Kohila paberivabriku puidumassisaalis 16.09.2023 avatud näitus “Hüljatud maastikud. Kohila paberivabrik” esitleb EKA 2. kursuse arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava erialastuudio tudengite projekte ja makette, mis uurivad, kuidas väärtustada ja elavdada Kohila ajaloolist paberivabrikut. Väljapanekut saadab just selleks loodud heliinstallatsioon.
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala 2. kursuse tudengid seisavad kevadsemestril silmitsi ühe Eestis asuva hüljatud ehitatud keskkonna ümbermõtestamisega. Erialastuudios “Hüljatud maastikud” tegelevad tudengid esimest korda sedalaadi sekkumisega, kus lähteülesandeks on ette antud juba olemasolev hoonestus ja selle ümbrus. Eesmärk on luua uusi stsenaariumeid, varieerudes olemasoleva maksimaalsest ärakasutamisest kuni põhjendatud uue ehitatud keskkonna loomiseni. Oluline on arvestada sealse ümbruse, koha omapära ning sotsiaalsete, majanduslike ja kultuurilisite vajadustega.
2022/2023 õppeaasta kevadsemestri “Hüljatud maastikud” stuudio fookuses oli Kohila Paberivabrik. Tudengite esimeseks ülesandeks oli ühe töötoa nädala raames intensiivselt analüüsida asukohta, viia läbi kiire ruumiliste sekkumiste ideede korje ning välja töötada esmased visioonid Kohila paberivabriku kui ajaloolise pärandi uuskasutuseks. Seejärel jätkus erialastuudios töö paarides. Semestri jooksul külastati korduvalt Kohilat ja paberivabrikut, analüüsiti põhjalikult selle ehituslikku keskkonda ja piirkonda laiemalt, ning kaardistati nii potentsiaale kui murekohti. Lisaks tegeleti sama piirkonnaga maastikuarhitektuuri aine raames, mille käigus keskendusid tudengid paberivabriku ja Kohila maastiku sidumisele, sealse maastiku mõtestamisele ja defineerimisele. Kahe omavahel väga tihedalt seotud õppeaine käigus lõid tudengid Kohila Paberivabriku tulevikuvisioone, hõlmates tervikuna nii hoonestust, maastikku kui ka sealset miljööd.
Lähteülesanne
Kohila Paberivabrik oli iga rühma lähteülesande ühiseks alguspunktiks, kuid mille eluolu uurimise iga rühm omapäi ette võttis. Analüüsi käigus jõudis iga rühm erinevate murekohtade kaardistamiseni, mille põhjal püstitati lõplik lähteülesanne.
Tudengitele anti ülesandeks luua programme ja ruumilise sekkumise visioone, mis kohtleksid hüljatud tehasehoonet veel praktikasse jõudmata viisidel. Suur osa Eestis seni renoveeritud vanade tehasehoonete programm põhineb sarnasel mudelil: sisse kolivad uued piiratud huvigrupiga ärid ja büroopinnad, mistõttu muutub hoone kas majanduslikel või sotsiaalsetel põhjustel paljude jaoks kättesaamatuks keskkonnaks. Oma kodukoha ajalooga tahab aga igaüks end võrdsetel võimalustel siduda, seega on oluliseks väljakutseks töötada välja lahendusi, mis pakuvad kasutust olenemata inimese rahakoti suurusest, tarbimiseelistustest või vanusest.
Valminud projektid ja nende autorid
“Ülejõe Kohila” Arabella Aabrams ja Anabel Ainso; “Kohila Terviseküla” Anu Alver ja Fred-Eric Pavel; “Kohila ehitusjäätmete ringluse kompetentsikeskus” Alis Mäesalu ja Karmo Viherpuu; “Vabrik” Tuule Kangur ja Darja Gužovskaja; “Kohila lineaartelg” Laura Haki ja Frank Kuresaar; “VÕRE” Hugo Georg Kalaus ja Madis Arp Keerd; “KASK” Kristian Tigane ja Triinu Lamp; “Kestkus” Liisalota Kroon ja Karl Robin Timm; “Teadmiste džungel” Laura Venelaine, Karl Perens ja Villem Kai Johannes Laimre.
Projektid valmisid arhitektuuribüroo KUU arhitektide Joel Kopli, Koit Ojaliiva ja Juhan Rohtla juhendamisel, nõustas LCA konsultant Anni Oviir.
Tänavune töötuba, erialastuudio ja näitus sündisid koostöös Kohila kogukonna ning MTÜ Kohila Paberivabrikuga, kes on oma südameasjaks võtnud 20 aastat tühjana seisnud paberivabriku kui maamärgi väärtustamise.
Näitus on lahti 16. sept kl 12 – 19 ja edaspidi vabriku kogukonnaüritustel – isadepäev, jõuluturg ning ka ette tellimisel. Täpsem info: Marika Jahilo, tel +372 53456798 või Kohila Paberivabriku FB leheküljel.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
