NART: näitus “Narva Väike Valgus”

Narva kunstiresidentuur (NART) toob koostöös MTÜ Valgusklubiga Kreenholmi linnaossa valgusinstallatsioonid. Ekspositsioon asub NARTi vahetus läheduses ja sisaldab viit suuremahulist teost. “Narva Väike Valgus” muudab Kreenholmi kandi meeleolu ja maastikku ja annab sellele uue väljanägemise. Väljapanek kestab veebruari algusest kuni märtsi lõpuni ja on varustatud videovalvega. 

Vabas õhus vältaval näitusel eksponeeritakse eesti kunstnike ja Eesti Kunstiakadeemia tudengite teoseid: “Peal(t)kiri” (Elo Liiv, Alyona Movko, Taavi Suisalu), “Mis on siin, see on seal” (Elo Liiv), “Galerii maht on täis” (Anna-Maria Vaino, Aivar Vaino), “Latern”
(Janne Lias), “Klaaspilt” (Inessa Saarits, Raahel Rüütel, Sandra Ernits, Kadri Joala).

“Väike Valgus” on MTÜ Valgusklubi poolt loodud miniatuurne valgusinstallatsioonide näituste formaat. See pakub erinevates Eesti piirkondades võimalust osa saada valguskunstist ja rikastab pimedal ajal kohalike inimeste jaoks avalikku ruumi. Väljapaneku peakunstnik on Elo Liiv, kellel on kogemustepagas ka Tartu valgusfestivali TAVA korraldamisest.

Elo Liiv: “Tegemist on väikese, kuid samas armsa valgussündmusega, mis sobitub kenasti NART-i ümbritseva loodusega. Valgus on maagiline ja toob alati rõõmu inimeste silmadesse ja südamesse – ja seda on praegustel rasketel aegadel meile kõigile väga vaja. Narva on minu jaoks veel avastamata maa, kuid olen võlutud Kunstiresidentuuri majast ja siinsete inimeste lahkusest. Loodan, et meie arhitektuurse valgustuse töötoad annavad indu NARTi püsivalgustuse loomisele ja Väike Valgus on seemneks suuremale Narva valgusfestivalile.”

Projekti raames viisid viisid valgusdisainerid Marko Kuusik ja Janno Siil juba detsembri lõpus läbi arhitektuurse valgustuse meistriklassi, kus osalesid kohalikud aktiivsed inimesed. Kunstiresidentuur paistab nüüd ümbritsevate hoonete taustal silma – intrigeeriv valgusskeem on võimaldanud rõhutada hoone arhitektuuri ja anda sellele linnapiirkonnale väga vajaliku visuaalse aktsendi.

Installatsioonide näitus on avatud alates kolmapäeva õhtust 02.02.2022. Selle puhul toimus ka teinegi töötuba. Narva Sotsiaaltöökeskuse klientidega tehti lustilikke valgusmaale – õpiti valgusega joonistama ja seda fotodele jäädvustama.

Tänud: Eesti Kultuurkapital, MTÜ Valgusklubi, EVDA, OÜ Event Center, OÜ Kunst ja Pärimus.

Pildid töötubadest ja valgusinstallatisoonidest on SIIN.
www.nart.ee

Lisainfo
Johanna Rannula
NARTi juht
56150154
johanna.rannula@artun.ee

Elo Liiv
Kunstnik
5698 4477
elo@tartuvalgus.ee

Monika Žaltauskaitė Grašienė-Žaltė loeng 13. Kaunase biennaal „Ükskord vanasti” – Ülevaade ja juhtumianalüüs 

09. veebruaril, kell 16.00–17.30, ruumis A501 

Kaunase biennaali korraldaja ja juhatuse liige Monika Žaltauskaitė Grašienė-Žaltė esitab ülevaate 13. Kaunase biennaalist “Once Upon Another Time… gyveno jie jau kitaip”, mis kajastab praegust globaalset olukorda, keskendudes lugudele inimese vastupidavusest ja kohanemisest. Näitus uurib üleminekuga seotud müüte ja väljamõeldisi, aga ka isiklikke ja kogukondlikke ellujäämislugusid. Lugude jagamine võimaldab inimestel omavahel suhelda. Lood annavad edasi eri tähendusi ja vaatenurki, mis on juurdunud erinevates maailmavaadetes ning võivad siduda oleviku nii mineviku kui ka tulevikuga. 

Loeng on avatud kõigile huvilistele. 

Monika Žaltauskaitė Grašienė-Žaltė’ kutsub EKA tekstiilidisaini osakond. 

Monika Žaltauskaitė Grašienė-Žaltė loeng „Pixel generation: individual artistic(al) view in Digital Jaquard weaving and collaborations“

07. veebruaril, kell 16.00–17.30, ruumis A101 

Kunstnik, Vilniuse Kunstiakadeemia Kaunase fakulteedi tekstiiliosakonna juhataja, dotsent (Phd) Monika Žaltauskaitė Grašienė-Žaltė tutvustab tekstiiliosakonna üliõpilaste töid ja ennast kui žakaarkangakudumise tehnoloogia kunstnikku kaasaegses kunstis, tehniliselt ja kontseptuaalselt. 

“Tekstiilil on uskumatu võime olla elus. Pean selle all silmas seda, kuidas tekstiil igale inimesele magerjalitunnet pakub, intiimselt ja isiklikult igale inimesele. Kangas võib olla nii füüsiliste (soojus, külm, kaitse) kui ratsionaalsete (meenutage, mälu) tunnustega. Igaüks meist kasutab tekstiili ühel või teisel moel igapäevaselt. Seetõttu on see tavaline materjal, mis võimaldab kombineerida mitmeid kogemusi, koostööd ja mõista inimest.”

Loeng on avatud kõigile huvilistele. 

Monika Žaltauskaitė Grašienė-Žaltė’ kutsujaks on EKA tekstiilidisaini osakond. 

Teaduste akadeemia poolt korraldatava konkursi “Teadus 3 minutiga” 2022 finaal toimub 11. veebruaril 2022 algusega kell 18.00. EKA poolt võtavad osa doktorandid Taavet Jansen kunsti ja disaini õppekavalt ning Karin Bachmann arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekavalt. 

Taavet Jansen töötab lavaruumi, liikuva keha ja generatiivse video keskkonnas ning tema 3-minuti video pealkiri on “Virtuaalne on ka reaalne”. Karin Bachmann on maastikuarhitekt ning tema töö peakirjaks on “Rikas linn, vaene linn”.

“Teadus 3 minutiga” 2022 finaal-gala otseülekanne toimub teaduste akadeemia veebilehel, Novaatori portaalis nind teaduste akadeemia Facebooki lehel.

Lähemalt lähetatud doktorantide töödest

Finaal-gala lähem info ja ajakava

Karin Bachmanni artikkel “Linna elurikkaks muutmine on vaid otsuse küsimus” (Novaator, 1. beebruar, 2022)

Konkursi „Teadus 3 minutiga“ EKA eelvoor toimus 12. novembril ja sellest võttis osa neli doktoranti.

Eesti teaduste akadeemia on korraldanud konkurssi „Teadus 3 minutiga“ 2015. aastast alates. Konkursi ja sellele eelnevate koolituste peamine eesmärk on pakkuda Eesti avalik-õiguslike ülikoolide ja teadusasutuste noortele teadlastele (doktorandid ja vastsed doktorid) praktilist teaduskommunikatsiooni kogemust. 3-minuti konkurss annab osalejatele võimaluse tutvustada oma teadustööd laiale auditooriumile.

Koostööpartner on Eesti rahvusringhääling, konkurssi toetatakse EL regionaalarengu fondi Teame + programmist.

Kunsti ja disaini eriala doktorandi Britta Benno näituse „Saamisest maa(stiku)ks“ eelretsenseerimine toimub 12. veebruaril kell 14.00 Tartu Kunstimaja suures saalis.
„Saamisest maa(stiku)ks“ on Britta Benno loomingulise doktoritöö juurde kuuluv kolmas isikunäitus.

Eel-retsenseerimise juhatab sisse kell 13.00 algav geoloog Juho Kirsi ettekanne mineraalidest, maakihtide tekkest ja inimesejärgse tuleviku geoloogiast.

Doktoritöö juhendaja on dr Elnara Taidre.
Näituse eel-retsensendid on dr Elo-Hanna Seljamaa ja dr Linda Kaljundi.

Näitus on avatud 22.01–20.02.2022.

Isikunäitus „Saamisest maa(stiku)ks“ on Britta Benno kunstipraktikapõhise doktoriuurimuse tööpealkirjaga „Mõtlemine kihtides, kujutlemine kihtides: posthumanistlikud maastikud laiendatud joonistus- ning graafikaväljal“ kolmas osa. Doktoriõppe seriaalselt toimivate isikunäituste viimane projekt seab peategelaseks maastiku, mis seni täitis taustarolli. Kujund abstraheerub ning arhitektuur taandub lavalt. Esile kerkib kihiline maastik, maakoore kivimid paljastuvad mullakihi alt. Mineraalide agentsuse kaudu avaneb ühtlasi posthumanistliku filosoofia kristalliseerumine Britta loomingulises (enese)mõtestamises. Tartu Kunstimaja vahetus läheduses asub Tartu Ülikooli Loodusmuuseum ühes mineraalide koguga. Museaalsed väljapanekud, kivististe triibulised tekstuurid ja vestlused geoloogidega asetavad näituse nii kohalikku aegruumi kui ka kunsti ja teaduse ajatusse vaimu.

28. jaanuaril avati kaasaegse kunsti galeriis Hoib EKA kaasaegne kunst vilistlase Kadri Liis Rääki näitus „Xarkaadia“, mille kuraator on Marika Agu (KKEK). Näituse pidulikku avamist ei toimu, kuid kunstnik ja kuraator viibivad kohal alates kella 17.00-st. 

8. veebruaril kell 18.00 toimub vestlus kunstniku ja kuraatoriga @ccaestonia Instagram live’i vahendusel. 

Kadri Liis Rääk (1990) on kunstnik, kes kombineerib stsenograafia ja uusmeedia valdkonna meetodeid, luues kõikehõlmavaid ning kombatavaid keskkondi. Tema loomingu keskseks ideeks on tajude võimestamine eri materjalide kasutuse kaudu. Kadri Liis kohtleb oma töid potentsiaalsete kehapikendustena, minapiiride hägustajatena, mida rakendades kasvab võimalus uutmoodi kontaktiks ümbritsevaga. 

Näitusel „Xarkaadia“ oleme tunnistajaks ühe olendi aegruumile, mis on lavastatud praegusest ajast etteulatuvalt. Eraldatuses, sunnituna loobuma ülejäänud maailmaga kontaktis olemisest, pesitseb ta kortermaja keldris, luues uusi maailmamõistmise aluseid. Selle tulemuseks on empaatiline, ümbritsevast sõltuv ning ruumiga ühilduv olend, kes sünteesib impulsse kadunud maailmast. Kõnealuses stseenis eksponeeritakse torketikandis ning mitmesugustest tekstiilidest pehmeid skulptuure, keraamilisi objekte ja töid paberil. 

Näitusega kaasneb paber-artefakt, mille kujundaja on Eva Rank ning millel esitatud kunstniku tekst laiendab näituse nimitegelase sisemonoloogi, täiendades füüsilisi objekte. 

Galerii Hoib on Tallinnas asuv näitusepind, mis on sisse seatud kortermaja keldriboksi Tehnika tänaval. Keldriboks tuli kaasa majas asuva üürikorteriga ning sinna ei juhata ükski silt ega viit. Hoibi galeriisse aadressil Tehnika tänav 15 pääseb eelneval kokkuleppel galeristiga. 

Näitust kureerib Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse kuraator Marika Agu. Koostööd väiksemate, iseorganiseerunud näitusepindadega, nagu Hoib galerii, on osa KKEKi eesmärgist võimestada ja toetada sisuliselt Eesti kunstiinstitutsioone. KKEK on varem teinud koostööd näiteks videomängude muuseumi LvLup!-iga (jaanuar 2021) ja raamatupoega Lugemik (september 2020). 

Näitus jääb avatuks 28. veebruarini. 

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Tänud: Kaarin Kivirähk, Raimond Põldmaa 

Lisainfo:
Lilian Hiob, galerist
Hoib galerii, Tehnika 15, 10149, Tallinn Galeriid saab külastada ettehelistamisel. +372 527 2556

Reedel, 4. veebruaril kell 18.00 avatakse Tallinna Kunstihoone galeriis rühmanäitus „Pikipiirijooksja, rotipüüdja ja müüriladuja“. Väljapanekuks andsid tõuke Peet Vallaku, Mehis Heinsaare ja Ilmar Külveti novellid, mille peategelased on eri põhjustel sunnitud seadma nii füüsilisi kui ka vaimseid piire.

Näitusel saavad kokku kunstnikud Amie Nga Man Chan, Eike Eplik, Kristaps Epners, Hanna Samoson ja Augustas Serapinas, kes tegelevad oma loomingus identiteediküsimustega. Eksponeeritakse ka Eesti mäluasutuste kogude ajaloolisi fotosid. Näituse kuraator on Gregor Taul.

Kristaps Epnersi ja Amie Nga Man Chani multimeediainstallatsioonid vaatlevad üksikisiku toimetulekut keeruliste olukordade kiuste. Chani performance’is avaldub elu nullpunkt Narva jõel, Epnersi lugu kihutab peategelase Siberisse Sajaanide mäestiku müüriladujate brigaadi keskele. Hanna Samosoni videoteose alus on unenägu või tundmus kohast, kus inimese mina saab olemisega üheks. Eike Eplik esitleb nii savist, pajuvitstest kui ka traadist punutisi ja skulptuure. Ühelt poolt on tegemist hämara otstarbega tarbeesemetega, mis võiksid kuuluda Vallaku novelli tegelase korvitegija Siimu „tootekataloogi“ või Heinsaare kujutatud Soontaga küla elanike ja neid päästma asuvate Läti rotipüüdjate arsenali. Teisest küljest avaldub nendes töödes iseennast pidevalt taasloova keha mõte: käelise töö ja traditsioonide edasiandmise kaudu luuakse nii iseennast kui ka kultuuri.

Näitus Facebookis

2. veebruaril toimub järjekorras juba viies sündmus EKA jätkusuutlikkusse sarjast ROHEKA. Iga kuu esimesel kolmapäeval toome EKA kogukonnani uusi teadmisi kestlikust eluviisist ja selle rakendamisest EKAs. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus.

Sündmus toimus EKA kaldauditooriumis A101 ning kantakse ka üle EKA TVs.

AJAKAVA

EKA kujundliku mõtte labori juhataja ning EKA installatsiooni ja skulptuuri magistri Madlen Hirtentreu protseduur-lavastus-kontserti “Motell Düskroonia” esietendus Kanut Gildi SAALis 07. veebruaril. 

Esinejad: Tont (Siim Kuusemäe), Liisa Hirsch, Kalle Tikas ja Hello Upin
Kaastöötajad: Alissa Šnaider, Kalle Tikas, Eneli Järs, Kaie Küünal, Eva Meyer-Keller, Hans-Gunther Lock, Henry Kasch, Kristiina Tang

Etendused kuupäevadel 09.02, 10.02, 12.02, 14.02, 17.02, 18.02 ja 21.02.

Tegemist on protseduur-mänguga. Teadusliku bändi liikmed X tegelevad peamotiivina aegruumide ja piltide kirjeldamisega helilises plaanis. Mängu üks põhimõte on liigelda levelite vahel lahtise psüühhikaga. Mängu ajal üksteisega samal levelil ei kohtuta. Protseduur-mängu ülesehitus on lähtunud sündroomi tükkideks võtmisest, lisades ühe annuse ravimit X – Lootus.

Tuleviku sündroomiks on Jennifer Millsi sõnul düskroonia.

See tähistab läbiligunenud nostalgiat oleviku vastu. Aeg on liigesest lahti, inimene on liigesest lahti: toimub kultuuriline ja ajaline segiolek. Düskrooniat võib teisisõnu nimetada ajaliseks eralduseks, mis seletab segadust ajas eneses, ta tuleneb ideede ja sümboolika segiolekust. Arusaama ja teadlikkuse puudumine, võimekus manipuleerida aja kui sellise ideega.

Täpsemalt pole sümptomeid kirjeldatud. Viimasest tingituna kutsusime ellu uurimuskeskus “Motell Düskroonia”, mis asub geograafilises depressioonis. “Motelli’’ nime all on loodud vari-uurimuskeskus, kuhu on kutsutud 8 loojat, edaspidi nimetatud teadusliku bändi liige X.

Lähemalt etendusest saal.ee

Etenduse kestus: 75 minutit
Etendus toimub eesti ja inglise keeles.

Madlen Hirtentreu (1993) on kunstnik, kes töötab kujutava kunsti ja etenduskunsti liideses.
Ta lõpetas 2014. aastal Milaano IED ülikooli visuaalkultuuri ja majanduse eriala (BA) ning 2017. aastal Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri eriala (MA). Ta on täiendanud end materjalitehnoloogia õppes Itaalias.Teda huvitavad objektid ja meediumid, mis suudavad võistelda inimkeha kohaloluga oma laetuses ja intensiivsuses: ellu ärganud objekt ja ruum, milles etendaja muundub vahendajaks, võib öelda ka skulptoriks. Tema lähenemisviisi iseloomustab visuaalse ja etenduskunstide vahelise piiri konstruktiivne eiramine. Kunstnikku käivitavad teemad nagu ürgne horisont, kordus, kaotatud tulevikud ja kliinilised seisundid.Tundmatuga seotud kõhedus omab potentsiaali paljastada lähivaatlusel hapruse märke, avades seeläbi uusi tõlgendusi ja tähendusi lahtiharutatud ajas. Hirtentreu on osalenud näitustel alates 2015. aastast ning teinud koostööd kunstnikuna etenduskunstide kontekstis.

Tänud: Kanuti Gildi SAAL, Eesti Kultuurkapital, Hans-Otto Ojaste, Jaan Meikup, Hendrik Kaljujärv, EKA Uusmeedia

Etendustele pääsevad kõik Covid-19 vastu vaktsineeritud ja haiguse läbipõdenud külastajad. Teatris on kohustulik kanda maski.

Reedel, 28. jaanuaril kell 18.00 avatakse Uus Rada galeriis Lisette Lepiku maalinäitus ‘’Eeva aed’’.  

EKA maalikunsti tudengi Lisette Lepiku isikunäitusel saab näha lillemotiivi kujutavat õlimaalide seeriat. Maaliseeria peegeldab kunstniku isiklikku kogemust menstruatsiooniga ning protsessi, mis kaasnes rasestumisvastaste vahendite valikuga. Galeriist saab üsk, kus maaliseeria astub dialoogi näituseruumi seintega. Tänu ekspressiivsele värvikasutusele ja žestikulaarsele väljendusviisile kõneleb iga maal täiesti erinevatest kogemustest igakuise tsükli jooksul.

Sealt sai kõik alguse. Maa ja ilm ja taevas ja maa ja muld ja vesi ja tuli ja maa. Mina ja sina ja meie ja sina. Sealt saab kõik alguse. Ma tegin pilti oma õe käest, mis hoidis roosi. See kaunis, punane, tukslev, verine, okkaline, kurb, viljakas roos meenutas mulle tuppe. Minus vallandus mingisugune alateadlik, ürgne, naiselik impulss, mis sundis mind sellele lillele rohkem tähelepanu andma. Ma ei seletanud seda iseendale. Hakkasin lihtsalt maalima ning maalimise käigus järk-järgult seda fenomeni lahti mõtestama. – Lisette Lepik

Näitus jääb avatuks 3. veebruarini. Peale avamist saab külastada näitust kokkuleppel kirjutades aadressile lisette.lepik@gmail.com või helistades numbril +372 53313428.

Uus Rada on endises Raja galerii ruumis asuv kogukondlik galeriiruum, mida juhivad magistriõppe teise kursuse Kaasaegse Kunsti tudengid. 

Näituse kuraator on Sophie Durand.

Graafiline disain: Cristopher Siniväli

Kunstnik tänab: Elisa Margot Winters, Olivia Soans.

Näitus Facebookis