister Ingrid Helena Pajo; EKA graafika tudengid Ella-Mai Matsina ja Merilyn Lempu ning Saara Liis Jõerand

Näituse graafilise disaini autor on Cristopher Siniväli ning tekstitoimetaja Kristiine Kikas.

Näituse toimumist toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond ja graafika osakond, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum.

Tänud: Artsmart, Cristo Madissoo, Dana Loren Vares, Eve Kask, Jaanus Odras, Jamie Avis, Kelly Kütt, Kirke Kangro, Liina Siib, Ligia Fernandes, Maria Erikson, Maris Paal, Paul Rannik, Sveta bar, Tallinna Graafikatriennaal, VAAT pruulikoda.

Näitusega kaasneb publikuprogramm

Kuraatorituurid näitusele toimuvad
02.03.2022 kell 18:00 eesti keeles ja
09.03.2022 kell 18:00 inglise keeles

Laupäeval 04.03.2022 kell 16.00 toimub siiditrüki töötuba, kus huvilistel on võimalik proovida siiditrükki looduslike või käsitsi valmistatud värvide ning pigmentidega. 

Näitus ja publikuprogramm on kõigile huvilistele tasuta, kuid töötuppa palume piiratud kohtade arvu tõttu eelnevalt registreeruda SIIN 

Näitusele ja üritustele pääsevad tõendi alusel kõik Covid-19 vastu vaktsineeritud ja haiguse läbipõdenud külastajad. Palun kanna maski!

EKKM, Kursi 5, Tallinn
Näitus on avatud
26.02.–11.03.2022
T–R 14–19 ning L–P 12–19
______

riin.maide@artun.ee
brit.kikas@artun.ee
+372 5343 7533

Teisipäeval, 22. veebruaril kl 18 peab EKA aulas (A-101) avaliku loengu teemal “Contra Naturam: kaasaegse urbanismi teke Barcelonas” Rootsi KTH Kuningliku Tehnoloogiainstituudi arhitektuuriõppejõud Adrià Carbonell.

Adrià Carbonell on arhitekt ja urbanist ning õppejõud KTH Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis Rootsis, varem on ta pidanud loenguid KU Leuvenis, Tallinna Tehnikaülikoolis, Umeå Universitetis ja Ameerika Sharjahi ülikoolis. Ta on uurimisgrupi Aside kaasasutaja, kus ta kirjutab arhitektuuri, territooriumi, poliitika ja keskkonna koosmõjust. Ta on kaastoimetanud raamatut “Infrastructural Love: Caring for Our Architectural Support Systems” (Birkhäuser, 2022). Tema kirjutisi on avaldatud ajakirjades PLAN, ACE: Architecture, City and Environment, ZARCH Journal of Interdisciplinary Studies in Architecture and Urbanism, San Rocco, MONU, Cartha jt.

Tema praegune uurimus käsitleb kaht uuenduslikku urbanistikat suunavat küsimust: kuidas kujundada ümber kosmopoliitilist ruumipraktikat ja kuidas mõjutada praegust linlikku ebavõrdsust territoriaalse ümberjaotamise protsesside kaudu.

Loeng on inglise keeles, tasuta ning avatud kõigile.

Loengut kannab üle ka EKA TV

EKA arhitektuuriteaduskond, selleks et arendada teadmist loovusest, innovatsioonist ja digitaalreaalsusest, on koos arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liitudega alustanud ettevalmistusi rahvusvaheliseks konverentsiks ” Innovatsioon ja Digitaalreaalsus”, mis toimub 6. septembril 2022. Konverentsi eesmärgiks on koguda ja levitada täpsemat teadmist loovusest ja innovatsioonist nii kavandus-kesksetele professioonidele kui ka laiemale avalikkusele. Usume, et EKA koos kõigi looverialadega on sobiv intellektuaalne koht innovatsiooni ideede arendamiseks.

Loengut korraldab EKA arhitektuuriteaduskond koos Eesti Arhitektide Liiduga, toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Taavi Talve on õppinud skulptuuri alal Eesti Kunstiakadeemias. Tema viimase aja looming lähtub arhiiviimpulsist ja minevikusündmuste seostest tänapäevaga. Neis subjektiivsetes vaatlustes segunevad faktiline ja fiktiivne, dokumenteeritu ja kujuteldav. Viimased ülesastumised on isikunäitus „Dokumenteeritud vaatepunktid“ Tartu Kunstimajas (2020), osalemine rühmanäitustel „Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik“ Kumus (2019) ja Köler Prize’i auhinnanäitusel Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (2018). Alates 2005. aastast tegutseb koos Indrek Köstriga rühmituses Johnson ja Johnson.

Indrek Grigor töötab Tartu Kunstimuuseumi näituste osakonna juhatajana, avaldab regulaarselt kunstikriitikat ennekõike Eesti, aga ka teiste balti riikide väljaannetes ja on üle kümne aasta teinud kaastöid Eesti Rahvusringhäälingule. Grigor õppis Tartu Ülikoolis kunstiajalugu (MA 2008) ja semiootikat (BA 2004). Grigor töötas 2007–2010 Tartu Kunstimusueumi foto- ja videokunstikogu hoidjana ning oli 2010–2018 Tartu Kunstimaja galerist.

Täname! Dénes Farkas, Albert Kerstna, Peeter Krosmann, Laura Liventaal, Anti Saar, Tiina Vahter, Sergo Vares, Raul Veede

Laupäeval, 12. märtsil kell 14 toimub näitusel kuraatorituur Indrek Grigoriga. Näitus „Ma olin Timbuktus“ jääb Tallinna Linnagaleriis avatuks kuni 10. aprillini 2022.

Noore Skulptori preemia 2021 laureaadi Sarah Nõmme näitus “Wrap Me Up” ARS Showroom galeriis, 9.02–5.03. 

Kangastelgedel loodud teos valmis Vaskjala kunstiresidentuuris. Võimalus antud residentuuris osaleda oli auhinnaks 2021 Noore Skulptori preemia laureaadile.

Nõmm tegeles residentuuris erinevate traditsiooniliste käsitööliste praktikatega – lõnga ketramise, viltimise ja kangastelgedel kudumisega. Nende kõikide juures hindas kunstnik käelist ja kehalist kogemust, seda performatiivsust, mis omakorda ka aktiveeris ta keha meediumina. Läbi nende iidsete praktikate proovib kunstnik mõtestada, mida tähendab eksisteerida inimesena ning omada keha. Keha mis on meie ainus puutepunkt ja samaaegselt ka eraldus muust maailmast.

Sarah Nõmm (1998) on Tallinnas tegutsev kaasaegne kunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuseõppe skulptuuri ja installatsiooni erialal.
Töötab peamiselt skulptuuri, installatsiooni, video ja performance’i meediumides. Oma kunstipraktikas käsitleb ta peamiselt (naise)keha ja seda ümbritsevat ruumi, kus see positsioneerub. Tema teosed põhinevad tihti isiklikel kogemustel ja vaatlevad keha läbi rahvausundite, müütide, tabude ja argielu rituaalide. Nõmm põimib omavahel teemad nagu seksuaalsus, turvatunne, kontroll ja haprus.

Näitus Facebookis

“Elav hõbe” on Eesti Kunstiakadeemia moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengite eksperimentaalsete moevormide näitus. Moelooja Liisi Eesmaa ja kunstnik Flo Kasearu juhendamisel ärkas ellu senitundmatu kosmiline hõbereaalsus mida saab näha alates 17. veebruarist Viru Keskuse aatriumis.

“Kujuta ette, et tuled EKAsse õppima ja tahad rahulikult väiksemõõtmelisi aksessuaare teha ja siis esimese kursuse kirsiks tordil, kui suvine meri juba käeulatuses, antakse sulle eksperimentaalvormi kursuse raames ülesanne kastist välja mõelda ja luua enneolematult suur kontseptuaalne vorm. Selline kursus näitab, kes ujub randa ja kes pääseb kastist välja.” sõnas juhendaja Flo Kasearu.“Me sukeldusime pea ees hulljulgete ideede laborisse- meeletu kogus tunde kulus materjaliga katsetamistele, millest lõpuks kasvasid välja suurejoonelised moevormid. See tõestas, et ühest kangest algmaterjalist on võimalik miljon uut ideed välja võluda.” lisas Liisi Eesmaa. 

EKA moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengid lähtusid oma eksperimentaalses vormiloomes teemast “kaitse”, mis on praegusel keerulisel ajal nii universaalne märksõna. Projekti eesmärk oli tudengeid loominguliselt inspireerida ja suunata looma kunsti ka kõige ootamatumatest materjalidest. Sellest tulenevalt hakkas kilomeetreid pikk hävitamisele mõeldud Premia metalne jäätisepakend ja VikingLlife Saving Equipment Estonia AS mahakantud merepäästevarustus otsima mõtestatud vormi ning looma uut elu. Laevadelt pärit varustuse seas olid ka aegunud termokotid, mis lisasid tinahalli maailma juurde verkjat oranži. 

“Meie kursust iseloomustab suur tahtejõud. Aine toimus pandeemia tõttu väga raskel ajal ja kõik olid ääretult tublid, et selle lõpuni suutsid viia. Lisaks iseloomustab antud kursust mitmekülgsus, mis tähendab, et iga üks mõistis KAITSE teemat väga erinevalt  ja leidis viisi kuidas läbi materjali töötluse enda mõtet teostada. ” lisas aksessuaaritudeng Mai Riin Salumaa. Moeriala tudeng Toomas Samuel Silmbaum täiendas: “Üheks aina kasulikumaks oskuseks praeguses ühiskonnas on näha potentsiaali olemasolevas, mitte mõtlematult juurde toota. Aga näha potentsiaali jäätisepaberis? Vot see oli paras väljakutse. Kapriisne materjal tahtis teadlikku lähenemist, sest muidu see lihtsalt purunes ja tööd tuli otsast alustada. Lõpuks avastasin, et kui neli kihti materjali omavahel kokku sulatada, siis see on piisavalt tugev, et saaksin enda idee ellu viia. Nii kuluski minu teose “Always behind you” tegemiseks suisa 1400m jäätisepaberit, 300m traati, 17m soojaveetoru.” 

Moeskulptuuride ja artefaktide loomise käigus leidis uut kasutust ühtekokku 2500m pakendit, 50 soojakotti ja 35m nööri, sekka päästeveste. Esmakordselt on näituse fotod trükitud Lipuvabriku lipukanga jääkidele, andes näitusele veel kestlikumad mõõtmed fotode väljapaneku osas. Lisaks annab riidele trükkimine võimaluse näitusel peale Viru Keskuse kahe nädalast vaatemängu veel edasi elada, kuna mustrilisest kangast saab luua midagi uut ja kantavat. Selleaastase näituse muudabki eriliseks just selle roheline jalajälg, mis on tõeliselt minimaalne, sest ka eksponeerimisplatvormid kui peegelpinnad on teise ringi materjal.

Antud näitus annab külastajale võimaluse põgeneda argipäevast, viies vaataja omamoodi kosmilisele rännakule lendlevate päikesepurjedega tähelaeval, kus on võimalik osa saada kaitsva hõbemaailma ilust.

Näituse avaüritus toimub Viru Keskuse aatriumis 17. veebruaril, kell 14.30.

Näitus jääb avatuks 3. märtsini.

Külastamine on tasuta.

Ürituse toetajad: EKA, Viru Keskus, Lipuvabrik, Kolimisrõõm, Premia, Beautiful Me rullmassaaž, Espak, Fotostop, Haage Vesi, Pakendikeskus, Pistoria Pagariäri, Powdercandle, Maiasmokk.ee, The Body Shop.

EKA moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisain

Kunstnikud: Alice Pärtelpoeg, Anna Abrosimova, Carl-Rasmus Õunaste, Joanne-Heleene Sõrmus, Julia Korovina, Kaileen Palmsaar, Karin Nahkur, Katariina Seepter, Kristjan Lindsalu, Liis Laanisto, Liisbet Karjel, Mai Riin Salumaa, Toomas Samuel Silbaum.

Kunstiline juht: Liisi Eesmaa

Fotograaf: Riina Varol

Juhendajad: Liisi Eesmaa, Flo Kasearu

Produktsioon: Piret Puppart, Sirli Pohlak

MUAH: Eliise Brigita Mõisamaa

Modellid: Carina Leps, Joo Ho Lee (MJ Models)

Graafiline disain: Kertu Kibal, Polina Zahharenkova

Lisainformatsioon: piret.puppart@artun.ee

Näitus Facebookis 

17.–19. augustil 2021 toimus Viinistus rahvusvaheline seminar „Cultural heterologies and democracy. Culture in the Baltic countries in the 1990s“. Demokraatia teele asunud Baltikumis üheksakümnendate jooksul hoogsalt hargnenud mitmekesiseid kultuuriprotsesse võrrelnud seminari korraldas grandi „Eesti siirdekultuuri arengumustrid (1986-1998)“ töörühm, mis ühendab KVI, TLÜ humanitaarteaduste instituudi ja Tartu ülikooli teadlasi. Osalesid erinevate kultuurivaldkondade uurijad Eestist, Lätist, Leedust ja Poolast, ettekannetega esinesid Ingrid Ruudi, Krista Kodres ja Virve Sarapik; Andres Kurg osales paneelvestlusel „Revisiting Postmodernism in the Baltics“.

Seminari KVI-poolses korraldustiimis olid Virve Sarapik, Mari Laaniste, Neeme Lopp ja Annika Toots, seminari teesivihiku toimetas Merily Salura ja kujundas Andrus Laansalu.

Konverentsi teesid ja programm.

EKA kohviku avatud alal on 12.02.–22.02.2022 avatud Taani arhitektuuribüroode näitus inimeste vajadustele keskendunud arhitektuurist.

 „Hea arhitektuur loob meile turvalise ja funktsionaalse keskkonna nii üksikisikuna kui ka kollektiivselt elamiseks. See seab esikohale inimesed, kes hakkavad hoonetes ja linnaruumis elama ja töötama ning muudab arhitektuurse projekteerimise protsessi lähtepunktiks kasutajad ja nende vajadused,” avab näituse teema Marianne Jelved, Taani kultuuriminister 2012-2015.

“Arhitektuur inimestele ja inimestega” (Architecture with people) tutvustab Taani arhitektuuribüroode loodud ühiskondlikke ehitisi ja rajatisi. 

Näituse on koostanud Taani Arhitektuurikeskus Taani Kultuuriministeeriumi tellimusel ning dialoogis Taani Välisministeeriumi ja Taani Arhitektide Ühinguga. See toetub 2014. aasta veebruaris avaldatud Taani arhitektuuripoliitikale ”Inimesed esikohal”. Näituse vahendas meile Kuninglik Taani Saatkond.