Greta Koppeli doktoritöö kaitsmine

10. detsembril 2021. aastal algusega kell 15.00 kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute eriala doktorant Greta Koppel doktoritööd „Hüvasti, konossöörlus? Kunstiteos kui kunstiajaloolise uurimise kese“ („Farewell to Connoisseurship? Work of Art in Focus of Art Historical Research“).

Avalikku kaitsmist saab jälgida Zoomi vahendusel.

Doktoritöö juhendaja: prof Krista Kodres (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid: dr Jaanika Anderson (Tartu Ülikooli muuseum), dr Anu Mänd (Tallinna Ülikool)
Oponent: dr Anu Mänd

Väitekiri „Hüvasti, konossöörlus? Kunstiteos kui kunstiajaloolise uurimise kese“ tegeleb vanakunsti uurimise probleemistikuga, kajastades autori aastatepikkust uurimis- ja kureerimistööd muuseumis. Kunstiteostel kui museaalsetel objektidel on olnud selles töös keskne koht.
Doktoritöö lähtus eeldusest, et kunstiteoste lähivaatlusele tuginev mitmekülgne uurimine, mis arvestab teose kui tervikuga ‒ selle materiaalse, samuti vaimse poolega ‒, võimaldab saada väärt infot nii teose enda kui ka üldisemate ajaloo- ja kultuurinähtuste laiemaks analüüsiks. Vanakunsti puhul hõlmab selline uurimine olulise komponendina konossöörlust. Doktoritöö tutvustab konossöörluse mõistet, mis on seni eesti keeles erialaterminina vähe tuntud, annab ülevaate konossöörluse kui kunstitundmise kompetentsi pikast ajaloost, vaagib tänapäeva konossöörluse ja tehnilise kunstiajaloo tihedalt läbipõimitud suhteid, tutvustab uurimisviisi spetsiifikat, selgitab, miks on see oskus kunstiteose autori tuvastamisel siiani asendamatu ja miks seda väärtustada ka juhul, kui meid kunstiteose autori küsimus ei huvita. Samuti selgitatakse, kuidas aitab konossöörluse meetodi kriitiline analüüs mõista kunstiajaloo kui vaimuteaduse eripära.
Konossöörluse teema käsitlusele järgneb kolm uurimisjuhtumit, mis näitlikustavad konossöörliku kui objektikeskse, mitmekülgset kunstiteose lähivaatlust hõlmava uurimise tähtsust ja on seotud autori kureerimistööga Eesti Kunstimuuseumis. Neist esimene avab Tallinnast pärit rahvusvahelise maalikunstniku Michel Sittowi (u 1469–1525) loomingu rekonstrueerimise probleemistikku, teise juhtumi keskmes on 16. sajandi Madalmaade boschilik kunst ning viimane, Johannes Mikkeli (1907–2006) kollektsiooni uurimise juhtum vaatleb kollektsiooni väärtust ajaloodokumendina.

Doktoritöö kaitsmisnõukogu liikmed: prof Virve Sarapik, dr Anu Allas, dr Anneli Randla, prof Juhan Maiste, prof Marek Tamm, prof Tõnu Viik, dr Kadi Polli

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia repositooriumis.

12.12.21 toimub Eesti Kunstiakadeemia kõigil viiel korrusel taas traditsiooniline EKA Jõuluturg.

Ligi 100 laadalist pakub turul EKA üliõpilaste ja vilistlaste disaini ning kunstiloomingut ja mõnusat meeleolu loob noor Viljandi folkbänd Tammele.

Jõuluturg avaneb kell 11.17 ning viimased ostud saab teha kell 17.11.

Sissepääs turule on tasuta, läbi Kotzebue 1 väravate, ent ainult koroona passi ettenäitamisel! Et kauplemine oleks mõnusam, palutakse kaasa võtta sularaha.

EKA Jõuluturg Facebookis 

EKA Jõuluturgu korraldab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus.

EKA installatsiooni ja skulptuuri magistrandi, Johannes Luige, füüsilist mälu käsitlev isikunäitus “Ma mäletan, mis oli eile homme” Tartu Kunstimajas tutvustab kunstniku senist loomingut.

Peamiselt kunstniku erinevate füüsiliste paikadega seotud tunnetest ja mälestustest lähtuv näitus uurib, kuidas isiklikke kogemusi materjalide ja ruumidega vaadata füüsiliste mälestustena.

“Enamik näitusel väljas olevatest töödest on tihedalt seotud mälestustega mulle olulistest paikadest ning nendega seotud materjalidest ja vormidest. Kuna minu taust on tihedalt põimunud skulptuuri meediumiga, on mulle omane käsitleda materjali mitte pelgalt idee teostamise vahendina, vaid millegina, mis kannab endas teatud mälu ning on võimeline meiega dialoogi astuma. Näitusel esitatud tööde kaudu püüangi oma mälestusi lahti kodeerida, kasutades selleks ruumi ja materjali kui mälu edasikandjaid ning mäluimpulsside äratajaid,” selgitab Luik.

Kuraator Mailis Timmi sõnul ei ole näitus siiski üksnes tagasi vaatav, vaid püstitab muuhulgas küsimuse ka selle kohta, millist rolli mängivad mineviku kogemused edasise reaalsuse kujundamisel. “Kuigi mälestused on midagi, mida käsitleme reeglina minevikku suunatuna, esitavad Johannes Luige teosed küsimuse ka selle kohta, kui suurt rolli mängivad mälestused käesoleva hetke ning tuleviku tajumisel. Aastaid tagasi loodud mälupildid ning aja jooksul paika loksunud seosed ja refleksid käivad meiega iga päev kaasas, aidates tõlgendada tänapäeva ning luues läbi mineviku filtri pildi olevast. Nagu eluski, on paljud näitusel esile toodud seostest jagatud, aga paljud ka sügavalt isiklikud,” ütleb Timmi.

Näitust “Ma mäletan, mis oli eile homme” saadab publikuprogramm, mille raames toimub kunstniku tuur ning vestlusring semiootik Timo Marani ja Johannes Luige vahel. Täpsem info programmi kohta on leitav sündmuse Facebooki lehelt.
Näitus jääb Tartu Kunstimaja teise korruse suures saalis avatuks kuni 12. detsembrini.

Näitust aitavad publikuni tuua Eesti Kultuurkapital, Tartu linn ning Tartu Kunstnike Liit.

Näituse graafilise disaini autor on Henri Kutsar.

Näituse külastamine on tasuta.

Juba 10. novembril räägitakse ADAPTERi koostööfestivalil inimeseks olemise väljakutsetest

Veebinar “Environmentalising Baltic Art Histories: Experience from Art and Research” 2. novembril, kell 17.30-19.30

Osalejad: Bart Pushaw, Inga Lace, Eda Tuulberg, Nomeda ja Gediminas Urbanis, Maja ja Reuben Fowkes

Moderaatorid: Ieva Astahovska, Linda Kaljundi

Arutelul osalevad uurijad ja kuraatorid jagavad oma kogemusi, kuidas kirjutada ja kureerida Balti kunstiajalugu ökokriitilisest ja keskkondlikust perspektiivist. Kuidas otsida ja leida ning tõlgendada Balti kunstiajaloos keskkonnaga suhestuvaid ideid ja praktikaid – ning kuidas ja millises võrdlevas kontekstis neid mõtestada? Kuidas saab Balti kunstiajaloo uuesti kirjutamine ja kureerimine panustada globaalse kunstiajaloo ümbermõtestamisse ning teha seda viisil, mis õõnestaks senist Lääne kunstile orienteeritud mudelit?

Rohkem infot 

Veebiarutelu on jälgitav Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse Facebookis  (online vaadatav ka neile, kellel ei ole FB kontot – sisselogimine ei ole vajalik)

Veebinar toimub koostöös Teise Balti keskkonnahumanitaaria ja sotsiaalteaduste online-konverentsiga BALTHEHUMS (01.-02.11).

BALTEHUMS II programm ja registreerimine

6.11.2021–31.12.2021
Tartu Ülikooli Narva Kolledži galerii
Raekoja plats 2, Narva 20307
E-P 8.00-19.00

Mööda Eestimaa erinevaid näitusepaiku rändav Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus teeb sel aastal oma debüüdi Narvas. Tegu on jätkuga EKKÜ 2020. aastanäitusele ¨Värv – PUNANE¨, mis toimus Tallinnas ARS projektiruumis. Jätkunäitusega Narvas lisandub eelneva näituse fookuses olnud punasele ja selle erinevatele varjunditele uusi kihistusi ja tahke, mis mõeldud sellesse hetke ja ruumi.

Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäituse ¨Värv – punane 2.0¨ märksõnad on kontrast, vastandumine ja üleminek. Näitus koondab kaheksateistkümne klaasikunstniku loomingu, kes on tõlgendanud punast vabalt, lähtudes isiklikest tähendusväljadest, metafooridest ja sümbolismist.

¨Värv – punane 2.0¨ kujunduskeelde sekkub kuraator seekord rohelise värvi sissetoomisega. Läbi vastandumiste ja kontrastide sünnib laetud tervik.

Näitusel osalevad kunstnikud:
Aleksandra Ehrensvärd
Anna-Maria Vaino
Birgit Pählapuu
Eili Soon
Eve Koha
Kairi Orgusaar
Kati Kerstna
Kersti Vaks
Malle Hallimäe
Maret Sarapu
Merle Kannus
Piret Ellamaa
Piret Uibotalu
Rait Lõhmus
Riho Hütt
Tiia Põldmets
Tiina Sarapu
Sofi Aršas

Kuraator ja peakorraldaja:
Maarja Mäemets
Korraldusmeeskond:
Aleksandra Ehrensvärd
Andra Jõgis
Birgit Pählapuu
Maria Tamm
Rait Lõhmus

Konsultant:
Tiina Sarapu

Valgus:
Kati Kerstna

Toetajad:
Eesti Kultuurkapital
Eesti Kunstnike Liit
Eesti Klaasikunstnike Ühendus
Moe OÜ (www.moe.ee)
Klaasissepa OÜ (www.klaasissepa.ee)
Punch Club OÜ (https://punch-drinks.com)

Bakalaureuse 3. kursuse digitoote suunal õppivad tudengid ja EKA töötajad külastasid 26.–28. oktoobril Transform4Europe partnerit, Sileesia Ülikooli Katowices, Poolas. 

Tudengid kaardistasid töötoas Sileesia Ülikooli Erasmuse tudengi teekonda. Töötoas osalesid nii ülikooli töötajad kui ka tudengid. Üheskoos joonistati teekond, märgiti ära valupunktid ja arutati võimalike lahenduste üle. 

Lisaks osalesid visiidil EKA töötajad Piret-Klea Velleste, Marilyn Riisimäe, Merilin Kuklas, Argo Tamm ning kogu protsessi juht ja  EKA külalislektor Eva Liisa Kubinyi. Nemad külastasid Sileesia Ülikooli erinevaid osakondi ning kohtusid sealsete töötajatega. Krzysztof Kieslowski’s Filmikooli külastasid lisaks EKA töötajatele ka tudengid ning koos vaadati kaht väga heal tasemel tudengifilmi. 

Reisi viimasel päeval külastati ka Varssavi Kunstiakadeemiat ning veedeti päev linnaga tutvudes. 

1.11–5.11 toimub Kujundliku mõtte labori raames Artjom Astrovi “Heli ruumis” meistriklass, Kauplus Aasias.

Reedel (5.11) kell 16.00 toimub meistriklassi avalik showing elektron.art platvormi vahendusel.

Meeleolu

Teade tuleb selle muusikaga

EKA “Kujundliku mõtte labori” loomeuurimuslikust grandist lähemalt SIIN.

Kujundliku mõtte labor on interdistsiplinaarne üksus, mis koondab õppetöö, meistriklassid ja loovuurimuslikud projektid intensiivseteks töötsükliteks ning mis kaasab ringluse printsiibil erinevate erialade professionaale – nii EKAst kui mujalt Eestist ja välismaalt.

3. novembril toimus järjekorras kolmas sündmus Eesti Kunstiakadeemia jätkusuutlikkusse sarjast ROHEKA. Iga kuu esimesel kolmapäeval toome EKA kogukonnani uusi teadmisi kestlikust eluviisist ja selle rakendamisest EKAs. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus.

Sündmus on järelvaadatav SIIN.

Roheka Vol 3 on sisukam kui kunagi varem. Päeva avab ettekandega TLÜ prorektor Katrin Saks, kes räägib, kuidas Tallinna Ülikoolis keskkonnaalase arendusega tegeletakse. Seejärel tutvustab EKA moedisaini osakonna juhataja prof Piret Puppart jätkusuutlikkusega tegelevat projekti Fashion Seeds. Järgneb ülevaade EKA keskkonnaalastest magistritöödest keskkonnaspetsialist Johanna Vahtra poolt. Kuulda saab ka uuest taaskasutusele suunatud rakendusest RINGkultuur ning  EKA Aia tegemistest ja tulevikuplaanidest. Traditsiooniliselt toimub ka Roheka veebiviktoriin ning päeva lõpetab ROHEKA taaskasutuslaat, mis pakub kõigile ekalastele võimalust ära anda, vahetada või müüa enda kasutult seisma jäänud asju.

NB! Kui kestliku ja jätkusuutliku EKA areng on Sulle eriti südamelähedane, siis kell 13:00-14:30 toimub ka käitumisdisaini töötuba, mida viib läbi Tanel Kärp, interaktsioonidisaini õppekava juht. Kohtade arv piiratud! Registreerumine SIIN.

Ettekanded toimuvad ruumis A202 ning kantakse üle ka EKA TV-s. Roheka laat leiab aset EKA fuajees, A100.

AJAKAVA

11.00 Tervitus ja sissejuhatus. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

11.05-11.40 Kuidas toimub keskkonnaalane arendus Tallinna Ülikoolis? Katrin Saks, Tallinna Ülikooli arendusprorektor

11:40-12:15 Fashion Seeds projektist.  Prof Piret Puppart, EKA moeosakonna juht

12:15-12:35 Sotsiaalkeskkonnaga seotud EKA magistritööde ülevaade. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

12:35-12:40 RINGkultuur rakendusest. Kristjan Eichler, IT arendusjuht

12:40-12:45 EKA aed ja selle tulevik. Lisette Lepik, EKA üliõpilasesindus

12:45-13:00 ROHEKA veebiviktoriin (Kahoot) (auhinnaks EKA pusa!)

13:00-14:30 TÖÖTUBA Käitumisdisain: nügime EKAlased rohelisemaks. Käitumisdisain (behaviour design) on väga värske disainivaldkond, mis rakendab psühhooloogiat  inimeste käitumise nügimiseks kindla eesmärgi nimel. Selles eksperimentaalses töötoas tutvustame lühidalt metodoloogiat ning proovime luua ideid, kuidas saaks EKAs paremini juurutada 10 rohelist käsku. Läbiviija: Tanel Kärp. Osalema oodatud kõik EKAlased, palun registreeru ette SIIN.

14:00-15:00 ROHEKA taaskasutuslaat EKA fuajees. Kui ka Sina soovid midagi tasuta ära anda, vahetada või müüa, registreeru SIIN!

artun.ee/kestlik-eka

Lisainfo:

Johanna Vahtra
Keskkonnaspetsialist
johanna.vahtra@artun.ee