Graafiline disain: Anna Kaarma
Noblessneri Shipyardis on nüüd avatud Eve Kase ja Elo-Hanna Seljamaa kureeritud näitus Käsmust „Kuidas rääkida salapaigast seda reetmata“.
Kunstnike, antropoloogide, folkloristide, arhitektide ja sisearhitektide koostöös valminud näitus käsitleb Käsmu küla kaudu maaelu muutumist ja toimimist tänapäeva Eestis ning Käsmu fenomeni suvituskohana, kus käiakse juba sajandeid akusid laadimas ja seda ka välismaalt. Kai kunstikeskuse läheduses asuv näitus on suurekoosseisuline projekt, mis sarnaselt laevaehituse koha, Käsmuga, toimub endise Tallinna laevaehitustehase aladel.
Saab näha paljude Eesti Kunstiakadeemia tudengite ning vilistlaste maale, graafikat, installatsioone, videoid ja fotosid 19 autorilt, kellest mitmed on Käsmuga seotud ja lähtuvad teostes omaeluloolistest seikadest. Mereäärset elu ilmestavad näitusel teiste hulgas 1965. a. muusikavideo Georg Otsast koos legendaarsete Käsmu meestega kalapaatide kõrval askeldamas. Näituse kuraatori Eve Kase sõnul “saab külastaja end fotografeerida Käsmu viimase lehmaga, elusuuruse maali näol.”
Teine osa näitusetöid on välja kasvanud Käsmus toimunud suvepraktikast ning intervjuudest kohalike elanikega. Erilise tähelepanu osaks langeb Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli tudengite uuritav “Kurioosumite kabinet”.
Mitu teost dokumenteerivad hiljem maailmakuulsaks saanud Moskva kontseptualistide nõukogudeaegseid Käsmu käike — kogunes ju poolsaarel suur osa toonaseid maailma tippkontseptualiste. “Kuidas rääkida salapaigast seda reetmata” näitusel näeb kohe lammutamisele minevast maakeldrist leitud “Moskva kontseptualistide moosiriiul”. “Detektiivi kaardi” näol kajastatakse Moskva intelligentsi liikumistrajektoore Käsmul. Teiste seas on kuulus Lev Rubinštein kirjutanud teksti leidobjektile — taburetile. Käsmut külastasid paljude teiste seas aastaid ka kunstikriitik ja filosoof Boris Groys, kirjanik ja dramaturg Vladimir Sorokin, füüsik Lev Maiorov ning kirjandusloolane Sofia Bogatõrjova.
Olulisteks teemadeks on näitusel ka paigatunne, mälu ja suhe loodusega. Näha saab TLÜ antropoloogi tikitud 2-meetrist Käsmu sadamaplaani ning Mart Veelmaa videos kuuleb Ülo Vinteri kaasaegset eesti merehümni “Kui on meri hülgehall”. Elamaks sisse mereküla ellu, toimuvad näituse raames ka mitmed kunstituurid.
Näitusega tipneb graafika dotsendi Eve Kase juhitud kaheaastane EKA loovuurimuslik grant „Käsmu inimesed ja majad“. Projekti raames eksperimenteerivad EKA, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli üliõpilased kunstilise, ruumilise ja etnograafilise teadmusloomega.
Näitus jääb avatuks 10. detsembrini.
Osalejad:
Eve Kask, Eero Alev, Anni Kagovere, Anna Kaarma, Sidney Lepp, Mark Antonius Puhkan, Mari-Liis Sõrg, Liisa Tammert, Kelli Valk, Mart Veelmaa, Liis-Marleen Verilaskja Eesti Kunstiakadeemiast;
Elo-Hanna Seljamaa, Hildegard Reimann, Ingrid Nielsen, Ann Marie Ansper Tallinna Ülikoolist ja Tartu Ülikoolist;
ning Lev Rubinštein, Edmund August Friedrich Russow ja Ilja Sundelevitš.
Kujundajad:
Delija Thakur, Veera Gontšugova, Triin Kampus, Anni Kõrvemaa, Eeros Lees, Anna Aurelia Minev, Grete Liis Nagelmann, Viktoria Ugur, Maria Uiboaid, Linda Zupping Eesti Kunstiakadeemiast
Graafiline disain:
Anna Kaarma (EKA)
Konsultandid:
Eha Komissarov, Hans-Gunter Lock (heli)
Lisainfo Eve Kase juhitud EKA loovuurimusliku projekti „Käsmu inimesed ja majad“ kohta.
