Loovuurimusliku doktoritöö „Mõtlemine kihtides, kujutlemise kihtides. Posthumanistlikud maastikud laiendatud graafika- ja joonistusväljal“ eesmärgiks on esmajoones uute kunstivormide otsimine, kuid samuti joonistamise ja graafika valdkondade arendamine nii sõnavara laiendamise, töömeetodite avamise kui ka erinevate tegevuste mõtestamise näol.
Töömeetodina elab graafika täna edasi mitmesugustes vormides ja kontseptsioonides, kas nostalgilise või hoopis posthumanistliku vastuhakuna. Leian aga, et vaja on trükitehnoloogia arendamist mitte üksnes tehnilises plaanis, vaid selle laiemat ja sisulisemat lahtimõtestamist – võiks isegi öelda, et vaikivate teadmiste paljastamist. Selline avatus on minu meelest kontseptuaalselt väga omane just joonistusele. Laiendatud joonistamisvälja alla võin paigutada kogu oma loomingu, sest kõik algab lihtsast joonistusest ning jätkub olenevalt sisulistest ja vormilistest otsustest järgmistes materjalikihtides ja kunstimeediumites. Joonistuse avatus, läbilaskvus ja lubavus on olnud kogu minu loovuurimuse olemuslik osa, millele on kasvanud peale järgmised meediumite, mõtete ja materjalide kihid: animatsioon, installatsioon jne.
Väitekiri toetub autori kolme retsenseeritud näituse – „Düstoopiline Tallinn“ (Kunstihoone Galerii, 2019), „Ruinenlust Lasnamäel“ (Hobusepea galerii, 2020) ja „Saamisest maa(stiku)ks“ (Tartu Kunstimaja, 2022) – kontseptsioonide ja kunstiteoste loomega kaasnenud arutluskäikudele, näitlikustades minu lähenemist kihiliselt mõtlemisele ja kujutlemisele ning laiendatud meediumitele erinevates variatsioonides. Näitusi võib mõista kui kolme erinevat juhtumit või rännakut laiendatud graafikaväljal kihiliselt töötades.
Muuhulgas võimaldab loovuurimus järeldada, et laiendatud joonistusväli ja laiendatud graafikaväli on üdini elusad, potentsiaaliküllased alad, mis suurepäraselt toimivad loovuurimuse subjektidena, seda nii iseseisvate üksustena kui ka koos teiste meediumitega, nendega hübriidselt ristudes. Näitusepraktika tõestab, et graafika- ja joonistuskunst on võimelised suhestuma uute diskursustega ja kõnetama aktuaalseid probleeme. Võtteid ja omadusi, mida nende meediumite puhul jätkuvalt uurida ja analüüsida, on lõputult.
Laiemal teadusväljal panustab doktoritöö loomeprotsesside sisevaatlusse ja käsitlemisse kunstniku positsioonilt. Töö kirjalik osa ongi mõeldud eelkõige teistele kunstnikele oma praktikate mõtestamiseks ja käsitlemiseks, sealhulgas õppimis- ja õpetamisprotsessi osana.
Juhendaja: dr Elnara Taidre
Eelretsensendid: dr Elo-Hanna Seljamaa (Tartu Ülikool), prof Linda Kaljundi (Eesti Kunstiakadeemia)
Oponent: dr Elo-Hanna Seljamaa (Tartu Ülikool)
Keeletoimetaja: Maret Nukke
Sarja kujundusmakett: Indrek Sirkel
Küljendus: Pärtel Eelmere
Dissertationes Academiae Artium Estoniae 39
225 lk, eesti keeles
Eesti Kunstiakadeemia, 2023
ISBN 978-9916-619-95-7 (trükis)
ISBN 978-9916-619-96-4 (pdf)
ISSN 1736-2261