Julius Pristauz: Mis on esineja ilma lavata?

Julius Pristauzi avalik loeng “Mis on esineja ilma lavata?” 17. veebruaril, kell 14.00, ruumis C201

Julius Pristauzi loomingu spekter hõlmab kunsti- ja kuraatoritegevust, mis kõik on seotud aktiivse huviga identiteedi ülesehituse ja soolise aspekti vastu.

Sellel külalisloengul tutvustab Pristauz oma kunstipraktikat ning räägib valitud näituseprojektidest ja hiljutistest koostööprojektidest. Käsitledes esindatuse ja nähtavuse küsimusi, käsitleb ta erinevaid eksponeerimisviise. Hübriidsus ja jagamine on Pristauzi töö peamised strateegiad, mistõttu peaks kõne viima avatud diskussioonini, kus saame koos mõtiskleda noore kaasaegse kunsti seisu üle.

Kuni 6. märtsini on Tallinna Kunstihoones avatud EKA maali osakonna dotsendi Kristi Kongi ja fotokunstnik Krista Möldri ühisnäitus „…ja teised valguse varjundid“.

Näituse kuraator on Siim Preiman.

Tallinna Kunstihoone näitusel „… ja teised valguse varjundid“ on kokku toodud maalikunstnik Kristi Kongi ja fotokunstnik Krista Mölder, kelle loomingus on eriline koht värvil, nõnda moodustavad nende tööd ainulaadse koosluse. Väljapanek on avatud laupäevast, 18. detsembrist.

Nii Kristi Kongi (snd 1985) kui ka Krista Mölder (snd 1972) on äratanud rahvusvahelist tähelepanu ja teeninud lugematu hulga tunnustusi, olles praegu Eesti kunsti kõige säravamate saadikute seas ja üheskoos esimest korda kodupubliku ees.

„Mõlema loomingus on oluline koht värvil, selle värelusel, muutlikkusel ning meelelisel mõjul, kuid üks eelistab ebamaiselt kirkaid, teine põhjamaiselt sombuseid toone,“ kirjeldab näituse kuraator Siim Preiman. „Mõlema mõttelõng algab ruumilisest kogemusest. Mõlemad võivad luua kõikehaaravaid kunstiruume, aga ka nelinurkseid, lapikuid riputatavaid esemeid. Iga näitusekülastaja saab ise avastada, kas koosviibimine tuleb meeldivalt harmooniline või ergutavalt dissonantne.“

Näitust „… ja teised valguse varjundid“ saab vaadata 6. märtsini, 2022.
Ringkäik näitusel koos kunstnike ja kuraatoriga toimub 29. detsembril kell 18!

Iganädalased ringkäigud giidiga toimuvad:
Kolmapäeviti kell 17 – vene keeles
Neljapäeviti kell 17 – eesti keeles
Laupäeviti kell 13 – eesti keeles

10.02.-07.03.2022 on Hobusepea galeriis avatud Eero Alevi, Marleen Suve ja Brenda Purtsaku ühisnäitus „Külaline“. Kunstnikud on lõpetanud EKA maali eriala bakalaureuseõppe ja jätkavad õpinguid EKA kaasaegse kunsti magistrantuuris.

Ma ei tea, mis tunne on surnud olla, ütles kord üks kuueaastane tüdruk isale. Ta isa kuulas, mõtles ja mäletas – ka tema ei teadnud, kuid ihkas teada. Paarkümmend tuhat päeva tunduvad alguses nii pikad, kuid teljel edasi liikudes, juba märksa lühemad. Meil on algus ja meil on lõpp. Meie külastusaeg on üürike ja endalegi teadmata, millal, jätame selle kõik maha. Mida me leidsime? Kas me üldse otsisime? Kui palju me küsisime ja mida andsime? Me tuleme kusagilt, millest me midagi ei mäleta ja läheme kuhugi, millest me midagi ei tea.

Näitus jääb avatuks 7. märtsini 2022. 

Rohkem infot Facebookis

EKA teaduskohvik:
Mida urbanistid teevad? Linnauurimusest praktikateni

Urbanistika eriala on Kunstiakadeemias õpetatud kuusteist aastat, magistrikraadi on saanud 48 tudengit. Eestis hariduse saanud urbanistid tegutsevad nii teaduses, avalikus kui erasektoris, siin kui mujal maailmas.

Kutsume osalema aruteluõhtul, kus avame selle teooria ja praktika piirimail asuva valdkondadevahelise eriala väljundeid ning räägime täpsemalt, mida urbanistid teevad.

Küsime: mis on urbanismi valdkonna kõige aktuaalsemad uurimissuunad täna, mis on Eesti urbanismi eripärad ja milline on urbanistika õppekava roll valdkonna mõtestamisel?

Vestlusringis räägib õppekava juht prof Maroš Krivý enda uurimusest, muuhulgas Marie Skłodowska-Curie nimelisest alustava teadlase grandist kaasaegse linnaajaloo uurimiseks. Oma tegevusi avavad õppejõud Keiti Kljavin ja Kaija-Luisa Kurik. Lisaks osalevad arutelul urbanistika doktorandid Mattias Malk ja Sean Tyler.

Pakume kohvi ja suupisteid!

Vestlusring on inglise keeles.

Sündmust toetab Euroopa Regionaalarengu Fond

Järgmisel Hea Õpetamise Seminaril, 17.02, kell  15.00–17.30, räägime praktikast kui õppetöö vormist laiemalt: kuidas praktika toetab kõige paremini üliõpilase erialast arengut, kuidas praktikate hea korraldus aitab EKA-l olla veelgi hinnatum koostööpartner teiste asutustega, edendada akadeemias erialade ülest koostööd ning korraldada mõjusamat ettevõtlusõpet.

Seminari esimeses pooles tutvustavad ettevõtlusõppe lektor Sven Idarand ja projektijuht Karin Kiigemägi üldisemaid ootusi ning võimalusi praktikate korraldamiseks ja sooritamiseks EKAs. Esimese bloki tõmbab kokku prof Priit Reiska Tallinna Ülikoolist rääkides ELU õppe ülesehitusest ja selle läbiivimise rõõmudest ning valudest.

Seminari teises osas avavad praktikakorralduse erinevaid külgi ja keerukusi museoloogia eriala juht, teadusprorektor Anu Allas, fotograafia õppekava juht prof Marge Monko, graafilise disaini õppekava lektor Sandra Nuut ja arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava juht prof Andres Ojari.

Seminari lõpus leiame ühiselt punktid, mis vajavad korrastamist ja/või parandamist EKA praktikakorralduses ning kas ja milliseid uusi praktikavõimalusi saab EKA pakkuda lähitulevikus. Töögruppide tulemused oleksid aluseks järgmisteks aruteludeks.

Palume soovijatel ette registreeruda SIIN.

Seminar toimub Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.

Neljapäeval, 17. veebruaril, kl 16.00 avatakse ARS Projektiruumis Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni osakonna korraldatav Noore Skulptori Preemianäitus 2022.

Alates 2012. aastast välja antav Noore Skulptori Preemia ja sellega kaasneva näituse eesmärk on esile tõsta ja tunnustada skulptuuri ja installatsiooniga tegelevate noorte kunstnike erialast tegevust. Väljas on valik EKA tudengite viimase aasta jooksul valminud töödest, mille hulgast ekspertidest koosnev žürii valib omakorda välja parimad. Võitjad tehakse teatavaks näituse avamisel, 17. veebruaril. 

NSPN 2022 peapreemiaks on kuuajaline töötamise ja enesetäiendamise võimalus Maajaama loomeresidentuuris Lõuna-Eestis.

Samaaegselt Preemianäitusega on ARS Showroom galeriis avatud 2021. aasta Noore Skulptori Preemia laureaadi Sarah Nõmme isikunäitus “Wrap Me Up”.

Noore Skulptori Preemia on varasemalt pälvinud Hanna Piksarv, Sten Saarits, Anna Mari Liivrand, Johannes Valdma, Rosa Violetta Grötsch, Johannes Luik, Siim Elmers ja Sarah Nõmm.

Osalevad kunstnikud: Zody Burke, Sophie Durand, Heleliis Hõim, Sandra Ernits, Loora Kaubi, Inessa Saarits, Jonathan Stavleu, Karoliine Lausing, Lisette Lepik, Laura Liventaal, Johannes Luik, Katariin Mudist, Aleksandra Sofia Helena Nyyssönen, Rebeca Parbus, Laura Ruuder, Taylor Tehan, Triin Türnpuu, Junny Yeung.

Näitus on avatud kuni 5. märtsini, iga päev kell 14.00–20.00 ARS Kunstilinnakus, Pärnu mnt. 154.

Toetavad Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kultuurkapital, ARS Projektiruum, Eesti Kunstnike Liit.

Noore Skulptori Preemia laureaat 2021 Sarah Nõmm

Mustandite labor ei ole kindel koht ega ametlik üksus, vaid pigem kimp teemasid, mida EKA õppejõud Eik Hermann, Maarin Ektermann ja Taavi Hallimäe on omavahelistes vestluses loksutanud.

Kevadsemestril korraldab Mustandite labor väikese avatud kohtumiste seeria, kus sissejuhatavale loengule järgneb arutelu.  

“Teooria” ja “praktika” roll EKAs, siin kasutatavatest õpetamismeetodid, enda kogemused õppijate ja õppejõududena – kõigis nende vestlustes hakkas järjest rohkem korduma märksõna “mustandlikkus”. 

Esimene kohtumine toimub 16.02.2022 kell 18.00–19.30 ning algab Eik Hermanni sissejuhatusega “Mustand ja mis kõik sinna alla kuulub”, ruumis A-501.

Olete oodatud!

Euroopa Liidu Erasmus + Knowledge Alliance’i rahastatud projekt toimub aastatel 2021 – 2023 ning selle eesmärgiks on visandada ja juurutada arusaama tulevikust, kus kunst ja kunstiharidus mängivad neljanda tööstusrevolutsiooni, üleilmastumise ja kliimamuutuse poolt ümber kujundatud maailmas keskset rolli. FAST45 toob kokku erineva profiiliga loovkõrgharidust andvad koolid, mitmed katusorganisatsioonid ning loomeettevõtted.

Sel nädalal on võimalik osa saada projekti laiemast käivitamisest – partnerid räägivad sissejuhatuseks oma sammudest kõrghariduse tuleviku võimaluste kaardistamisel ning pikema loengu peab Suurbritannias pikalt Avatud Ülikooli mudelit arendanud prof. Daniel Weinbren, tema teemaks on “Open to people, places, methods and Ideas? Developing the pedagogy of the Open University”

Üritus on tasuta.
Eelregistreerimine SIIN

Rohkem infot projekti kohta

Airi Triisbergi ja Maarin Ektermanni algatatud tasumudeli kujundamise protsessi panustas ligikaudu 70 kunstivaldkonna praktikut kahe aasta jooksul – kunstnikud, tarbekunstnikud, näituse kujundajad, graafilised disainerid, kirjutajad ja kuraatorid, näituste installeerijad ja dokumenteerijaid ning institutsioonide juhid. 

Tasumäärade ettepanek ilmus elektroonilise vihikuna, mille leiab aadressil http://proloogkool.eu/kodutud-tekstid 

Tasumäärade mudel lähtub kultuuritöötaja miinimumpalgast, mille brutomäär on tänavu 1400 eurot ning oluline lähtepunkt tasumäärade kujundamisel on töö tegemisele kuluv aeg. Tasumudel võtab arvesse ka kunstiasutuste erisuguseid rahalisi võimalusi. On selge, et täna ei ole kunstivaldkonnas tasumudeli rakendamiseks piisavalt raha. Selleks et vabakutseliste loovisikute töötingimused paraneksid, peab valdkonna rahastamine kasvama. Seekordne arutelu keskendubki küsimusele: Mida teha, et tasumäärade ettepanekust saaks tegelikkus?

Üritus algab lühikeste sõnavõttudega, mis visandavad erisuguste kunstivaldkonna liikmete vaatepunktist võimalikke stsenaariume. Sõna võtavad Flo Kasearu (kunstnik), Elin Kard (Eesti Kunstnike Liidu president) ja Paul Aguraiuja (Tallinna Kunstihoone juht) ja Airi Triisberg (vabakutseline kunstitöötaja). Sõnavõttudele järgneb avatud arutelu. 

Rohkem infot Facebookis ning ZOOMi link

11. veebruaril, kell 18.00, toimub Lugemikus raamatu “Neelatud aeg” esitlus.

Raamatu koostajad on Aap Tepper ja Annika Toots

Graafiline disain: Kert Viiart ja Carl-Robert Kagge
Väljaandja: Rahvusarhiiv

Raamat “Neelatud aeg” tegeleb fotograafia kaudu arhiivide tumeda potentsiaaliga, eeskätt nõukogude perioodil eksisteerinud erifondide ning salastatud arhiivimaterjalidega. Raamatu lähtekohaks on 2018. aastal Rahvusarhiivi filmiarhiivis avatud Aap Tepperi näituseprojekt “Neelatud aeg: 10 fotot erifondidest”, mis tõi loodus- ja maastikuvaadete kaudu välja selle, kuidas Nõukogude võim kasutas arhiive repressiivse mehhanismina.