Kateriin Ambrozevits ja Marilin Mihkelson. Foto: Muinsuskaitseamet
12. detsembril Tartus toimunud pidulikul autasustamisel tunnustati 2024. aasta parimaid üliõpilaste teadustöid. Kokku laekus konkursile 504 tööd, välja anti välja 102 preemiat, millest 57 on riiklikud preemiad ja 45 eripreemiad.
Doktoriõppe üliõpilaste astmes pälvis 1. preemia Gregor Tauli (Eesti Kunstiakadeemia) konkursitöö „Sekeldused monumentaalsusega. Monumentaal-dekoratiivkunst hilisnõukogude Eestis, Lätis ja Leedus“ eest (juhendaja Anu Allas).
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas märgiti EKA tudengitest ära Maria Pommeri bakalaureusetöö „14. sajandi arheoloogilised köied: konserveerimine ja meetodite analüüs Lootsi 8 vraki leidude näitel“ (juhendaja Riina Rammo) ning Diana Droboti magistritöö „Sinking & shrinking. Vajumisega kohanemine kahaneva Kohtla-Järve linna näitel“ (juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann).
Muinsuskaitseameti kultuuripärandi eripreemiatega tunnustati uurimusi, mis toovad olulist praktilist ja teoreetilist lisaväärtust Eesti kultuuripärandi säilitamisele ja mõtestamisele.
Preemiad anti neljale rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuse-, kahele magistri- ja ühele doktoritööle, mis käsitlesid pärandi eri tahke alates ehitiste restaureerimisest kuni kunstiajaloolise analüüsini.
EKA lõputöödest pälvisid preemia:
Ekke Janiski bakalaureusetöö „Autentsus nüüdispärandis Anu Põdra näitel“. Juhendajad Hilkka Hiiop ja Andrus Laansalu.
Janisk käsitleb kaasaegse kunsti konserveerimise teoreetilisi ja praktilisi väljakutseid, keskendudes kunstnik Anu Põdra kolmele teosele: Oksaaugud”, „Import- ja eksportkotid” ja „Käekott”. Töö praktiline väärtus seisneb metodoloogilistes lahendustes, mis aitavad tõlgendada ja säilitada kontekstitundlikke kaasaegseid kunstivorme, pakkudes muuseumidele ja konserveerijatele olulisi suuniseid.
Kertu Paali bakalaureusetöö „Rekonstrueeritud ajaloolise eluhoone välisilme säilimine Aegviidu, Ambla ja Järva-Jaani näitel“. Juhendajad Kateriin Ambrozevits ja Üllar Alev.
Paal kaardistab Järvamaa kolme asula näitel ajalooliste hoonete välisilme muutumist ajas, rekonstrueerimislahendusi ning hindab nende arhitektuurse iseloomu säilimist. Töö aitab kaasa kohaliku miljööväärtuse hoidmisele ja sobib juhendmaterjaliks nii omavalitsustele kui ka restaureerimisprojektide teostajatele.
Riina Lii Parve bakalaureusetöö „Nõukogudeaegsed teaduskülad ja nende säilitamine“. Juhendajad Riin Alatalu ja Triin Talk.
Parve uurib teaduslinnakute arhitektuuri ja nende väärtustamist pärandina. Lähemalt on töös uuritud kolme teadusasulat sotsiaalsest ja arhitektuuriajaloolisest vaatenurgast: observatooriumi linnakut Tõraveres, limnoloogiajaama linnakut Võrtsjärve ääres ja eksperimentaalbioloogia linnakut Harkus. Autor tõstab nõukogudeaegsed teaduskülad pärandi diskursusesse ja toob esile alternatiivseid säilitamismeetmeid linnakute kultuurilise ja sotsiaalse tähtsuse rõhutamiseks, pakkudes lahendusi ajalooliste rajatiste säilitamisele.
Riina Lii bakalaureusetöö pälvis ka Kliimaministeeriumi eripreemia.
Kateriin Ambrozevitsi magistritöö „Nõukogudeaegsed sisevärvid ja nende eemaldamine krohvipinnalt“. Juhendaja Maris Mändel.
Ambrozevits keskendub nõukogudeaegsete värvikihtide eemaldamisele, töötades välja praktilised juhised, mis aitavad säilitada ajalooliste hoonete algupäraseid viimistluskihte. Autor süstematiseeris värvitüüpe sideainepõhiselt ning kaardistas värvieemaldusmeetodid, mis koos katsete kirjeldamisega on värvikihtide eemaldamisel arhitektuurirestauraatorile praktiliseks juhiseks.
Laura Liis Vilbiksi magistritöö „Pärandikeskne ruumiplaneerimine kui väikelinnade uuendaja. Miljööd kujundav akupunktuur Põltsamaal“. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.
Vilbiks väärtustab ajaloolist linnastruktuuri ja hoonestust kaasaegses linnaplaneerimises. Autor loob strateegilise pärandikeskse ruumiplaneeringu Eesti väikelinnadele ja asulatele, mida praktiseerib Põltsamaa näitel. Ta kaasab planeerimisprotsessi aktiivselt muinsuskaitse ja loob sellega kohalikule kogukonnale võimaluse panustada jätkusuutlikku disaini. Töös toodud põhimõtteid saab kasutada väikelinnade avaliku ruumi kujundamisel.
Gregor Tauli doktoritöö „Sekeldused monumentaalsusega. Monumentaal-dekoratiivkunst hilisnõukogude Eestis, Lätis ja Leedus“. Juhendaja Anu Allas.
Taul analüüsib hilisnõukogude aja monumentaal-dekoratiivkunsti Eestis, Lätis ja Leedus, selle tootmist ja toimimist. Ta analüüsib monumentaal-dekoratiivkunstivormi ideoloogilisi ja sotsiaalseid tähendusi ning pakub kriitilist raamistikku, mis aitab avalikku kunsti väärtustada ja pärandina säilitada ka tulevikus.
Muinsuskaitseamet annab Eesti Teadusagentuuri korraldatava üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi raames eripreemiad välja alates 2019. aastast. Eripreemiate andmise eesmärk on motiveerida üliõpilasi tegelema kultuuripärandi valdkonna teemadega, aidates sellega kaasa Eesti kultuuripärandi säilitamisele ja arendamisele.