Kalender
Hetkel toimuv
27.02.2025
EKA avatud uksed 2025
EKA avatud uksed 2025
Neljapäev 27 veebruar, 2025
27.02.2025
Avatud arhitektuuriloeng: Élodie Degavre “Arhitektuurist kinoni ja tagasi”
Arhitekt ja filmirežissöör Élodie Degavre peab loengu „Arhitektuurist kinoni ja tagasi“ EKA avatud uste päeval 27. veebruaril, kell 18.00, ruumis A-400.
“Droonivaade hoonele. Järgneb lähivõte arhitektist, kes räägib oma raamatukogu ees. Kas need pildid on teile tuttavad? Kui olete arhitekt, siis on: olete kõik näinud seda, mida nimetatakse “arhitektuurifilmiks”. Aga mis on õigupoolest arhitektuurifilm? Kas reklaamfilm? Hariv teos?” küsib autor.
Tänapäeval on suund polüfooniliselt ja tundlikult ümber mõtestada ja -kirjutada oma distsipliini ajalugu, seades kahtluse alla seni arhitektuuris domineerinud juhtivad narratiivid ja representatsioonid. Arhitekt ja filmirežissöör Élodie Degavre, asetades oma hübriidtöö etnograafilise ja dokumentaalkino valda, kutsub meid käsitlema “arhitektuurifilmi” kui vaatepunkti nihutamise vahendit.
See ei ole loeng filmiajaloost. See on reis arhitektuurist kinno ja tagasi, otsides loomingulist ja ainulaadset viisi hoonete keeruka elu kujutamiseks.
Élodie Degavre on Brüsselis tegutsev arhitekt, koolitaja ja filmirežissöör. Ta töötas mitmes arhitektuuribüroos (V+, A Practice) projektijuhina ja teeb alates 2015. aastast koostööd Belgia arhitektuuriülevaatega A+ Architecture. Élodie õpetab rahvusvahelises arhitektuurimagistriõppes UCLouvainis (BE) ja Maastrichti Arhitektuuriakadeemias (NL). Töötades teadlasena tundlike arhitektuuriliste uurimismeetodite alal, on ta teinud dokumentaalfilmi taskukohase eluaseme eksperimentidest 1970. aastatel: „Life, Assembled“.
Filmi on võimalik ja soovitav enne loengut tasuta vaadata KUMU dokumentaali raames 26. veebruaril kl 18 KUMU kunstimuuseumis.
Filmi „Life, assembled“ (2022) on näidatud mitmetel tunnustatud festivalidel, sealhulgas Rotterdami arhitektuurifilmide festivalil, FIFA Montreali, New Yorgi ja Chicago arhitektuuri- ja disainifilmide festivalil. See pälvis Brüsseli kunstifilmide festivali publikuauhinna ja Rijeka ajaloofilmide festivalil parima stsenaristi auhinna.
Avatud arhitektuuriloeng: Élodie Degavre “Arhitektuurist kinoni ja tagasi”
Neljapäev 27 veebruar, 2025
Arhitektuur ja linnaplaneerimineArhitekt ja filmirežissöör Élodie Degavre peab loengu „Arhitektuurist kinoni ja tagasi“ EKA avatud uste päeval 27. veebruaril, kell 18.00, ruumis A-400.
“Droonivaade hoonele. Järgneb lähivõte arhitektist, kes räägib oma raamatukogu ees. Kas need pildid on teile tuttavad? Kui olete arhitekt, siis on: olete kõik näinud seda, mida nimetatakse “arhitektuurifilmiks”. Aga mis on õigupoolest arhitektuurifilm? Kas reklaamfilm? Hariv teos?” küsib autor.
Tänapäeval on suund polüfooniliselt ja tundlikult ümber mõtestada ja -kirjutada oma distsipliini ajalugu, seades kahtluse alla seni arhitektuuris domineerinud juhtivad narratiivid ja representatsioonid. Arhitekt ja filmirežissöör Élodie Degavre, asetades oma hübriidtöö etnograafilise ja dokumentaalkino valda, kutsub meid käsitlema “arhitektuurifilmi” kui vaatepunkti nihutamise vahendit.
See ei ole loeng filmiajaloost. See on reis arhitektuurist kinno ja tagasi, otsides loomingulist ja ainulaadset viisi hoonete keeruka elu kujutamiseks.
Élodie Degavre on Brüsselis tegutsev arhitekt, koolitaja ja filmirežissöör. Ta töötas mitmes arhitektuuribüroos (V+, A Practice) projektijuhina ja teeb alates 2015. aastast koostööd Belgia arhitektuuriülevaatega A+ Architecture. Élodie õpetab rahvusvahelises arhitektuurimagistriõppes UCLouvainis (BE) ja Maastrichti Arhitektuuriakadeemias (NL). Töötades teadlasena tundlike arhitektuuriliste uurimismeetodite alal, on ta teinud dokumentaalfilmi taskukohase eluaseme eksperimentidest 1970. aastatel: „Life, Assembled“.
Filmi on võimalik ja soovitav enne loengut tasuta vaadata KUMU dokumentaali raames 26. veebruaril kl 18 KUMU kunstimuuseumis.
Filmi „Life, assembled“ (2022) on näidatud mitmetel tunnustatud festivalidel, sealhulgas Rotterdami arhitektuurifilmide festivalil, FIFA Montreali, New Yorgi ja Chicago arhitektuuri- ja disainifilmide festivalil. See pälvis Brüsseli kunstifilmide festivali publikuauhinna ja Rijeka ajaloofilmide festivalil parima stsenaristi auhinna.
20.02.2025 — 27.02.2025
Karlotta Lainväe Uus Rada galeriis
Olete kutsutud Karlotta Lainväe näituse “Kuhu ma jõuan mööda niiti?” avamisele 20. veebruaril kell 18.00 Uus Rada galeriis.
Näitusel “Kuhu ma jõuan mööda niiti?” kutsun sind endaga kaasa harutama lahti saladusi paigakohta, mida pean enda koduks. Seal on meri ja mets ja põllud ja kivid ning nende sees peituvad
teadmised ja müstika. Millised osad minu perekonnast ja eelkäijatest on sinna põimunud ning mida sellest kannan edasi mina? Sealne turvatunne on pidevalt minuga, kuid sellega koos on ka haprus ja
hirm vastutuse ees seda kõike kaitsta.
Karlotta Lainväe on EKAs fotograafiat õppiv kunstnik, oma loomingus keskendub ta inimese turvatunde ja kuuluvuse otsingutele. Samuti uurib ta, kuidas seosed ajaloo, looduse ja rituaalidega kujundavad kaitset pakkuvat, ent habrast kindlustunnet. Oma ideede ellu viimiseks kasutab ta fotograafiat, käsitööd ja installatsioone, luues visuaalse maailma, kus vaatajad saavad mõtiskleda oma sisemise ja välise turvatunde üle.
Avamine: 20.02 kell 18:00
Näitus avatud: 21.02 – 27.02 kell 16:00 – 19:00
Uus Rada galerii
Karlotta Lainväe Uus Rada galeriis
Neljapäev 20 veebruar, 2025 — Neljapäev 27 veebruar, 2025
FotograafiaOlete kutsutud Karlotta Lainväe näituse “Kuhu ma jõuan mööda niiti?” avamisele 20. veebruaril kell 18.00 Uus Rada galeriis.
Näitusel “Kuhu ma jõuan mööda niiti?” kutsun sind endaga kaasa harutama lahti saladusi paigakohta, mida pean enda koduks. Seal on meri ja mets ja põllud ja kivid ning nende sees peituvad
teadmised ja müstika. Millised osad minu perekonnast ja eelkäijatest on sinna põimunud ning mida sellest kannan edasi mina? Sealne turvatunne on pidevalt minuga, kuid sellega koos on ka haprus ja
hirm vastutuse ees seda kõike kaitsta.
Karlotta Lainväe on EKAs fotograafiat õppiv kunstnik, oma loomingus keskendub ta inimese turvatunde ja kuuluvuse otsingutele. Samuti uurib ta, kuidas seosed ajaloo, looduse ja rituaalidega kujundavad kaitset pakkuvat, ent habrast kindlustunnet. Oma ideede ellu viimiseks kasutab ta fotograafiat, käsitööd ja installatsioone, luues visuaalse maailma, kus vaatajad saavad mõtiskleda oma sisemise ja välise turvatunde üle.
Avamine: 20.02 kell 18:00
Näitus avatud: 21.02 – 27.02 kell 16:00 – 19:00
Uus Rada galerii
27.02.2025
“Mis saab pärast EKAt?”
EKA avatud uste päeval toimub eriline kohtumine vilistlastega, kus tutvustatakse loomeerialade lõpetanute erinevaid karjäärivõimalusi. Kohtumisel jagavad oma kogemusi eri aegadel ja erialadel lõpetanud vilistlased, kes on leidnud oma tee vabakutselisena, ettevõtjana, avalikus sektoris või akadeemilises maailmas.
Neljapäeval, 27. veebruaril kell 14:00-15:15 EKA Aulas (A101).
Disaini-, arhitektuuri- ja kunstikultuuri teaduskondadest jagavad oma kogemusi:
– Ann Kristiin Entson l Tallinna Linnaplaneerimise Amet, arhitektuuri ja linnaplaneerimise vilistlane
– Maarin Ektermann l kunstitöötaja ja kriitik, kunstiteaduse vilistlane
– Maria Kristiin Peterson l SASK Design, tekstiilidisaini vilistlane
– Meel Paliale l filmirežissöör, fotograafia eriala vilistlane
– Renee Puusepp l Creatomus Solutions, EKA, arhitektuuri ja linnaplaneerimise vilistlane
Üritus toimub Transform4Europe (T4EU) Pupil Lab projekti raames, mida kaasrahastab Euroopa Komisjoni Erasmus+ programm. Projekti eesmärk on tutvustada teadmusettevõtluse põhimõtteid ja nende rakendamist loomevaldkonnas.
Tule ja saa inspiratsiooni oma tuleviku kujundamiseks!
“Mis saab pärast EKAt?”
Neljapäev 27 veebruar, 2025
EKA avatud uste päeval toimub eriline kohtumine vilistlastega, kus tutvustatakse loomeerialade lõpetanute erinevaid karjäärivõimalusi. Kohtumisel jagavad oma kogemusi eri aegadel ja erialadel lõpetanud vilistlased, kes on leidnud oma tee vabakutselisena, ettevõtjana, avalikus sektoris või akadeemilises maailmas.
Neljapäeval, 27. veebruaril kell 14:00-15:15 EKA Aulas (A101).
Disaini-, arhitektuuri- ja kunstikultuuri teaduskondadest jagavad oma kogemusi:
– Ann Kristiin Entson l Tallinna Linnaplaneerimise Amet, arhitektuuri ja linnaplaneerimise vilistlane
– Maarin Ektermann l kunstitöötaja ja kriitik, kunstiteaduse vilistlane
– Maria Kristiin Peterson l SASK Design, tekstiilidisaini vilistlane
– Meel Paliale l filmirežissöör, fotograafia eriala vilistlane
– Renee Puusepp l Creatomus Solutions, EKA, arhitektuuri ja linnaplaneerimise vilistlane
Üritus toimub Transform4Europe (T4EU) Pupil Lab projekti raames, mida kaasrahastab Euroopa Komisjoni Erasmus+ programm. Projekti eesmärk on tutvustada teadmusettevõtluse põhimõtteid ja nende rakendamist loomevaldkonnas.
Tule ja saa inspiratsiooni oma tuleviku kujundamiseks!
27.02.2025
KVI avatud uste päeval
EKA avatud uste päeval 27. veebruaril toimub Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri infotund koos välkloengutega kell 14-15 ruumis A-501.
14.00-14:30 instituudi ja õppekavade (BA, MA) tutvustus
14:30 Välkloengud:
Maria Elisabeth Leemet (magistrant): “Piltide seesmine jõud väljaspool maagilist mõtlemist”
Liza Sedler (doktorant): “Koduköök muusade templis”
Valve Saarma (bakalaureusetudeng) – mänguline töötuba “Küsida võib kõike: tudengilt tulevasele tudengile”
Lisaks soovitame külastada ka muinsuskaitse-konserveerimise osakonna esitlemisel: Film Eesti lugude sarjast – Rüütelkonna hoone plafoonmaali konserveerimisest (ruum A101, kell 12:00-12:30). Filmi juhatab sisse Kunstikultuuri teaduskonna dekaan dr Hilkka Hiiop.
EKA avatud uste päeval 27. veebruaril toimub Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri infotund koos välkloengutega kell 14-15 ruumis A-501.
14.00-14:30 instituudi ja õppekavade (BA, MA) tutvustus
14:30 Välkloengud:
Maria Elisabeth Leemet (magistrant): “Piltide seesmine jõud väljaspool maagilist mõtlemist”
Liza Sedler (doktorant): “Koduköök muusade templis”
Valve Saarma (bakalaureusetudeng) – mänguline töötuba “Küsida võib kõike: tudengilt tulevasele tudengile”
Lisaks soovitame külastada ka muinsuskaitse-konserveerimise osakonna esitlemisel: Film Eesti lugude sarjast – Rüütelkonna hoone plafoonmaali konserveerimisest (ruum A101, kell 12:00-12:30). Filmi juhatab sisse Kunstikultuuri teaduskonna dekaan dr Hilkka Hiiop.
27.02.2025
Cannes Lions filmiõhtu EKA avatud uste päeval
EKA visuaalse kommunikatsiooni eriala kutsub kõiki huvilisi avatud uste päeval, 27. veebruaril kell 19-21 toimuvale filmiseansile EKA aulasse, kus ekraanile jõuavad Cannes Lions loovusfestivali parimad palad. See on võimalus näha maailma kõige loovamaid ja mõjukamaid reklaame ning avastada, kuidas reklaam võib olla kunst, strateegia ja mõju üheskoos.
Õhtu juhatab sisse Kerstin Raidma – EKA visuaalse kommunikatsiooni eriala õppejõud ja Cannes Lions festivali žürii liige.
Ekraanile jõuavad Cannes Lions loovusfestivali parimad palad – reklaamid, mis on võitnud maailma tippauhinna oma julguse, ilu ja mõju poolest.
Mis on Cannes Lions?
Cannes Lions on maailma mainekaim loovusfestival, mida kutsutakse ka “reklaami Oscariteks”. Seal tunnustatakse ideid, mis kujundavad trende, mõjutavad ühiskonda ja seavad uued standardid sellele, mida reklaam, disain ja loovus suudavad saavutada.
Kui oled kunagi mõelnud, kuidas kasutada oma loovust suurelt – olgu see disaini, kunsti või strateegia kaudu – siis see filmiõhtu on just sulle.
Sissepääs on tasuta. Tule ja inspireeru!
EKA visuaalse kommunikatsiooni eriala kutsub kõiki huvilisi avatud uste päeval, 27. veebruaril kell 19-21 toimuvale filmiseansile EKA aulasse, kus ekraanile jõuavad Cannes Lions loovusfestivali parimad palad. See on võimalus näha maailma kõige loovamaid ja mõjukamaid reklaame ning avastada, kuidas reklaam võib olla kunst, strateegia ja mõju üheskoos.
Õhtu juhatab sisse Kerstin Raidma – EKA visuaalse kommunikatsiooni eriala õppejõud ja Cannes Lions festivali žürii liige.
Ekraanile jõuavad Cannes Lions loovusfestivali parimad palad – reklaamid, mis on võitnud maailma tippauhinna oma julguse, ilu ja mõju poolest.
Mis on Cannes Lions?
Cannes Lions on maailma mainekaim loovusfestival, mida kutsutakse ka “reklaami Oscariteks”. Seal tunnustatakse ideid, mis kujundavad trende, mõjutavad ühiskonda ja seavad uued standardid sellele, mida reklaam, disain ja loovus suudavad saavutada.
Kui oled kunagi mõelnud, kuidas kasutada oma loovust suurelt – olgu see disaini, kunsti või strateegia kaudu – siis see filmiõhtu on just sulle.
Sissepääs on tasuta. Tule ja inspireeru!
14.02.2025 — 28.02.2025
Festival “Seintel on kõrvad: Emotsionaalne resonants”
14.02.–28.02 2025 ARS kunstilinnakus
2025. aasta festivali teema on “Emotsionaalne resonants”, mis keskendub helikunsti ja psühholoogilise heaolu ristumispunktile.
Eesmärk on uurida neid vaatenurki ja leida viise, kuidas sügaval emotsionaalsel tasandil ühendust luua. Usume, et helikunst suudab esile kutsuda ja peegeldada kuulajate emotsionaalseid seisundeid, pannes neid end mõistetuna tundma ja kutsudes sügavamalt oma sisemisi kogemusi uurima. Festivali ajal muutub ARS Kunstilinnak mitmedimensiooniliseks ruumiks, kus kunst eksisteerib mitte ainult helilise kogemusena, vaid kajab läbi publiku füüsilise, emotsionaalse ja kognitiivse sfääri.
Kutsume kunstnikke töötama ruumi ja emotsionaalse resonantsi teemaga, pakkudes platvormi, et uurida heli emotsionaalset mõju loovas ja eksperimentaalses vormingus.
Ootame kunstiteoseid ja etteasteid, mis uurivad, kuidas emotsioone saab vaataja ja kunstniku perspektiivist ühendada või väljendada.
Kunstiteoseid, mis väljendavad intiimseid, isiklikke või isegi keerukaid emotsioone, eesmärgiga avada uusi vaatenurki psühholoogilisele heaolule.
Festival eesmärgiks on uurida, kuidas helikunst võib algatada vestlusi, muuta tajusid ja kujundada ümber meie tundeid.
ARS HELIKUNSTI FESTIVAL
ARS Kunstilinnak korraldab juba teist korda helikunstile suunatud festivali “Seintel on kõrvad”, kus kohtuvad üle kahekümne rahvusvahelise kunstniku, kes esitavad nii interaktiivseid, osaluspõhiseid, tajupõhiseid, asukohaspetsiifilisi kui ka kontseptuaalseid teoseid.
Festivali perioodi keskel on kaks õhtut pühendatud helikunsti performance programmile, kus põhifookus seisneb selles, kuidas kunstnikud loovad tingimused heli tajumise lahtimõtestamiseks. Iga etteaste läheneb helile kui materjalile ja nähtusele, mis võimaldab luua uusi narratiive, suhestuda ruumiga või luua ainulaadseid meelelisi kogemusi.
Programm toob kokku erinevad praktikad ja erineva taustaga autorid, kes uurivad heli olemust ja selle suhestumist ajalis-ruumilise kontekstiga.
Selle aasta festivali avab häälekunstnik Eleonora Kampe (EE/LV) performance-iga “Kuhu teatada, kui hing on varastatud?,” festivali sulgevad kunstnikud Charlotta Ruth (SE/AT) ja Daniele Pozzi (IT/AT) osalusperformance-iga “Hörselgång”
Korraldajad:
Sten Saarits, Taavi Varm
Produktsiooni assistent:
Egle Ehtjen
Graafiline disain:
Kert Viiart
Installatsiooni korraldus:
Ian Simon Märjama
Toetajad:
Eesti Kunstnike Liit, ARS Kunstilinnak, Eesti Kultuurkapital, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Eesti Kunstiakadeemia, Erasmus+ Programme
ARS KUNSTILINNAK
Asukoht: Pärnu mnt 154, Tallinn (Rongi/trammiga tulles Tondi peatus, bussiga tulles Kalev)
ARS Kunstilinnak on Eesti suurim kunsti valdkonna loomekeskus, kus tegutseb üle 100 kunstniku, disaineri ja loovettevõtte. Kunstilinnaku galeriide näituseprogramm toob huvilisteni professionaalsete kunstnike loomingu, avatud keskuses korraldatakse seminare, töötubasid ja etendusi. Kunstilinnaku esindusgaleriina on ARS Projektiruum kujunenud mainekaks kaasaegse kunsti näitusepaigaks ja kultuurisündmuste toimumiskohaks.
www.arsfactory.ee
Festival “Seintel on kõrvad: Emotsionaalne resonants”
Reede 14 veebruar, 2025 — Reede 28 veebruar, 2025
Uusmeedia14.02.–28.02 2025 ARS kunstilinnakus
2025. aasta festivali teema on “Emotsionaalne resonants”, mis keskendub helikunsti ja psühholoogilise heaolu ristumispunktile.
Eesmärk on uurida neid vaatenurki ja leida viise, kuidas sügaval emotsionaalsel tasandil ühendust luua. Usume, et helikunst suudab esile kutsuda ja peegeldada kuulajate emotsionaalseid seisundeid, pannes neid end mõistetuna tundma ja kutsudes sügavamalt oma sisemisi kogemusi uurima. Festivali ajal muutub ARS Kunstilinnak mitmedimensiooniliseks ruumiks, kus kunst eksisteerib mitte ainult helilise kogemusena, vaid kajab läbi publiku füüsilise, emotsionaalse ja kognitiivse sfääri.
Kutsume kunstnikke töötama ruumi ja emotsionaalse resonantsi teemaga, pakkudes platvormi, et uurida heli emotsionaalset mõju loovas ja eksperimentaalses vormingus.
Ootame kunstiteoseid ja etteasteid, mis uurivad, kuidas emotsioone saab vaataja ja kunstniku perspektiivist ühendada või väljendada.
Kunstiteoseid, mis väljendavad intiimseid, isiklikke või isegi keerukaid emotsioone, eesmärgiga avada uusi vaatenurki psühholoogilisele heaolule.
Festival eesmärgiks on uurida, kuidas helikunst võib algatada vestlusi, muuta tajusid ja kujundada ümber meie tundeid.
ARS HELIKUNSTI FESTIVAL
ARS Kunstilinnak korraldab juba teist korda helikunstile suunatud festivali “Seintel on kõrvad”, kus kohtuvad üle kahekümne rahvusvahelise kunstniku, kes esitavad nii interaktiivseid, osaluspõhiseid, tajupõhiseid, asukohaspetsiifilisi kui ka kontseptuaalseid teoseid.
Festivali perioodi keskel on kaks õhtut pühendatud helikunsti performance programmile, kus põhifookus seisneb selles, kuidas kunstnikud loovad tingimused heli tajumise lahtimõtestamiseks. Iga etteaste läheneb helile kui materjalile ja nähtusele, mis võimaldab luua uusi narratiive, suhestuda ruumiga või luua ainulaadseid meelelisi kogemusi.
Programm toob kokku erinevad praktikad ja erineva taustaga autorid, kes uurivad heli olemust ja selle suhestumist ajalis-ruumilise kontekstiga.
Selle aasta festivali avab häälekunstnik Eleonora Kampe (EE/LV) performance-iga “Kuhu teatada, kui hing on varastatud?,” festivali sulgevad kunstnikud Charlotta Ruth (SE/AT) ja Daniele Pozzi (IT/AT) osalusperformance-iga “Hörselgång”
Korraldajad:
Sten Saarits, Taavi Varm
Produktsiooni assistent:
Egle Ehtjen
Graafiline disain:
Kert Viiart
Installatsiooni korraldus:
Ian Simon Märjama
Toetajad:
Eesti Kunstnike Liit, ARS Kunstilinnak, Eesti Kultuurkapital, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Eesti Kunstiakadeemia, Erasmus+ Programme
ARS KUNSTILINNAK
Asukoht: Pärnu mnt 154, Tallinn (Rongi/trammiga tulles Tondi peatus, bussiga tulles Kalev)
ARS Kunstilinnak on Eesti suurim kunsti valdkonna loomekeskus, kus tegutseb üle 100 kunstniku, disaineri ja loovettevõtte. Kunstilinnaku galeriide näituseprogramm toob huvilisteni professionaalsete kunstnike loomingu, avatud keskuses korraldatakse seminare, töötubasid ja etendusi. Kunstilinnaku esindusgaleriina on ARS Projektiruum kujunenud mainekaks kaasaegse kunsti näitusepaigaks ja kultuurisündmuste toimumiskohaks.
www.arsfactory.ee
13.12.2024 — 02.03.2025
“Tossust kotaks” Pärnu Uue Kunsti Muuseumis
Projekti “Tossust kotaks” eesmärgiks oli liita omavahel kaks ikoonilist jalatsistiili, traditsioonilised puukingad ja kaasaegsed tossud. Jalatsid on valminud Eesti Kunstiakadeemia aksessuaaridisaini osakonna nädalastes
meistriklassides 2024.a jooksul. Puidust tallad on Samelini jalatsivabriku tootmisjäägid.
Kasutuselt kõrvaldatud materjalide mänguline kombineerimine andis tudengitele võimaluse tutvuda jalatsivalmistamise põhimõtetega ning tajuda taaskasutatud materjalidega töötamisel kätkevaid väljakutseid. Kultuurilistele juurtele, puutöö oskusele viitavate taldade leidlik kombineerimine tossudega seob kohaliku ja globaalse mõtteviisi.
Pealsetena võeti kasutusele Nike esinduskaupluste spordijalatsite näidiseksemplare ja Ballzy poodide klientide tagastatud defektiga tooteid.
Osalevad tudengid:
Mia Uustal
Marcus Eier
Lee Mikkin
Heti Darleen Vihman
Kadri Vahar
Beata Batejev
Monika Jurikova
Elisabet Kiverik
Juhendaja: Kristiina Nurk
Meistrid: Sirle Rohusaar ja Merle Visak
“Tossust kotaks” Pärnu Uue Kunsti Muuseumis
Reede 13 detsember, 2024 — Pühapäev 02 märts, 2025
AksessuaaridisainProjekti “Tossust kotaks” eesmärgiks oli liita omavahel kaks ikoonilist jalatsistiili, traditsioonilised puukingad ja kaasaegsed tossud. Jalatsid on valminud Eesti Kunstiakadeemia aksessuaaridisaini osakonna nädalastes
meistriklassides 2024.a jooksul. Puidust tallad on Samelini jalatsivabriku tootmisjäägid.
Kasutuselt kõrvaldatud materjalide mänguline kombineerimine andis tudengitele võimaluse tutvuda jalatsivalmistamise põhimõtetega ning tajuda taaskasutatud materjalidega töötamisel kätkevaid väljakutseid. Kultuurilistele juurtele, puutöö oskusele viitavate taldade leidlik kombineerimine tossudega seob kohaliku ja globaalse mõtteviisi.
Pealsetena võeti kasutusele Nike esinduskaupluste spordijalatsite näidiseksemplare ja Ballzy poodide klientide tagastatud defektiga tooteid.
Osalevad tudengid:
Mia Uustal
Marcus Eier
Lee Mikkin
Heti Darleen Vihman
Kadri Vahar
Beata Batejev
Monika Jurikova
Elisabet Kiverik
Juhendaja: Kristiina Nurk
Meistrid: Sirle Rohusaar ja Merle Visak
31.01.2025 — 02.03.2025
Katariin Mudisti ja Keithy Kuuspu “Kahjuks ei osutunud te selel korral valituks”
Olete oodatud Katariin Mudisti ja Keithy Kuuspu näituse “Kahjuks ei osutunud te selel korral valituks” avamisele 31. jaanuaril kell 18.00 Tartu Kunstimaja suurel saalis.
Registeeri ennast näituse avamise kunstibussile SIIN
Katariin Mudisti ja Keithy Kuuspu näitus Tartu Kunstimajas vaatleb auhindade jagamise ja saamise mitmetahulist nähtust, süüvides tunnustamise dünaamikasse nii kunstimaailmas kui ka laiemalt.
Auhinnad toimivad sotsiaalse tõendina, kinnitades üksikisikute või organisatsioonide legitiimsust ja väärtust. Alates naerunägudest, mida jagatakse lastele hea käitumise eest, kuni elutööpreemiateni, täidavad need tunnustused inimeste üht põhilist vajadust – tunda end märgatuna, erilisena ja väärtustatuna. Kuid sellise tunnustusega võivad sageli kaasneda soovimatud tagajärjed, konkurentsi ja omavahelise võrdlemise soodustamine ning orienteeritus sooritusele. Kas kiitus motiveerib või muutub hoopis koormaks, mis takistab edasisi pingutusi?
“Kahjuks ei osutunud te selel korral valituks” uurib tunnustuse tsüklilist olemust, jäädes samal ajal irooniliselt nende samade dünaamikate kütkesse. Keithy ja Katariin osutusid valituks ning said rahastuse, et see näitus ellu viia. Seejärel valisid nad kunstnikud, kes lõid näitusele auhinnad, ning kaasasid lavastajad, kes need võitjatele välja jagavad. Kes valib ja keda valitakse? Mis peitub tunnustuse taga ning millised on selle laiemad poliitilised ja psühholoogilised mõjud?
Näitus on jaotatud kolmeks eraldi toaks: “Tunnustuse tuba”, “Auhindade tuba” ja “Komisjoni tuba”.
Igas toas käsitletakse tunnustuse teemat eri nurga alt, kasutades selleks mitmeid meediume ja strateegiaid.
Näituse üheks läbivaks jooneks on koostöö ja vastastikmõjud. Kunstnikud viisid läbi intervjuusid inimestega nii kunsti, kirjanduse, kui spordi valdkondadest, kogudes erinevaid vaatenurki tunnustuse tähenduse kohta. Nad kaasasid vabatahtlikke, kes osalesid toolide nikerdamisel ja fotoseeria loomisel. Lisaks kutsusid nad 25 kunstnikku looma auhindu, mis väljendavad autorite unikaalseid kontseptsioone.
Need auhinnad jagatakse välja mööda Tartu linna kulgeva avaliku performatiivse Auhinnagala raames 1. märtsil, kus viis lavastajat valivad välja auhindade võitjad ja annavad need üle. Rohkem infot Auhinnagala kohta lisandub peagi
Näituse meeskond:
Näituse kujundus ja tehniline abi: Alden Jõgisuu
Tekstid: Laura Cemin
Graafiline disain: Katariin Mudist
Videograaf: Kai Jürimäe
Auhinnagala dramaturgia: Keithy Kuuspu, Katariin Mudist
Intervjueeritavad:
Anu Vahtra, Elo Vahtrik, Elina Masing, Kaarin Kivirähk, Karli Luik, Kreete Verlin, Tõnu Õnnepalu, Urmas Lüüs ja Annely Köster.
Auhinnakunstnikud:
Ingrid Allik, Arvi Anderson, Yvette Bathgate and Jake Shepherd, ZodyBurke, Alexei Gordin, Ulvi Haagensen, Tõnis Jürgens, Edith Karlson, Lauri Kilusk, KIWA, Stina Leek, Kris Lemsalu, Anna Mari Liivrand, Laura Linsi, Johannes Luik, Angela Maasalu, Maarja Mäemets, Eke Ao Nettan, Kärt Ojavee, Pelle Org, Anumai Raska, Sander Raudsepp, Taavi Teevet, Marta Vaarik ja Kristina Õllek.
Auhinnagala lavastaja:
Sveta Grigorjeva, Henri Hütt, Kertu Moppel, Liisa Saaremäel ja Oksana Tralla.
Aitäh kõigile puidunikerdajatele:
Teresa de Andrade, Markus Andreas Auling, Sylvia Burgess, Lilian Maasik, Kristel Jakobson, Juulia Aleksandra Mikson, Sandra Mirka, Eva Nava, Hendrik Ojaveer, Karl-Hendrik Pallo, Teresa RA, Maria Elise Remme, Kristina Sepp,
Rin Togo, Kristi Vendelin, Elin Viisileht, Marce Garcia Viisileht, Anett Vähi, Ethel Ütsmüts; “Tähtsate tubade fotograafidele: Liisi Aibel, Iris Areda, Kirke Asandi, Gregor Alaküla, Eliisa Matsalu-Alaküla, Valeriya Ferschel, Indrek Grigor, Saara Liis Jõerand, Kristin Kaasik, Elin Kard, Sander Koit, Paul Kuimet, Janeli Kuusemets, Martin Kuusk, Indrek Köster, Johannes Luik, Magdaleena Maasik, Rene Nõmmik, Liisi Kõuhkna, Kristina Milbach, Ann Mäekivi,
Karmen Otu, Erik Peterson, Liina Plaado, Alana Proosa, Maarja Eliisabet Roosalu, Evelin Saul-Rämonen, Kristina Sepp, Maret Tamme, Oksana Tralla, Aleksander Tsapov, Kadi-Ell Tähiste, Kristi Vendelin, Mats ja Maris Viisileht, Helen Västrik ja eriline tänu Lauri Eltermaa, Måns Fridlizius Lindberg, Chloé Geinoz, Johanna Mudist, Terje Mudist, Eva Nava, Kristiina Tinnu Tang, Taavi Tetlov, Mae Variksoo, Liis-Marleen Verilaskja, Elin Viisileht, Alan Voodla,
Mart Vainre, Anett Vähi, Kauss Arhitektuur, Koosseis, Tallinna Kergejõustikuhall, Eesti Kunstiakadeemia, Von Krahli Teater, Kanuti Gildi SAAL, Sõltumatu Tantsu Lava ja Tartu Kunstimaja.
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Põhjala Pruulikoda, Punch drinks, Pühaste ja Leibur.
️
Näitus on avatud 31. jaanuar – 2. märts 2025
Katariin Mudisti ja Keithy Kuuspu “Kahjuks ei osutunud te selel korral valituks”
Reede 31 jaanuar, 2025 — Pühapäev 02 märts, 2025
Kaasaegne kunstOlete oodatud Katariin Mudisti ja Keithy Kuuspu näituse “Kahjuks ei osutunud te selel korral valituks” avamisele 31. jaanuaril kell 18.00 Tartu Kunstimaja suurel saalis.
Registeeri ennast näituse avamise kunstibussile SIIN
Katariin Mudisti ja Keithy Kuuspu näitus Tartu Kunstimajas vaatleb auhindade jagamise ja saamise mitmetahulist nähtust, süüvides tunnustamise dünaamikasse nii kunstimaailmas kui ka laiemalt.
Auhinnad toimivad sotsiaalse tõendina, kinnitades üksikisikute või organisatsioonide legitiimsust ja väärtust. Alates naerunägudest, mida jagatakse lastele hea käitumise eest, kuni elutööpreemiateni, täidavad need tunnustused inimeste üht põhilist vajadust – tunda end märgatuna, erilisena ja väärtustatuna. Kuid sellise tunnustusega võivad sageli kaasneda soovimatud tagajärjed, konkurentsi ja omavahelise võrdlemise soodustamine ning orienteeritus sooritusele. Kas kiitus motiveerib või muutub hoopis koormaks, mis takistab edasisi pingutusi?
“Kahjuks ei osutunud te selel korral valituks” uurib tunnustuse tsüklilist olemust, jäädes samal ajal irooniliselt nende samade dünaamikate kütkesse. Keithy ja Katariin osutusid valituks ning said rahastuse, et see näitus ellu viia. Seejärel valisid nad kunstnikud, kes lõid näitusele auhinnad, ning kaasasid lavastajad, kes need võitjatele välja jagavad. Kes valib ja keda valitakse? Mis peitub tunnustuse taga ning millised on selle laiemad poliitilised ja psühholoogilised mõjud?
Näitus on jaotatud kolmeks eraldi toaks: “Tunnustuse tuba”, “Auhindade tuba” ja “Komisjoni tuba”.
Igas toas käsitletakse tunnustuse teemat eri nurga alt, kasutades selleks mitmeid meediume ja strateegiaid.
Näituse üheks läbivaks jooneks on koostöö ja vastastikmõjud. Kunstnikud viisid läbi intervjuusid inimestega nii kunsti, kirjanduse, kui spordi valdkondadest, kogudes erinevaid vaatenurki tunnustuse tähenduse kohta. Nad kaasasid vabatahtlikke, kes osalesid toolide nikerdamisel ja fotoseeria loomisel. Lisaks kutsusid nad 25 kunstnikku looma auhindu, mis väljendavad autorite unikaalseid kontseptsioone.
Need auhinnad jagatakse välja mööda Tartu linna kulgeva avaliku performatiivse Auhinnagala raames 1. märtsil, kus viis lavastajat valivad välja auhindade võitjad ja annavad need üle. Rohkem infot Auhinnagala kohta lisandub peagi
Näituse meeskond:
Näituse kujundus ja tehniline abi: Alden Jõgisuu
Tekstid: Laura Cemin
Graafiline disain: Katariin Mudist
Videograaf: Kai Jürimäe
Auhinnagala dramaturgia: Keithy Kuuspu, Katariin Mudist
Intervjueeritavad:
Anu Vahtra, Elo Vahtrik, Elina Masing, Kaarin Kivirähk, Karli Luik, Kreete Verlin, Tõnu Õnnepalu, Urmas Lüüs ja Annely Köster.
Auhinnakunstnikud:
Ingrid Allik, Arvi Anderson, Yvette Bathgate and Jake Shepherd, ZodyBurke, Alexei Gordin, Ulvi Haagensen, Tõnis Jürgens, Edith Karlson, Lauri Kilusk, KIWA, Stina Leek, Kris Lemsalu, Anna Mari Liivrand, Laura Linsi, Johannes Luik, Angela Maasalu, Maarja Mäemets, Eke Ao Nettan, Kärt Ojavee, Pelle Org, Anumai Raska, Sander Raudsepp, Taavi Teevet, Marta Vaarik ja Kristina Õllek.
Auhinnagala lavastaja:
Sveta Grigorjeva, Henri Hütt, Kertu Moppel, Liisa Saaremäel ja Oksana Tralla.
Aitäh kõigile puidunikerdajatele:
Teresa de Andrade, Markus Andreas Auling, Sylvia Burgess, Lilian Maasik, Kristel Jakobson, Juulia Aleksandra Mikson, Sandra Mirka, Eva Nava, Hendrik Ojaveer, Karl-Hendrik Pallo, Teresa RA, Maria Elise Remme, Kristina Sepp,
Rin Togo, Kristi Vendelin, Elin Viisileht, Marce Garcia Viisileht, Anett Vähi, Ethel Ütsmüts; “Tähtsate tubade fotograafidele: Liisi Aibel, Iris Areda, Kirke Asandi, Gregor Alaküla, Eliisa Matsalu-Alaküla, Valeriya Ferschel, Indrek Grigor, Saara Liis Jõerand, Kristin Kaasik, Elin Kard, Sander Koit, Paul Kuimet, Janeli Kuusemets, Martin Kuusk, Indrek Köster, Johannes Luik, Magdaleena Maasik, Rene Nõmmik, Liisi Kõuhkna, Kristina Milbach, Ann Mäekivi,
Karmen Otu, Erik Peterson, Liina Plaado, Alana Proosa, Maarja Eliisabet Roosalu, Evelin Saul-Rämonen, Kristina Sepp, Maret Tamme, Oksana Tralla, Aleksander Tsapov, Kadi-Ell Tähiste, Kristi Vendelin, Mats ja Maris Viisileht, Helen Västrik ja eriline tänu Lauri Eltermaa, Måns Fridlizius Lindberg, Chloé Geinoz, Johanna Mudist, Terje Mudist, Eva Nava, Kristiina Tinnu Tang, Taavi Tetlov, Mae Variksoo, Liis-Marleen Verilaskja, Elin Viisileht, Alan Voodla,
Mart Vainre, Anett Vähi, Kauss Arhitektuur, Koosseis, Tallinna Kergejõustikuhall, Eesti Kunstiakadeemia, Von Krahli Teater, Kanuti Gildi SAAL, Sõltumatu Tantsu Lava ja Tartu Kunstimaja.
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Põhjala Pruulikoda, Punch drinks, Pühaste ja Leibur.
️
Näitus on avatud 31. jaanuar – 2. märts 2025
05.02.2025 — 02.03.2025
Marleen Suvi “Loomaaed enteroopial”
Kolmapäeval, 5. veebruaril, kell 5, avatakse Haapsalu linnagaleriis Marleen Suvi näitus “Loomaaed enteroopial”. Näitus jääb avatuks 2. märtsini.
Näitusel on eksponeeritud kaks Marleen Suvi värsket maailseeriat, teostatud terases, klaasis ja õlis.
Kui kosmoserändur Ijon Tichy saabus planeedile Enteroopia, oli loomaaed juba avatud. Zooparki kokku toodud olendite näol oli tegu tähelepanuväärseimate eksemplaridega galaktika rikkalikust faunast. Suurimad loomadest, mitme hektari suuruse rümbaga kurdlid, olid pärit Enteroopialt endalt. Ent erilisimaks pidasid loomaaednikud ühte armsaimast armasat elukat planeedilt Maa. Tema karv mustendab nagu midagi teiselpool Schwarzschildi kosmilist piiri. Tema liikumine on nobe nagu värskeima põlvkonna täheristlejaga. Ning erinevalt enamikest maal leiduvatest liikidest, ei seedi ta kuidagi jälgilt, kehasiseselt, vaid tsiviliseeritult, asjade peale oksendades.
Kahetsusväärsel kombel ei tunne maalaste kitsarinnalisus oma mitmekesise looduskeskonna väärtustamisel piire. Seetõttu on suur rõõm, koostöös Enteroopia interplanetaarministeeriumi ja diplodotomaatilise esindusega, kohalikule publikule tutvustada Põhja Euroopa Rivieras, Haapsalus, Enteroopia loomaia armasamaid elanikke.
Tere tulemast Enteroopia Loomaaeda!
Kuraator: Aleksander Metsamärt
Audiolahendus: KIWA
Graafiline disain: Rainer Kasekivi
Tehniline tugi: Erik Liiv, Mihkel Tomberg
Täname: Mihkel Ilus, Taavi Teevet
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.
Avatud K–P 12–18, sissepääs tasuta.
Marleen Suvi “Loomaaed enteroopial”
Kolmapäev 05 veebruar, 2025 — Pühapäev 02 märts, 2025
Kaasaegne kunstKolmapäeval, 5. veebruaril, kell 5, avatakse Haapsalu linnagaleriis Marleen Suvi näitus “Loomaaed enteroopial”. Näitus jääb avatuks 2. märtsini.
Näitusel on eksponeeritud kaks Marleen Suvi värsket maailseeriat, teostatud terases, klaasis ja õlis.
Kui kosmoserändur Ijon Tichy saabus planeedile Enteroopia, oli loomaaed juba avatud. Zooparki kokku toodud olendite näol oli tegu tähelepanuväärseimate eksemplaridega galaktika rikkalikust faunast. Suurimad loomadest, mitme hektari suuruse rümbaga kurdlid, olid pärit Enteroopialt endalt. Ent erilisimaks pidasid loomaaednikud ühte armsaimast armasat elukat planeedilt Maa. Tema karv mustendab nagu midagi teiselpool Schwarzschildi kosmilist piiri. Tema liikumine on nobe nagu värskeima põlvkonna täheristlejaga. Ning erinevalt enamikest maal leiduvatest liikidest, ei seedi ta kuidagi jälgilt, kehasiseselt, vaid tsiviliseeritult, asjade peale oksendades.
Kahetsusväärsel kombel ei tunne maalaste kitsarinnalisus oma mitmekesise looduskeskonna väärtustamisel piire. Seetõttu on suur rõõm, koostöös Enteroopia interplanetaarministeeriumi ja diplodotomaatilise esindusega, kohalikule publikule tutvustada Põhja Euroopa Rivieras, Haapsalus, Enteroopia loomaia armasamaid elanikke.
Tere tulemast Enteroopia Loomaaeda!
Kuraator: Aleksander Metsamärt
Audiolahendus: KIWA
Graafiline disain: Rainer Kasekivi
Tehniline tugi: Erik Liiv, Mihkel Tomberg
Täname: Mihkel Ilus, Taavi Teevet
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.
Avatud K–P 12–18, sissepääs tasuta.
03.02.2025 — 02.03.2025
„Tantsud tähtedega!“ EKA Väligaleriis 3.02.–2.03.2025
TANTSUD TÄHTEDEGA!
EKA Väligaleriis 3.02.–2.03.2025
Avamine: 3.02.2025 kell 17.00
Avatud ööpäevaringselt, tasuta
Näitus „Tantsud tähtedega!“ tutvustab kujundatud tähti ja graafilise disaini aine „Tüpograafia I“ protsessi. 14 nädala jooksul viidi läbi mitmeid harjutusi ja katseid, joonistati nii käsitsi kui arvutis, kasutades tualettpaberit, käterätte, vahtu ja isegi metalligraveerijat.
Kui esimesed seitse nädalat olid pühendatud katsetamisele ja mängimisele, siis viimased seitse keskendusid terve tähestiku loomisele ja tähtede kujundamise protsessi läbimisele. Loodi vektorformaadis tähed, millest mitmest tehti ka töötavad fondifailid.
Tudengid:
Simon Janson, Ryan Kaabel, Anni Kangur, Riste Sofie Käär, Jan-Markus Maasepp, Alina Maškina, Elisabeth Mägi, Berit Raun, Mattias Erik Tiik, Rasmus Tikerpe, Katariina Tõnismäe, Mark Albert Villand, Artjom Ševtšenko, Kätriin Reinart, Eline Cremers, Mira Keygnaert, Dennis Vugts
Juhendaja:
Agnes Isabelle Veevo
Fonte saab alla laadida tasuta SUVA Type Foundry kodulehelt: suvatypefoundry.ee
„Tantsud tähtedega!“ EKA Väligaleriis 3.02.–2.03.2025
Esmaspäev 03 veebruar, 2025 — Pühapäev 02 märts, 2025
Graafiline disainTANTSUD TÄHTEDEGA!
EKA Väligaleriis 3.02.–2.03.2025
Avamine: 3.02.2025 kell 17.00
Avatud ööpäevaringselt, tasuta
Näitus „Tantsud tähtedega!“ tutvustab kujundatud tähti ja graafilise disaini aine „Tüpograafia I“ protsessi. 14 nädala jooksul viidi läbi mitmeid harjutusi ja katseid, joonistati nii käsitsi kui arvutis, kasutades tualettpaberit, käterätte, vahtu ja isegi metalligraveerijat.
Kui esimesed seitse nädalat olid pühendatud katsetamisele ja mängimisele, siis viimased seitse keskendusid terve tähestiku loomisele ja tähtede kujundamise protsessi läbimisele. Loodi vektorformaadis tähed, millest mitmest tehti ka töötavad fondifailid.
Tudengid:
Simon Janson, Ryan Kaabel, Anni Kangur, Riste Sofie Käär, Jan-Markus Maasepp, Alina Maškina, Elisabeth Mägi, Berit Raun, Mattias Erik Tiik, Rasmus Tikerpe, Katariina Tõnismäe, Mark Albert Villand, Artjom Ševtšenko, Kätriin Reinart, Eline Cremers, Mira Keygnaert, Dennis Vugts
Juhendaja:
Agnes Isabelle Veevo
Fonte saab alla laadida tasuta SUVA Type Foundry kodulehelt: suvatypefoundry.ee
05.09.2024 — 03.03.2025
Sirja-Liisa Eelma „Igatsus kaotatud ruumi järele”
Sirja-Liisa Eelma „Igatsus kaotatud ruumi järele”
Neljapäev 05 september, 2024 — Esmaspäev 03 märts, 2025
Maal28.01.2025 — 04.03.2025
“Unlearning” – Graafika osakonna näitus EKA raamatukogus
UNLEARNING
Graafikaosakonna näitus EKA raamatukogus 28.01–4.03.2025
EKA raamatukogus on avatud graafikaosakonna II ja III kursuse üliõpilaste kursusetöödena valminud trükiste ja kunstnikuraamatute näitused.
Kunstnikuraamatu kursusel loodud teosed koonduvad mõiste „Unlearning“ alla. Teosed tõukuvad autorite isiklikest läbielamistest ja märkamistest. Kogemused leinast, sõjast, hirmudest, vaimsest vägivallast või ka soojadest, kuid vastandlikest lapsepõlvemälestustest, on loonud pinnase muutumisteks. Loomeprotsessi kaudu soovivad autorid kogetut ümber mõtestada, sellega leppida või vajadusel olnust lahti öelda.
Osalevad graafika eriala III kursuse tudengid Alona Chuprina (Erasmus), Annamaria Bereczki, Margarita Feofanova, Triin Mänd ja Kanadas Erasmus-programmi raames töötanud Paul Rannik.
Juhendajad Eve Kask ja Eve Kaaret (köide)
Tüpograafia kursuse “Leidmaterjali kirjad” ülesandeks oli jäädvustada igapäevaseid esemeid ja objekte (või nende detaile), ruumi või arhitektuuri nii, et sellest tekiksid tähestiku tähed. Tudengid on pidanud mõtlema, mida ja miks jäädvustada. Samuti, kuidas leida ühine joon esemete ja nende jäädvustamisviisi vahel (mõeldes kadreerimisele, kompositsioonile ning perspektiivile).
Jäädvustatud materjalist on tudengid loonud kirjatüübi prototüübi www.calligraphr.com abil ja katsetanud kirja trükise kujundamisel.
Osalevad II kursuse tudengid: Aliisa Alma Reetta Ahtiainen, Mario Arvola, Annamaria Bereczki, Sofia Bristol, Eva Eller, Margarita Feofanova, Pavel Dodatko, Olga Dubrovskaja, Lovisa Anetta Marcella Lilles, Triin Mänd, Helena Pass, Marten Prei, Maria Pruuden, Sandra Puusepp, Nils Joonatan Rammo, Johanna Rannu, Nana Schilf, Mats Johan Soosaar, Robin August Vöörmann
Juhendaja Viktor Gurov
“Unlearning” – Graafika osakonna näitus EKA raamatukogus
Teisipäev 28 jaanuar, 2025 — Teisipäev 04 märts, 2025
GraafikaUNLEARNING
Graafikaosakonna näitus EKA raamatukogus 28.01–4.03.2025
EKA raamatukogus on avatud graafikaosakonna II ja III kursuse üliõpilaste kursusetöödena valminud trükiste ja kunstnikuraamatute näitused.
Kunstnikuraamatu kursusel loodud teosed koonduvad mõiste „Unlearning“ alla. Teosed tõukuvad autorite isiklikest läbielamistest ja märkamistest. Kogemused leinast, sõjast, hirmudest, vaimsest vägivallast või ka soojadest, kuid vastandlikest lapsepõlvemälestustest, on loonud pinnase muutumisteks. Loomeprotsessi kaudu soovivad autorid kogetut ümber mõtestada, sellega leppida või vajadusel olnust lahti öelda.
Osalevad graafika eriala III kursuse tudengid Alona Chuprina (Erasmus), Annamaria Bereczki, Margarita Feofanova, Triin Mänd ja Kanadas Erasmus-programmi raames töötanud Paul Rannik.
Juhendajad Eve Kask ja Eve Kaaret (köide)
Tüpograafia kursuse “Leidmaterjali kirjad” ülesandeks oli jäädvustada igapäevaseid esemeid ja objekte (või nende detaile), ruumi või arhitektuuri nii, et sellest tekiksid tähestiku tähed. Tudengid on pidanud mõtlema, mida ja miks jäädvustada. Samuti, kuidas leida ühine joon esemete ja nende jäädvustamisviisi vahel (mõeldes kadreerimisele, kompositsioonile ning perspektiivile).
Jäädvustatud materjalist on tudengid loonud kirjatüübi prototüübi www.calligraphr.com abil ja katsetanud kirja trükise kujundamisel.
Osalevad II kursuse tudengid: Aliisa Alma Reetta Ahtiainen, Mario Arvola, Annamaria Bereczki, Sofia Bristol, Eva Eller, Margarita Feofanova, Pavel Dodatko, Olga Dubrovskaja, Lovisa Anetta Marcella Lilles, Triin Mänd, Helena Pass, Marten Prei, Maria Pruuden, Sandra Puusepp, Nils Joonatan Rammo, Johanna Rannu, Nana Schilf, Mats Johan Soosaar, Robin August Vöörmann
Juhendaja Viktor Gurov
16.01.2025 — 07.03.2025
Kati Müüripeal “Vihma pisarad, mis ei langenud ussilaka lehelt”
16. jaanuar avaneb Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus maalikunstniku Kati Müüripeali esimene mahukas isiknäitus. Näitusel olevad teosed on valminud aastatel 2020-2025 kasutades peamiselt õlivärve.
Maalid väljendavad kunstnikule omast ainulaadset visuaalset keelt, mida kirjeldab abstraktsionism, killustatus, tähelepanu detailidele ning spetsiifiliste värvipaaride dialoog. Kunstnikku köidab eriti sinine värv ja selle tõlgendamine erinevates kultuuriruumides. Autor on suures osas ammutanud inspiratsiooni sünnikodu ümbruse loodusest. Ussilakk, sügisene sudu, V. Pelevin “Generatsioon P” (1999), O.Wilde “Ööbik ja roos” (1888) ning Põhja-Rootsis Abiskos KUNO programmi raames veedetud aeg on olnud tema loomingu peamised mõjutajad.
Kunstnik on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuseõppe Vabade Kunstide ning magistriõppe Kaasaegse Kunsti erialad (cum laude).
Asukoht Rävala pst 10, 15042 Tallinn
Avamine 16.01.2025 kl 18:00
Avatud külastamiseks 17.01.-07.03.2025
Kuraator: Liisi Kõuhkna
Kati Müüripeal “Vihma pisarad, mis ei langenud ussilaka lehelt”
Neljapäev 16 jaanuar, 2025 — Reede 07 märts, 2025
16. jaanuar avaneb Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus maalikunstniku Kati Müüripeali esimene mahukas isiknäitus. Näitusel olevad teosed on valminud aastatel 2020-2025 kasutades peamiselt õlivärve.
Maalid väljendavad kunstnikule omast ainulaadset visuaalset keelt, mida kirjeldab abstraktsionism, killustatus, tähelepanu detailidele ning spetsiifiliste värvipaaride dialoog. Kunstnikku köidab eriti sinine värv ja selle tõlgendamine erinevates kultuuriruumides. Autor on suures osas ammutanud inspiratsiooni sünnikodu ümbruse loodusest. Ussilakk, sügisene sudu, V. Pelevin “Generatsioon P” (1999), O.Wilde “Ööbik ja roos” (1888) ning Põhja-Rootsis Abiskos KUNO programmi raames veedetud aeg on olnud tema loomingu peamised mõjutajad.
Kunstnik on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuseõppe Vabade Kunstide ning magistriõppe Kaasaegse Kunsti erialad (cum laude).
Asukoht Rävala pst 10, 15042 Tallinn
Avamine 16.01.2025 kl 18:00
Avatud külastamiseks 17.01.-07.03.2025
Kuraator: Liisi Kõuhkna
18.02.2025 — 18.03.2025
Ettevalmistus doktoriõppeks 2025
Doktorikool kutsub ettevalmistuskursusele EKA loovuurimuslikku doktorantuuri astuda soovijaid.
Loovuurimus lähtub kunstniku, disaineri ja/või arhitekti erialasest tegevusest ning selle väljundiks on uus teadmine, mis saab vormi nii loomepraktikas (teos, loomeprotsess, toode, teenus vms) kui ka kirjalikus uurimuses.
Kursus keskendub loovuurimusliku projekti kavandamisele ja koostamisele, tutvustab valminud ja valmivaid doktoritöid ning aitab muuhulgas selgusele jõuda, kuidas omavahel siduda uurimisprobleem, -meetodid ja loomepraktika.
Kursus koosneb neljast seminarist ja konsultatsioonist, kus on võimalik saada oma projekti kohta individuaalset tagasisidet. Kursust viivad läbi kunsti ja disaini doktoriõppekava juht dr Jaana Päeva ja dr Liina Unt. Konsultatsioonideks liituvad nendega dr Kristi Kuusk ja dr Siim Tuksam.
Kursuse perioodil toimub ka Vabade kunstide teaduskonna traditsiooniline „PhD Vitamin“, mis viib avalikes loengutes ja konsultatsioonides kokku loovuurimuse eksperdid ja doktoriõppesse astumisest huvitatud.
NB! Kursus toimub EKAs kohapeal.
Ajaplaan:
18.02, 17.00-18.30 Sissejuhatus loovuurimusse. A501
19.02, 17.00-18.30 Uurimisprobleemist ja –raamistikust. Loovuurimuse näide (Nesli Oktay). A302
25.02, 17.00-18.30 Teooria ja praktika tervikuks sidumine. Loovuurimuse näide (Tõnis Jürgens). A403
26.02, 17.00-18.30 Uurimisküsimus ja -meetodid. Loovuurimuse näide (Taavet Jansen). A501
14.03, 10.00 PhD Vitamin. Loengud, diskussioon, konsultatsioonid. A501
11.03 Projektikavandi esitamine konsultatsiooniks.
18.03 Individuaalsed konsultatsioonid
Osalemiseks palume saata 11. veebruariks aadressil irene.hutsi@artun.ee lühike (max 1,5 lk) tutvustus, mis avab teie motivatsiooni õppima tulla, varasemat kogemust ning
teemavaldkonda, mida te soovite uurida. Kohtade arv on piiratud, osalemise kinnituse saadame
hiljemalt 14. veebruaril.
Kursus toimub inglise keeles.
Lisainfo:
Doktoriõppe infotund sisseastujatele – 4. veebruaril 2025
Doktoriõppe vastuvõtutingimused
Doktorikool kutsub ettevalmistuskursusele EKA loovuurimuslikku doktorantuuri astuda soovijaid.
Loovuurimus lähtub kunstniku, disaineri ja/või arhitekti erialasest tegevusest ning selle väljundiks on uus teadmine, mis saab vormi nii loomepraktikas (teos, loomeprotsess, toode, teenus vms) kui ka kirjalikus uurimuses.
Kursus keskendub loovuurimusliku projekti kavandamisele ja koostamisele, tutvustab valminud ja valmivaid doktoritöid ning aitab muuhulgas selgusele jõuda, kuidas omavahel siduda uurimisprobleem, -meetodid ja loomepraktika.
Kursus koosneb neljast seminarist ja konsultatsioonist, kus on võimalik saada oma projekti kohta individuaalset tagasisidet. Kursust viivad läbi kunsti ja disaini doktoriõppekava juht dr Jaana Päeva ja dr Liina Unt. Konsultatsioonideks liituvad nendega dr Kristi Kuusk ja dr Siim Tuksam.
Kursuse perioodil toimub ka Vabade kunstide teaduskonna traditsiooniline „PhD Vitamin“, mis viib avalikes loengutes ja konsultatsioonides kokku loovuurimuse eksperdid ja doktoriõppesse astumisest huvitatud.
NB! Kursus toimub EKAs kohapeal.
Ajaplaan:
18.02, 17.00-18.30 Sissejuhatus loovuurimusse. A501
19.02, 17.00-18.30 Uurimisprobleemist ja –raamistikust. Loovuurimuse näide (Nesli Oktay). A302
25.02, 17.00-18.30 Teooria ja praktika tervikuks sidumine. Loovuurimuse näide (Tõnis Jürgens). A403
26.02, 17.00-18.30 Uurimisküsimus ja -meetodid. Loovuurimuse näide (Taavet Jansen). A501
14.03, 10.00 PhD Vitamin. Loengud, diskussioon, konsultatsioonid. A501
11.03 Projektikavandi esitamine konsultatsiooniks.
18.03 Individuaalsed konsultatsioonid
Osalemiseks palume saata 11. veebruariks aadressil irene.hutsi@artun.ee lühike (max 1,5 lk) tutvustus, mis avab teie motivatsiooni õppima tulla, varasemat kogemust ning
teemavaldkonda, mida te soovite uurida. Kohtade arv on piiratud, osalemise kinnituse saadame
hiljemalt 14. veebruaril.
Kursus toimub inglise keeles.
Lisainfo:
Doktoriõppe infotund sisseastujatele – 4. veebruaril 2025
Doktoriõppe vastuvõtutingimused
18.10.2024 — 09.05.2025
Arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täienduskoolitus
18. oktoobril algab Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täienduskoolituse juubelihõnguline 30. hooaeg. Ootame kursusele arhitekte, ehitusinsenere, restauraatoreid-konservaatoreid, muinsuskaitsetöötajaid, mälestiste ja vanade majade omanikke ning kõiki teisi, kes soovivad tegeleda arhitektuuripärandi uurimise, projekteerimise ja restaureerimisega.
Kursuse põhiteemad:
- Eesti arhitektuuriajalugu
- Muinsuskaitse alused
- Allikad ja uurimine
- Projekteerimine ja planeerimine
- Ajaloolised materjalid ja tehnoloogiad
- Ajaloolise hoone restaureerimisküsimused
- Interjöör ajaloolises hoones
- Muinsuskaitseline järelevalve
- Mälestis ja keskkond
Lisaks loengutele toimuvad seminarid, töötoad ning õppekäigud põnevatele objektidele. Kursust viivad läbi EKA, TTÜ ja TÜ õppejõud, muinsuskaitsjad ning konserveerimise ja restaureerimise ala spetsialistid.
Õpe toimub kaks korda kuus reedeti-laupäeviti-pühapäeviti, kokku 11 korda.
Arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täienduskoolitus
Reede 18 oktoober, 2024 — Reede 09 mai, 2025
Muinsuskaitse ja konserveerimine18. oktoobril algab Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täienduskoolituse juubelihõnguline 30. hooaeg. Ootame kursusele arhitekte, ehitusinsenere, restauraatoreid-konservaatoreid, muinsuskaitsetöötajaid, mälestiste ja vanade majade omanikke ning kõiki teisi, kes soovivad tegeleda arhitektuuripärandi uurimise, projekteerimise ja restaureerimisega.
Kursuse põhiteemad:
- Eesti arhitektuuriajalugu
- Muinsuskaitse alused
- Allikad ja uurimine
- Projekteerimine ja planeerimine
- Ajaloolised materjalid ja tehnoloogiad
- Ajaloolise hoone restaureerimisküsimused
- Interjöör ajaloolises hoones
- Muinsuskaitseline järelevalve
- Mälestis ja keskkond
Lisaks loengutele toimuvad seminarid, töötoad ning õppekäigud põnevatele objektidele. Kursust viivad läbi EKA, TTÜ ja TÜ õppejõud, muinsuskaitsjad ning konserveerimise ja restaureerimise ala spetsialistid.
Õpe toimub kaks korda kuus reedeti-laupäeviti-pühapäeviti, kokku 11 korda.
Tulemas
27.02.2025
EKA avatud uksed 2025
EKA avatud uksed 2025
Neljapäev 27 veebruar, 2025
27.02.2025
Avatud arhitektuuriloeng: Élodie Degavre “Arhitektuurist kinoni ja tagasi”
Arhitekt ja filmirežissöör Élodie Degavre peab loengu „Arhitektuurist kinoni ja tagasi“ EKA avatud uste päeval 27. veebruaril, kell 18.00, ruumis A-400.
“Droonivaade hoonele. Järgneb lähivõte arhitektist, kes räägib oma raamatukogu ees. Kas need pildid on teile tuttavad? Kui olete arhitekt, siis on: olete kõik näinud seda, mida nimetatakse “arhitektuurifilmiks”. Aga mis on õigupoolest arhitektuurifilm? Kas reklaamfilm? Hariv teos?” küsib autor.
Tänapäeval on suund polüfooniliselt ja tundlikult ümber mõtestada ja -kirjutada oma distsipliini ajalugu, seades kahtluse alla seni arhitektuuris domineerinud juhtivad narratiivid ja representatsioonid. Arhitekt ja filmirežissöör Élodie Degavre, asetades oma hübriidtöö etnograafilise ja dokumentaalkino valda, kutsub meid käsitlema “arhitektuurifilmi” kui vaatepunkti nihutamise vahendit.
See ei ole loeng filmiajaloost. See on reis arhitektuurist kinno ja tagasi, otsides loomingulist ja ainulaadset viisi hoonete keeruka elu kujutamiseks.
Élodie Degavre on Brüsselis tegutsev arhitekt, koolitaja ja filmirežissöör. Ta töötas mitmes arhitektuuribüroos (V+, A Practice) projektijuhina ja teeb alates 2015. aastast koostööd Belgia arhitektuuriülevaatega A+ Architecture. Élodie õpetab rahvusvahelises arhitektuurimagistriõppes UCLouvainis (BE) ja Maastrichti Arhitektuuriakadeemias (NL). Töötades teadlasena tundlike arhitektuuriliste uurimismeetodite alal, on ta teinud dokumentaalfilmi taskukohase eluaseme eksperimentidest 1970. aastatel: „Life, Assembled“.
Filmi on võimalik ja soovitav enne loengut tasuta vaadata KUMU dokumentaali raames 26. veebruaril kl 18 KUMU kunstimuuseumis.
Filmi „Life, assembled“ (2022) on näidatud mitmetel tunnustatud festivalidel, sealhulgas Rotterdami arhitektuurifilmide festivalil, FIFA Montreali, New Yorgi ja Chicago arhitektuuri- ja disainifilmide festivalil. See pälvis Brüsseli kunstifilmide festivali publikuauhinna ja Rijeka ajaloofilmide festivalil parima stsenaristi auhinna.
Avatud arhitektuuriloeng: Élodie Degavre “Arhitektuurist kinoni ja tagasi”
Neljapäev 27 veebruar, 2025
Arhitektuur ja linnaplaneerimineArhitekt ja filmirežissöör Élodie Degavre peab loengu „Arhitektuurist kinoni ja tagasi“ EKA avatud uste päeval 27. veebruaril, kell 18.00, ruumis A-400.
“Droonivaade hoonele. Järgneb lähivõte arhitektist, kes räägib oma raamatukogu ees. Kas need pildid on teile tuttavad? Kui olete arhitekt, siis on: olete kõik näinud seda, mida nimetatakse “arhitektuurifilmiks”. Aga mis on õigupoolest arhitektuurifilm? Kas reklaamfilm? Hariv teos?” küsib autor.
Tänapäeval on suund polüfooniliselt ja tundlikult ümber mõtestada ja -kirjutada oma distsipliini ajalugu, seades kahtluse alla seni arhitektuuris domineerinud juhtivad narratiivid ja representatsioonid. Arhitekt ja filmirežissöör Élodie Degavre, asetades oma hübriidtöö etnograafilise ja dokumentaalkino valda, kutsub meid käsitlema “arhitektuurifilmi” kui vaatepunkti nihutamise vahendit.
See ei ole loeng filmiajaloost. See on reis arhitektuurist kinno ja tagasi, otsides loomingulist ja ainulaadset viisi hoonete keeruka elu kujutamiseks.
Élodie Degavre on Brüsselis tegutsev arhitekt, koolitaja ja filmirežissöör. Ta töötas mitmes arhitektuuribüroos (V+, A Practice) projektijuhina ja teeb alates 2015. aastast koostööd Belgia arhitektuuriülevaatega A+ Architecture. Élodie õpetab rahvusvahelises arhitektuurimagistriõppes UCLouvainis (BE) ja Maastrichti Arhitektuuriakadeemias (NL). Töötades teadlasena tundlike arhitektuuriliste uurimismeetodite alal, on ta teinud dokumentaalfilmi taskukohase eluaseme eksperimentidest 1970. aastatel: „Life, Assembled“.
Filmi on võimalik ja soovitav enne loengut tasuta vaadata KUMU dokumentaali raames 26. veebruaril kl 18 KUMU kunstimuuseumis.
Filmi „Life, assembled“ (2022) on näidatud mitmetel tunnustatud festivalidel, sealhulgas Rotterdami arhitektuurifilmide festivalil, FIFA Montreali, New Yorgi ja Chicago arhitektuuri- ja disainifilmide festivalil. See pälvis Brüsseli kunstifilmide festivali publikuauhinna ja Rijeka ajaloofilmide festivalil parima stsenaristi auhinna.
27.02.2025
“Mis saab pärast EKAt?”
EKA avatud uste päeval toimub eriline kohtumine vilistlastega, kus tutvustatakse loomeerialade lõpetanute erinevaid karjäärivõimalusi. Kohtumisel jagavad oma kogemusi eri aegadel ja erialadel lõpetanud vilistlased, kes on leidnud oma tee vabakutselisena, ettevõtjana, avalikus sektoris või akadeemilises maailmas.
Neljapäeval, 27. veebruaril kell 14:00-15:15 EKA Aulas (A101).
Disaini-, arhitektuuri- ja kunstikultuuri teaduskondadest jagavad oma kogemusi:
– Ann Kristiin Entson l Tallinna Linnaplaneerimise Amet, arhitektuuri ja linnaplaneerimise vilistlane
– Maarin Ektermann l kunstitöötaja ja kriitik, kunstiteaduse vilistlane
– Maria Kristiin Peterson l SASK Design, tekstiilidisaini vilistlane
– Meel Paliale l filmirežissöör, fotograafia eriala vilistlane
– Renee Puusepp l Creatomus Solutions, EKA, arhitektuuri ja linnaplaneerimise vilistlane
Üritus toimub Transform4Europe (T4EU) Pupil Lab projekti raames, mida kaasrahastab Euroopa Komisjoni Erasmus+ programm. Projekti eesmärk on tutvustada teadmusettevõtluse põhimõtteid ja nende rakendamist loomevaldkonnas.
Tule ja saa inspiratsiooni oma tuleviku kujundamiseks!
“Mis saab pärast EKAt?”
Neljapäev 27 veebruar, 2025
EKA avatud uste päeval toimub eriline kohtumine vilistlastega, kus tutvustatakse loomeerialade lõpetanute erinevaid karjäärivõimalusi. Kohtumisel jagavad oma kogemusi eri aegadel ja erialadel lõpetanud vilistlased, kes on leidnud oma tee vabakutselisena, ettevõtjana, avalikus sektoris või akadeemilises maailmas.
Neljapäeval, 27. veebruaril kell 14:00-15:15 EKA Aulas (A101).
Disaini-, arhitektuuri- ja kunstikultuuri teaduskondadest jagavad oma kogemusi:
– Ann Kristiin Entson l Tallinna Linnaplaneerimise Amet, arhitektuuri ja linnaplaneerimise vilistlane
– Maarin Ektermann l kunstitöötaja ja kriitik, kunstiteaduse vilistlane
– Maria Kristiin Peterson l SASK Design, tekstiilidisaini vilistlane
– Meel Paliale l filmirežissöör, fotograafia eriala vilistlane
– Renee Puusepp l Creatomus Solutions, EKA, arhitektuuri ja linnaplaneerimise vilistlane
Üritus toimub Transform4Europe (T4EU) Pupil Lab projekti raames, mida kaasrahastab Euroopa Komisjoni Erasmus+ programm. Projekti eesmärk on tutvustada teadmusettevõtluse põhimõtteid ja nende rakendamist loomevaldkonnas.
Tule ja saa inspiratsiooni oma tuleviku kujundamiseks!
27.02.2025
KVI avatud uste päeval
EKA avatud uste päeval 27. veebruaril toimub Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri infotund koos välkloengutega kell 14-15 ruumis A-501.
14.00-14:30 instituudi ja õppekavade (BA, MA) tutvustus
14:30 Välkloengud:
Maria Elisabeth Leemet (magistrant): “Piltide seesmine jõud väljaspool maagilist mõtlemist”
Liza Sedler (doktorant): “Koduköök muusade templis”
Valve Saarma (bakalaureusetudeng) – mänguline töötuba “Küsida võib kõike: tudengilt tulevasele tudengile”
Lisaks soovitame külastada ka muinsuskaitse-konserveerimise osakonna esitlemisel: Film Eesti lugude sarjast – Rüütelkonna hoone plafoonmaali konserveerimisest (ruum A101, kell 12:00-12:30). Filmi juhatab sisse Kunstikultuuri teaduskonna dekaan dr Hilkka Hiiop.
EKA avatud uste päeval 27. veebruaril toimub Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri infotund koos välkloengutega kell 14-15 ruumis A-501.
14.00-14:30 instituudi ja õppekavade (BA, MA) tutvustus
14:30 Välkloengud:
Maria Elisabeth Leemet (magistrant): “Piltide seesmine jõud väljaspool maagilist mõtlemist”
Liza Sedler (doktorant): “Koduköök muusade templis”
Valve Saarma (bakalaureusetudeng) – mänguline töötuba “Küsida võib kõike: tudengilt tulevasele tudengile”
Lisaks soovitame külastada ka muinsuskaitse-konserveerimise osakonna esitlemisel: Film Eesti lugude sarjast – Rüütelkonna hoone plafoonmaali konserveerimisest (ruum A101, kell 12:00-12:30). Filmi juhatab sisse Kunstikultuuri teaduskonna dekaan dr Hilkka Hiiop.
27.02.2025
Cannes Lions filmiõhtu EKA avatud uste päeval
EKA visuaalse kommunikatsiooni eriala kutsub kõiki huvilisi avatud uste päeval, 27. veebruaril kell 19-21 toimuvale filmiseansile EKA aulasse, kus ekraanile jõuavad Cannes Lions loovusfestivali parimad palad. See on võimalus näha maailma kõige loovamaid ja mõjukamaid reklaame ning avastada, kuidas reklaam võib olla kunst, strateegia ja mõju üheskoos.
Õhtu juhatab sisse Kerstin Raidma – EKA visuaalse kommunikatsiooni eriala õppejõud ja Cannes Lions festivali žürii liige.
Ekraanile jõuavad Cannes Lions loovusfestivali parimad palad – reklaamid, mis on võitnud maailma tippauhinna oma julguse, ilu ja mõju poolest.
Mis on Cannes Lions?
Cannes Lions on maailma mainekaim loovusfestival, mida kutsutakse ka “reklaami Oscariteks”. Seal tunnustatakse ideid, mis kujundavad trende, mõjutavad ühiskonda ja seavad uued standardid sellele, mida reklaam, disain ja loovus suudavad saavutada.
Kui oled kunagi mõelnud, kuidas kasutada oma loovust suurelt – olgu see disaini, kunsti või strateegia kaudu – siis see filmiõhtu on just sulle.
Sissepääs on tasuta. Tule ja inspireeru!
EKA visuaalse kommunikatsiooni eriala kutsub kõiki huvilisi avatud uste päeval, 27. veebruaril kell 19-21 toimuvale filmiseansile EKA aulasse, kus ekraanile jõuavad Cannes Lions loovusfestivali parimad palad. See on võimalus näha maailma kõige loovamaid ja mõjukamaid reklaame ning avastada, kuidas reklaam võib olla kunst, strateegia ja mõju üheskoos.
Õhtu juhatab sisse Kerstin Raidma – EKA visuaalse kommunikatsiooni eriala õppejõud ja Cannes Lions festivali žürii liige.
Ekraanile jõuavad Cannes Lions loovusfestivali parimad palad – reklaamid, mis on võitnud maailma tippauhinna oma julguse, ilu ja mõju poolest.
Mis on Cannes Lions?
Cannes Lions on maailma mainekaim loovusfestival, mida kutsutakse ka “reklaami Oscariteks”. Seal tunnustatakse ideid, mis kujundavad trende, mõjutavad ühiskonda ja seavad uued standardid sellele, mida reklaam, disain ja loovus suudavad saavutada.
Kui oled kunagi mõelnud, kuidas kasutada oma loovust suurelt – olgu see disaini, kunsti või strateegia kaudu – siis see filmiõhtu on just sulle.
Sissepääs on tasuta. Tule ja inspireeru!
04.03.2025
EKA mälumäng EKAJU
Ootame kõiki praeguseid ja varasemaid EKAkaid ning meie sõpru ajutreeningule!
Mälumängust on oodatud osa võtma võistkonnad kus liikmeid 1-6. Osalemiseks ootame panust 3 eur inimese kohta (võta kaasa sularaha!)
Osalemiseks on vajalik oma võistkond registreerida
Mängu viivad läbi ja küsimused koostavad ehte ja sepise vilistlane Valdek Laur ning MA tudeng Liina Lelov.
EKAJU Facebookis
EKA mälumäng EKAJU
Teisipäev 04 märts, 2025
Ootame kõiki praeguseid ja varasemaid EKAkaid ning meie sõpru ajutreeningule!
Mälumängust on oodatud osa võtma võistkonnad kus liikmeid 1-6. Osalemiseks ootame panust 3 eur inimese kohta (võta kaasa sularaha!)
Osalemiseks on vajalik oma võistkond registreerida
Mängu viivad läbi ja küsimused koostavad ehte ja sepise vilistlane Valdek Laur ning MA tudeng Liina Lelov.
EKAJU Facebookis
03.03.2025 — 06.03.2025
Kaasaegse kunsti MA tudengite näitus “Kaardistades aega”
Avamine 3. märtsil 2025, 18.00-21.00
Näitus avatud 4.-6. märts 2025, 15.00-21.00
Hostel The Monk’s Bunk, Lai 22, Tallinn
Kunstnikud: Bob Bicknell-Knight, Giulio Cusinato, Anastasiia Krapivina, Tonya Kroplya, Denis Kudrjasov, Olev Kuma, Fausta Norekaitė, Rosa-Maria Nuutinen, Anumai Raska, Nora Schmelter ja Aidan Timmer.
Korraldajad: Bob Bicknell-Knight ja Fausta Norekaitė
“Kaardistades aega“ on grupinäitus, mis reageerib oma ebatavalisele asukohale ning koondab uusi ja varasemaid töid kohalikelt ja rahvusvahelistelt kunstnikelt, kes kõik õpivad praegu Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriõppes Tallinnas. Tallinna vanalinnas asuva The Monk’s Bunk hosteli omapärases keskkonnas toimuv näitus uurib teemasid, mis on seotud kodu, aja, reisimise ja identiteedi mõistetega.
Lisaks sellele, et hostel on koht, mis pakub taskukohast majutust, on hostelid ka sotsiaalsed ruumid. Hosteli olemus seisneb selle võimes ühendada erinevaid inimesi ühes ruumis, mis muudab selle ideaalseks kohaks mugavust ja sidemeid otsivatele reisijatele. The Monk’s Bunk hostel on ainulaadne koht mitte ainult oma tänase funktsiooni, vaid ka hoone erilise ajaloo tõttu. Hoone, mille päritolu ulatub tagasi keskaega, on aja jooksul läbinud mitmeid muutusi. Enne, kui sellest sai 20. sajandi keskel Eesti Meditsiiniraamatukogu hoone, asus seal lakivabrik “Pluto“, mis hiljem muudeti Riiklikuks Naha- ja Suguhaiguste Dispanseriks. Hoone allesjäänud struktuurid annavad tunnistust paljudest rollidest, mida see hoone aja jooksul mänginud on, ja köidavad neid, kes hostelit külastavad, selle ajaloolise minevikuga.
“Kaardistades aega” ammutab inspiratsiooni hostelite endi ajutisest olemusest, aga ka antud hoone ajaloost. Näituse eesmärk on uurida, kuidas need sageli ajutised, kuid sügava mõjuga ruumid peegeldavad meie kogemusi muutuste, ülemineku ja pidevalt muutuva kuuluvustunde osas. Näitusel eksponeeritud teosed tegelevad minevikuga, kuid samal ajal on need seotud ka praegu hoones asuva äriga, kutsudes vaatajaid üles küsima, mida tähendab “kuulumine“ maailmas, mis on nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt pidevas muutumises. Külastajatena kutsutakse teid üles uurima ruumi ja avastama kunstiteoseid erinevates kohtades üle kogu hoone, kasutades selleks nii kaarti kui ka osalevate ruumide põrandal ja ustel olevaid juhiseid.
Kaasaegse kunsti MA tudengite näitus “Kaardistades aega”
Esmaspäev 03 märts, 2025 — Neljapäev 06 märts, 2025
Kaasaegne kunstAvamine 3. märtsil 2025, 18.00-21.00
Näitus avatud 4.-6. märts 2025, 15.00-21.00
Hostel The Monk’s Bunk, Lai 22, Tallinn
Kunstnikud: Bob Bicknell-Knight, Giulio Cusinato, Anastasiia Krapivina, Tonya Kroplya, Denis Kudrjasov, Olev Kuma, Fausta Norekaitė, Rosa-Maria Nuutinen, Anumai Raska, Nora Schmelter ja Aidan Timmer.
Korraldajad: Bob Bicknell-Knight ja Fausta Norekaitė
“Kaardistades aega“ on grupinäitus, mis reageerib oma ebatavalisele asukohale ning koondab uusi ja varasemaid töid kohalikelt ja rahvusvahelistelt kunstnikelt, kes kõik õpivad praegu Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriõppes Tallinnas. Tallinna vanalinnas asuva The Monk’s Bunk hosteli omapärases keskkonnas toimuv näitus uurib teemasid, mis on seotud kodu, aja, reisimise ja identiteedi mõistetega.
Lisaks sellele, et hostel on koht, mis pakub taskukohast majutust, on hostelid ka sotsiaalsed ruumid. Hosteli olemus seisneb selle võimes ühendada erinevaid inimesi ühes ruumis, mis muudab selle ideaalseks kohaks mugavust ja sidemeid otsivatele reisijatele. The Monk’s Bunk hostel on ainulaadne koht mitte ainult oma tänase funktsiooni, vaid ka hoone erilise ajaloo tõttu. Hoone, mille päritolu ulatub tagasi keskaega, on aja jooksul läbinud mitmeid muutusi. Enne, kui sellest sai 20. sajandi keskel Eesti Meditsiiniraamatukogu hoone, asus seal lakivabrik “Pluto“, mis hiljem muudeti Riiklikuks Naha- ja Suguhaiguste Dispanseriks. Hoone allesjäänud struktuurid annavad tunnistust paljudest rollidest, mida see hoone aja jooksul mänginud on, ja köidavad neid, kes hostelit külastavad, selle ajaloolise minevikuga.
“Kaardistades aega” ammutab inspiratsiooni hostelite endi ajutisest olemusest, aga ka antud hoone ajaloost. Näituse eesmärk on uurida, kuidas need sageli ajutised, kuid sügava mõjuga ruumid peegeldavad meie kogemusi muutuste, ülemineku ja pidevalt muutuva kuuluvustunde osas. Näitusel eksponeeritud teosed tegelevad minevikuga, kuid samal ajal on need seotud ka praegu hoones asuva äriga, kutsudes vaatajaid üles küsima, mida tähendab “kuulumine“ maailmas, mis on nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt pidevas muutumises. Külastajatena kutsutakse teid üles uurima ruumi ja avastama kunstiteoseid erinevates kohtades üle kogu hoone, kasutades selleks nii kaarti kui ka osalevate ruumide põrandal ja ustel olevaid juhiseid.
12.03.2025
KVI uurimisseminar: Kadi Polli
Seminari ettekanne vaatab, kuidas Kumu kunstimuuseumi püsinäitusel „Identiteedimaastikud“ on lähenetud baltisaksa kunstile ja milliseid võimalusi pakub selleks rahvusvaheline näituseprogramm
Seminari ettekanne vaatab, kuidas Kumu kunstimuuseumi püsinäitusel „Identiteedimaastikud“ on lähenetud baltisaksa kunstile ja milliseid võimalusi pakub selleks rahvusvaheline näituseprogramm
14.03.2025
PHD Vitamin 2025 – avatud loengud ja konsultatsioonid doktorantuuri pürgijale
14. märtsil toimub Eesti Kunstiakadeemias taaskord loomeuurimust käsitlev konverents PhD Vitamin.
PhD Vitamin toetab ja inspireerib uurimusliku lähenemisega kunstnikke, kes tahaksid astuda doktoriõppesse. Tutvustatakse loomeuurimuse käiku ja jagatakse näpunäiteid, kuidas kavandada doktoritöö projekti. Programm koosneb avalikest loengutest ning individuaalsetest konsultatsioonidest. Erinevad kunstnikud ja eksperdid räägivad oma lähenemisest loovuurimusele ja annavad soovijatele ka personaalsete üks-ühele kohtumiste kaudu nõu.
Selle aastase konverentsi fookuseks on kunsti ja disaini doktoriõppe uurimussuund “Ökoloogiakriitika kaasaegses kunstis”, mis uurib inimkonna suhet looduskeskkonnaga, analüüsides meie mõju ökosüsteemidele. Esinejad vaatlevad viise, kuidas kaasaegsed kunstipraktikad on aktiivses seoses pakiliste ökoloogiliste küsimustega, edendades dialoogi kunstilise uurimise, jätkusuutlikkuse ja keskkonnateadlikkuse vahel.
Osalema on oodatud loomeuurimuslikest meetoditest huvituvad kunstnikud, disainerid, EKA ja teiste loovülikoolide vilistlased ja magistrantuuri lõpetajad.
Sündmus toimub inglise keeles.
Konverentsil osalemiseks, palun registreeru SIIN.
Üks-ühele konsultatsioonidel osalemiseks palume täita VORM. Täpsem konsultatsioonide ajakava saadetakse hiljem e-maili teel.
KAVA
10:00 -10:30 Kogunemine ja tervitussõnad
10:30 -11:15 Keynote ettekanne, Taru Elfing “Site-sensitive research on the shifting shorelines”
11:15 -11:45 John Grzinich “Serious play, experimentation or research? Stories from the field”
Lõunapaus
12:30 -13:50 Britta Benno “Of Becoming a Land(scape). Abstract Geology as a Way of Thinking”
12:55 -13:40 Keynote ettekanne, Pascal Marcel Dreier
Kohvipaus
13:50-14:15 Vestlusring, moderaator Kirke Kangro.
ESINEJAD:
Taru Elfving, PhD, is a curator and writer focused on nurturing undisciplinary and site-sensitive enquiries at the intersections of ecological, feminist and decolonial practices. As artistic director of CAA Contemporary Art Archipelago she currently leads a research residency programme on the island of Seili in the Baltic Sea. Her curatorial projects include Research Pavilion (Uniarts, Helsinki, 2023); Hours, Years, Aeons (Finnish Pavilion, Venice, 2015); Frontiers in Retreat (HIAP, Helsinki, 2013-18); Towards a Future Present (LIAF, Lofoten, 2008). She has co-edited publications such as Contemporary Artist Residencies (Valiz 2019) and Altern Ecologies (Frame 2016). Elfving lives and works in Helsinki.
https://contemporaryartarchipelago.org/about/
Britta Benno is a drawing and printmaking artist living in Tallinn. Benno is constantly extending the fields and combining conventional media with unexpected layers. Benno defended her doctoral thesis Thinking in Layers, Worlding in Layers: Posthuman Landscapes in the Expanded Field of Printmaking and Drawing in 2023. Benno is working as a lecturer in the Estonian Academy of Arts. Her artworks have been exhibited throughout Europe, also in Australia and Canada.
Pascal Marcel Dreier listens to and narrates more-than-human stories.
They combine aspects of aesthetic research with activist, forensic, and ethnographic methods, employing a multitude of media such as 3D laser measurement data, artificial intelligence, bones, game engines, and experimental film, sound, and music. Pascal co-founded the NGO TRACES Studio for Creative Investigation (Berlin) and is a member of Minding Animals Germany. They studied media & fine art, film & sound, and visual communication in Vienna, Stuttgart, Schwäbisch Gmünd, and Cologne, as well as Art & Ecology at Goldsmiths College, London. Pascal is assistant professor of Multispecies Storytelling at the Academy of Media Arts in Cologne and teaches, talks, and holds workshops at universities and art institutions internationally, among them the University of Cambridge, University of Western Australia, University of Siegen, and Köln International School of Design (KISD).
John Grzinich (b. 1970 in United States) is an audio-visual artist based in Estonia. His work integrates sound, moving images and site-specific installations to explore perceptions of sound and space, seeking resonances between people and places. Grzinich’s recent focus questions our anthropocentric views through performative and fixed media works by combining earthly agencies, expanded listening practices and participatory engagement.
Lisaküsimuste korral palun kirjuta kati.saarits@artun.ee
PHD Vitamin 2025 – avatud loengud ja konsultatsioonid doktorantuuri pürgijale
Reede 14 märts, 2025
Doktorikool14. märtsil toimub Eesti Kunstiakadeemias taaskord loomeuurimust käsitlev konverents PhD Vitamin.
PhD Vitamin toetab ja inspireerib uurimusliku lähenemisega kunstnikke, kes tahaksid astuda doktoriõppesse. Tutvustatakse loomeuurimuse käiku ja jagatakse näpunäiteid, kuidas kavandada doktoritöö projekti. Programm koosneb avalikest loengutest ning individuaalsetest konsultatsioonidest. Erinevad kunstnikud ja eksperdid räägivad oma lähenemisest loovuurimusele ja annavad soovijatele ka personaalsete üks-ühele kohtumiste kaudu nõu.
Selle aastase konverentsi fookuseks on kunsti ja disaini doktoriõppe uurimussuund “Ökoloogiakriitika kaasaegses kunstis”, mis uurib inimkonna suhet looduskeskkonnaga, analüüsides meie mõju ökosüsteemidele. Esinejad vaatlevad viise, kuidas kaasaegsed kunstipraktikad on aktiivses seoses pakiliste ökoloogiliste küsimustega, edendades dialoogi kunstilise uurimise, jätkusuutlikkuse ja keskkonnateadlikkuse vahel.
Osalema on oodatud loomeuurimuslikest meetoditest huvituvad kunstnikud, disainerid, EKA ja teiste loovülikoolide vilistlased ja magistrantuuri lõpetajad.
Sündmus toimub inglise keeles.
Konverentsil osalemiseks, palun registreeru SIIN.
Üks-ühele konsultatsioonidel osalemiseks palume täita VORM. Täpsem konsultatsioonide ajakava saadetakse hiljem e-maili teel.
KAVA
10:00 -10:30 Kogunemine ja tervitussõnad
10:30 -11:15 Keynote ettekanne, Taru Elfing “Site-sensitive research on the shifting shorelines”
11:15 -11:45 John Grzinich “Serious play, experimentation or research? Stories from the field”
Lõunapaus
12:30 -13:50 Britta Benno “Of Becoming a Land(scape). Abstract Geology as a Way of Thinking”
12:55 -13:40 Keynote ettekanne, Pascal Marcel Dreier
Kohvipaus
13:50-14:15 Vestlusring, moderaator Kirke Kangro.
ESINEJAD:
Taru Elfving, PhD, is a curator and writer focused on nurturing undisciplinary and site-sensitive enquiries at the intersections of ecological, feminist and decolonial practices. As artistic director of CAA Contemporary Art Archipelago she currently leads a research residency programme on the island of Seili in the Baltic Sea. Her curatorial projects include Research Pavilion (Uniarts, Helsinki, 2023); Hours, Years, Aeons (Finnish Pavilion, Venice, 2015); Frontiers in Retreat (HIAP, Helsinki, 2013-18); Towards a Future Present (LIAF, Lofoten, 2008). She has co-edited publications such as Contemporary Artist Residencies (Valiz 2019) and Altern Ecologies (Frame 2016). Elfving lives and works in Helsinki.
https://contemporaryartarchipelago.org/about/
Britta Benno is a drawing and printmaking artist living in Tallinn. Benno is constantly extending the fields and combining conventional media with unexpected layers. Benno defended her doctoral thesis Thinking in Layers, Worlding in Layers: Posthuman Landscapes in the Expanded Field of Printmaking and Drawing in 2023. Benno is working as a lecturer in the Estonian Academy of Arts. Her artworks have been exhibited throughout Europe, also in Australia and Canada.
Pascal Marcel Dreier listens to and narrates more-than-human stories.
They combine aspects of aesthetic research with activist, forensic, and ethnographic methods, employing a multitude of media such as 3D laser measurement data, artificial intelligence, bones, game engines, and experimental film, sound, and music. Pascal co-founded the NGO TRACES Studio for Creative Investigation (Berlin) and is a member of Minding Animals Germany. They studied media & fine art, film & sound, and visual communication in Vienna, Stuttgart, Schwäbisch Gmünd, and Cologne, as well as Art & Ecology at Goldsmiths College, London. Pascal is assistant professor of Multispecies Storytelling at the Academy of Media Arts in Cologne and teaches, talks, and holds workshops at universities and art institutions internationally, among them the University of Cambridge, University of Western Australia, University of Siegen, and Köln International School of Design (KISD).
John Grzinich (b. 1970 in United States) is an audio-visual artist based in Estonia. His work integrates sound, moving images and site-specific installations to explore perceptions of sound and space, seeking resonances between people and places. Grzinich’s recent focus questions our anthropocentric views through performative and fixed media works by combining earthly agencies, expanded listening practices and participatory engagement.
Lisaküsimuste korral palun kirjuta kati.saarits@artun.ee
06.03.2025 — 30.03.2025
Karl Joonas Alamaa „Igapäevane mäng ja leib” EKA Galeriis 7.–30.03.2025
Karl Joonas Alamaa isiknäitus „Igapäevane mäng ja leib”
7.–30.03.2025
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta
Avamine: 6.03.2025 kell 18.00
Kunstnik ja disainer Karl Joonas Alamaa on huvitatud möödavaadatud hetkedest ja argistest mälestustest. Tema isiknäitus „Igapäevane mäng ja leib” põhineb intervjuudel inimestega maailma eri paigust, kes on mitmesugustel põhjustel olnud sunnitud oma kodumaalt lahkuma. Arhiivimaterjalide uurimise ja isiklike lugude talletamise kaudu toob ta oma teostega esile pealtnäha väikeste tegude võime ühendada inimesi ning luua ühiskondlikke muutusi.
„Uurimistöö ajend on lugu minu vanatädi Leili nooruspõlvest, kes küüditati kogu perega Siberisse, kus nad teineteisest lahutati,” selgitab Alamaa. „Metsatöödele saadetud Leili otsustas kraapida kord oma nime ja perekonnaandmed kasetohu sisse. Juhuse tahtel jõudis aga see palk töökotta, kus töötas Leili isa, kes juhtus tohu sisse kraabitud sõnumit nägema. Pärast pikka lahusolekut ja teadmatust andis see sõnum isale lootust, et üks tema tütardest võib olla elus.” See lugu oli uurimistöö alus, keskendudes lootusele ja sellele, kuidas leida kindlustunnet lootusetutel hetkedel. Kuidas võivad lootusest ajendatud väikesed ilmingud ja teod järk-järgult tekitada mõrasid hoolikalt kavandatud võimustruktuurides ning lõpuks anda tõuke suurematele sotsiaalsetele muutustele?
Näituse pealkiri on tuletatud Vana-Rooma poeedi Juvenalise aforismist „Andke neile tsirkust ja leiba ning nad ei mässa kunagi.” See viitab leivale kui kultuurideülesele sümbolile, mis tähistab nii argist heaolu ja esmaseid vajadusi kui ka nende kasutamist opressiooni vahendina. Näitusel kohtuvad tekstiilist skulptuurid ning interaktiivsed ja mängulised teosed, mis uurivad mälu ja inimese ning ühiskonna vahelisi suhteid, tuues esile lootuse leidmise võimalikkuse maailmas, mis võib sageli tunduda lämmatav ja piirav.
Karl Joonas Alamaa (2000) on õppinud moekunsti Eesti Kunstiakadeemias ja kostüümikunsti Antwerpeni Kuninglikus Kunstiakadeemias. Praktikas keskendub ta teemadele nagu kaastunne, lootus, argised rituaalid ning möödavaadatud ja marginaliseeritud narratiivid. Näitus on kasvanud välja tema magistritööst, mille eest on ta pälvinud Mathilde Horlait-Dapsens Prize’i, JAT Prize’i ja Future Proef Award auhinnad.
Lõbus kolmik: Karl Joonas Alamaa, Linda Mai Kari, Mikk Lahesalu
Keeletoimetaja: Olivia Soans
Valguskunstnik: Mikk-Mait Kivi
Graafiline disainer: Fatima-Ezzahra Khammas
Täname: Myriam Van Gucth, Esther Severi, Vaast Colson, Helena Kask, Martin Lahesalu, Visa Nurmi, Andres Alamaa, Siiri Alamaa, Peeter Kari, Asmus Soodla, Jim Wockenfuß, Lisette Sivard, Royal Academy of Fine Arts Antwerp, Eesti Vabaõhumuuseum.
Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital, Mathilde Horlait-Dapsens Foundation ja Tallinna Linn.
Avamist toetab jookidega Põhjala Pruulikoda.
Karl Joonas Alamaa „Igapäevane mäng ja leib” EKA Galeriis 7.–30.03.2025
Neljapäev 06 märts, 2025 — Pühapäev 30 märts, 2025
Karl Joonas Alamaa isiknäitus „Igapäevane mäng ja leib”
7.–30.03.2025
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta
Avamine: 6.03.2025 kell 18.00
Kunstnik ja disainer Karl Joonas Alamaa on huvitatud möödavaadatud hetkedest ja argistest mälestustest. Tema isiknäitus „Igapäevane mäng ja leib” põhineb intervjuudel inimestega maailma eri paigust, kes on mitmesugustel põhjustel olnud sunnitud oma kodumaalt lahkuma. Arhiivimaterjalide uurimise ja isiklike lugude talletamise kaudu toob ta oma teostega esile pealtnäha väikeste tegude võime ühendada inimesi ning luua ühiskondlikke muutusi.
„Uurimistöö ajend on lugu minu vanatädi Leili nooruspõlvest, kes küüditati kogu perega Siberisse, kus nad teineteisest lahutati,” selgitab Alamaa. „Metsatöödele saadetud Leili otsustas kraapida kord oma nime ja perekonnaandmed kasetohu sisse. Juhuse tahtel jõudis aga see palk töökotta, kus töötas Leili isa, kes juhtus tohu sisse kraabitud sõnumit nägema. Pärast pikka lahusolekut ja teadmatust andis see sõnum isale lootust, et üks tema tütardest võib olla elus.” See lugu oli uurimistöö alus, keskendudes lootusele ja sellele, kuidas leida kindlustunnet lootusetutel hetkedel. Kuidas võivad lootusest ajendatud väikesed ilmingud ja teod järk-järgult tekitada mõrasid hoolikalt kavandatud võimustruktuurides ning lõpuks anda tõuke suurematele sotsiaalsetele muutustele?
Näituse pealkiri on tuletatud Vana-Rooma poeedi Juvenalise aforismist „Andke neile tsirkust ja leiba ning nad ei mässa kunagi.” See viitab leivale kui kultuurideülesele sümbolile, mis tähistab nii argist heaolu ja esmaseid vajadusi kui ka nende kasutamist opressiooni vahendina. Näitusel kohtuvad tekstiilist skulptuurid ning interaktiivsed ja mängulised teosed, mis uurivad mälu ja inimese ning ühiskonna vahelisi suhteid, tuues esile lootuse leidmise võimalikkuse maailmas, mis võib sageli tunduda lämmatav ja piirav.
Karl Joonas Alamaa (2000) on õppinud moekunsti Eesti Kunstiakadeemias ja kostüümikunsti Antwerpeni Kuninglikus Kunstiakadeemias. Praktikas keskendub ta teemadele nagu kaastunne, lootus, argised rituaalid ning möödavaadatud ja marginaliseeritud narratiivid. Näitus on kasvanud välja tema magistritööst, mille eest on ta pälvinud Mathilde Horlait-Dapsens Prize’i, JAT Prize’i ja Future Proef Award auhinnad.
Lõbus kolmik: Karl Joonas Alamaa, Linda Mai Kari, Mikk Lahesalu
Keeletoimetaja: Olivia Soans
Valguskunstnik: Mikk-Mait Kivi
Graafiline disainer: Fatima-Ezzahra Khammas
Täname: Myriam Van Gucth, Esther Severi, Vaast Colson, Helena Kask, Martin Lahesalu, Visa Nurmi, Andres Alamaa, Siiri Alamaa, Peeter Kari, Asmus Soodla, Jim Wockenfuß, Lisette Sivard, Royal Academy of Fine Arts Antwerp, Eesti Vabaõhumuuseum.
Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital, Mathilde Horlait-Dapsens Foundation ja Tallinna Linn.
Avamist toetab jookidega Põhjala Pruulikoda.
03.04.2025
KVI uurimisseminar: Kristina Jõekalda
Telli EKA kalender, et näha EKA sündmusi oma Google’i kalendris, Microsoft Outlookis või mõnes muus iCaliga ühilduvas kalendriteenuses.