Tugiteenused

Õppetööga seotud küsimuste korral on üliõpilasel võimalus esmalt pöörduda oma teaduskonna õppespetsialisti poole.

Samuti saab üliõpilane pöörduda nõustamiseks õppeosakonda ruumis D206

Üldteooriaainete ja vabaainetega (sh vabaainetesse registreerimisega ja nimekirjadest eemaldamisega) tegeleb üldteooriaainete keskus

Maarin Ektermann, üldteooriaainete keskuse juhataja
maarin.ektermann@artun.ee

Kaija Põder, õppespetsialist       kaija.poder@artun.ee

Rohkem infot välisõpingute ja – praktika kohta leiate siit

Sandra Mell, välissuhete juht
sandra.mell@artun.ee, tel 626 7369

Marilyn Riisimäe, välissuhete spetsialist
international@artun.ee, tel 626 7388

Tugitudeng on spetsiaalse koolituse läbinud üliõpilasest vabatahtlik, kes abistab välis- ja vahetusüliõpilasi õpingute alustamisel Eesti Kunstiakadeemias.

Lisainfo:

Sandra Mell
sandra.mell@artun.ee

Psühholoog-karjäärinõustaja juurde võib tulla rääkima kõigest, mis meeli painab. Ükski mure ei ole liiga tühine ja tulla võib ka siis, kui muret justkui ei olegi, vaid tahaks lihtsalt kellegagi rääkida.

Psühholoogiline nõustamine
Psühholoogiga saab usalduslikult ja konfidentsiaalselt vestelda kõikidel teemadel, mis muret teevad, sealhulgas:
*kohanemisprobleemid (kohanemine ülikoolisüsteemiga, sõpruskonna vahetumine, elukoha/keskkonna vahetus, taaskohanemine pärast välisõpinguid)
*suhtlemise ja suhetega seotud probleemid (suhted õpikaaslaste, vanemate ja õppejõududega, paarisuhted)
*stress, kurvameelsus või masendus
*madal enesehinnang ja ebakindlus
*valikute tegemine, otsustamisraskused
*inspiratsiooni, motivatsiooni kadumine, loomeprobleemid
*õpimotivatsioon ja eksamiärevus
*rasked, ootamatud elusündmused (lein, tõsised terviseprobleemid)

Psühholoog aitab nõustataval probleemist paremini aru saada, seda sõnastada, toetab inimest oma mõtetes, tunnetes, soovides ja hirmudes selgusele jõudmisel ning aitab lahendusteni jõuda.

Karjäärinõustamine
Karjäärinõustamise puhul on põhiteemadeks sobiva töökoha ja töövormi leidmine, otsused ja ebakindlus karjäärivalikutes, motivatsioonikirja ja CV kirjutamine (kuidas tuua välja oma tugevaid külgi, põhilised vead CV kirjutamise juures), töövestluseks valmistumine, selle läbimängimine. Õpingute kõrvalt töölkäijatel ka suhted töökohas ning töö- ja koolielu ühitamine.

Nõustamine on privaatne ja konfidentsiaalne, kestab tavaliselt 45 minutit ning reeglina kohtutakse mitu korda. Kes ei soovi esimese hooga kohe kohale tulla, võib oma murest alustuseks ka e-posti teel kirjutada.

Karjäärinõustamine ja psühholoogiline nõustamine on mõeldud kõigile Eesti Kunstiakadeemia üliõpilastele toetamaks neid nii õppetöös kui isiklikus elus ette tulla võivate murede korral. Nõustamine on tasuta. Üldjuhul pakume nõustamist kuni 5 kohtumist semestri kohta.

Aja kokkuleppimiseks palume eelnevalt ühendust võtta e-posti teel.

Kaia-Leena Pino, psühholoog-karjäärinõustaja
kaialeena.pino@artun.ee

Tasuta psühholoogilist nõustamist saab Tallinnas: http://www.tallinn.ee/est/Nou-ja-abi

Tasuta e-nõustamine ja info erinevate häirete kohta: www.peaasi.ee

Tasuta psühholoogiline ja sotsiaalnõustamine puuetega inimestele ja puuetega laste vanematele: http://www.tallinnakoda.ee/uudised/1436

Muretelefon – nõustamine telefonil 126 (eesti keeles) või 127 (vene keeles)

MTÜ Eluliin usaldustelefon – nõustamine telefonil 655 8088 (eesti keeles) või 655 5688 (vene keeles)

Perearsti nõuandeliin – 1220

Ohvriabi (nõustamine individuaalselt, internetis ja telefoni teel): http://www.ohvriabi.ee/

Hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskus (nõustamine arvuti- ja hasartmängusõltuvuse puhul): http://www.15410.ee/

EKA toetab erivajadusega õppijaid ülikooli sisseastumisel ja õpingute kestvuse ajal. Erivajadusega üliõpilase all peetakse silmas õppijaid, kellel võib pikaajalisest terviseseisundist tingitult esineda vajadus õpikeskkonda muuta, et tagada võrdväärne ligipääs kõrgharidusele. Erivajaduse tõendamiseks on vajalik Sotsiaalkindlustusameti puude tõend, Töötukassa töövõime vähenemise tõend või eriarsti tõend. Tõendi esitab tudeng erivajadustega tudengite nõustajale. EKAs tegeleb erivajadustega tudengite nõustamisega ning annab erivajadustega tudengi õppe kohandamise osas nõu psühholoog Kaia-Leena Pino (kaialeena.pino@artun.ee). 

Erivajadused liigiti

Nägemispuue (nägemisvõime osaline või täielik kadu)

Kuulmispuue  (kuulmiskahjustusest tingitud hälve, mida pole võimalik kompenseerida meditsiinilise ja/või meditsiinilistehnilisesekkumise ning abinõudega)

Liikumispuue/kehapuue (liigese- ja lihashaigused, haigus- või traumajärgne liigutustalitluse puue, fibromüalgia)

Psüühilised erivajadused (depressioon ja ärevus, aktiivsus- ja tähelepanuhäire)

Õppimisraskused (düsleksia ehk vaeglugemine ning düsgraafia ehk vaegkirjutamine)

Autismispektri häired

Võimalikud kohandused õppes

Kohandusi saab määrata erivajaduse tõendanud õppijale, kelle erivajadus tuleneb puudest, õpiraskustest või kroonilisest haigusest, mis loob takistusi võrdväärse kõrghariduse tagamisel.

Üliõpilane on oma erivajaduse ekspert. Enamasti oskab ka öelda, mis laadi kohandamist ta vajab.

Erivajadusega üliõpilane on üliõpilane nagu iga teine. Erivajadus ei tähenda tingimusteta hinnaalandust! Erivajadusega tudengilt võib eeldada sama vastutustundlikku ja pühendunud suhtumist õppimisse kui erivajadusteta tudengilt.

Konkurentsist väljastpoolt sisseastumine

Raske ja sügava somaatilise puudega õppijatele on võimalik luua lisaõppekoht, kui kandidaat ületab sisseastumiseksamite lävendi, kuid jääb välja õppekohtade pingereast.

Kohandused sisseastumiseksamitel

Ülikooli kandideerides saavad kandidaadid küsida kohandusi sisseastumiseksamitel, mis arvestavad nende erivajaduse spetsiifikast tulenevate takistusetega. Sisseastumiseksami kohandamiseks tuleb erivajadusega kandidaadil varakult (soovitatavalt vähemalt 30 päeva enne sisseastumiseksami toimumist) ühendust võtta erivajadustega üliõpilaste nõustajaga (kaialeena.pino@artun.ee).

Õppetrahvide hüvitamise vabastus

Õppetrahvide hüvitamist ei nõuta eesti keelsel tasuta õppekaval õppivatel vähemalt keskmise puude või vähenenud töövõimega õppijatelt (tõendi kehtivusaja jooksul). See tähendab ka õppekulude hüvitamise vabastust lisa-aastal või osakoormusesse jäädes.

Mõistlikud kohandused õppes

Kohanduste tegemiseks tuleb erivajadustega üliõpilaste nõustajale esitada erivajaduse alus ja vastavalt erivajaduse spetsiifikale ja õpikeskkonnale takistuste ja vajaduste antakse õppejõududele soovitused õppe korraldamiseks. Õppejõududel on muudatuste ellu viimiseks aega üks kuu.

Võimalikud kohandused:

1. Ligipääsetavad õpperuumid
2. Praktiliste tööde kohandused Vajadusel kohandused tööde mastaabis/formaadis/vormis.
3. Kohustusliku kirjanduse tähtsuse järjekorda panemine Materjalide jagamine: põhimaterjal, artiklid, soovituslik kirjandus ja enesetäiendus.
4. Loengutel materjalide ette andmine
5. Suures kirjas materjali jagamine
6. Luba helisalvestada loenguid Tudengid allkirjastavad eelnevalt lepingu, et kasutavad salvestatud materjale vaid oma õpingute jaoks ning muu kasutusviis tähendab intellektuaalse omandi kaitse rikkumist.
7. Luba puududa enamast tundidest kui ette nähtud Alandatakse kohalkäimise piirmäära ja/või antakse iseseisvat tööd.

Kohandused eksamitel:

• ajapikendus eksamitel
• sobivam eksami eksemplari vorm
• privaatruum
• hinde mitte alandamine halva grammatika tõttu

Alternatiivsed hindamisvõimalused:

• jooksev hindamine
• valikvastustega testid
• elektroonilised presentatsioonid CD-l või veebis
• portfooliod, töövihikud ja õpipäevikud
• analüütilised harjutused
• video-või audio esitlused
• praktilised projektid jne

Eesti Kunstiakadeemia infotehnoloogia (IT) talituse eesmärgiks on tagada EKA põhikirjaliste eesmärkide teostamiseks vajalik info- ja kommunikatsioonitehnoloogiline (IKT) keskkond. IT osakonna põhimääruses kirjeldatud ülesannete ja tegevusvaldkondade alla kuulub EKA andmesidevõrkude ja IT osakonna haldusalas olevate arvutiklasside arendamine ja haldamine.

IT talitus

it@artun.ee

tel. 62 67 339

Kui oled akadeemia töötaja või üliõpilane ning tunned, et sind töökohal või õppetöös diskrimineeritakse/kiusatakse:

• Kui olukord võimaldab, ütle või kirjuta sellele isikule, et tema käitumine ei ole aktsepteeritav ja palu tal lõpetada. Võid talle ka teada anda, et olukorra jätkumisel esitad kaebuse. Kui sa ise ei julge või ei saa kiusajaga kontakti võtta, siis palu mõnda usaldusväärset isikut.
• Kirjuta kogu sündmusteahel kuupäevaliselt ja kellaajaliselt üles, et hiljem oleks asjaolusid lihtsam meelde tuletada.
• Kogu ja hoia alles kõik kirjalikud tõendid (e-kirjavahetus jne). Kui toimuvat juhtuvad pealt nägema teised isikud, märgi ka see üles, sest tähtsaks tõendiks võivad osutuda just pealtnägijate ütlused. Tõendid on väga olulised selleks, et tuvastada diskrimineerimise või kiusamise toimumine.
• Ära jää oma murega üksi. Üliõpilastele pakub psühholoogilist nõustamist psühholoogkarjäärinõustaja (e-post: kaialeena.pino@artun.ee), töötajatele pakub tuge personalijuht (epost: dagmar.raide@artun.ee). Nemad küll kaebusi ei lahenda, kuid nendega saab oma muret konfidentsiaalselt jagada ja võimalikke lahenduskäike arutada.
• Töötajana pöördu oma murega esmalt kas: a) töö vahetu korraldaja poole; b) struktuuriüksuse juhi poole (näiteks juhul, kui töö vahetult korraldajalt ei ole sa oma kaebusega seoses vastust saanud või kui töö vahetu korraldaja on ise diskrimineerija/kiusaja või hoiab selgelt diskrimineerija/kiusaja poolele); c) dekaani või tugiüksuste puhul vastutusala juhi või prorektori poole (näiteks juhul, kui struktuuriüksuse juht on ise diskrimineerija/kiusaja või hoiab selgelt diskrimineerija/kiusaja poolele või ei suuda lahendust otsida).
• Üliõpilasena pöördu oma murega esmalt kas: a) õppekavajuhi poole (täiendusõppe puhul õpet korraldava struktuuriüksuse juhi poole); b) dekaani poole, kui probleem on laiem või õppekavajuht ei suuda lahendust otsida või kui õppekavajuht on ise diskrimineerija/kiusaja või hoiab selgelt kiusaja/diskrimineerija poolele.
• Kui eelnevas protsessis ei ole lahendust leitud või lahendus ei rahulda sind ja sa tunned, et juhtunu vajab ametlikku sekkumist ja hinnangut, on sul võimalus esitada ametlik kaebus rektorile e-kirja (mart.kalm@artun.ee) või posti teel. Otse rektorile võid kaebuse esitada ka siis, kui sa ei soovi eeltoodud etappe läbida. Kaebusest peab välja tulema juhtumi seotus ülikoolis töötamise või õppimisega, selgelt eraeluliste konfliktide lahendamisele antud juhend ei laiene. Kaebuse lahendamiseks moodustab rektor vajadusel eetikakomisjoni.
• Esita kaebusega tegelejale kogu vajalik info ning anna teada, milline oleks sinu arvates parim lõpplahendus.
• Juhul kui tegemist on füüsilise vägivalla või muu ähvardava olukorraga (nt keegi jälitab), pöördu ka politseisse. Sul on õigus esitada kaebus. Isegi kui diskrimineerimine või kiusamine uurimise käigus kinnitust ei leia, ei tähenda see, et sa oled midagi valesti teinud. Valesti oled käitunud ainult siis, kui oled kaebust esitades teadlikult valetanud. Sellisel juhul on sinu kaebus pahatahtlik ning ülikool võib sinu korrale kutsumiseks rakendada asjakohaseid abinõusid.

Kui sa näed, et sinu kolleegi või kaasüliõpilast kiusatakse/diskrimineeritakse:

• Räägi diskrimineeritava/kiusatavaga ja avalda talle toetust.
• Mõista, et sinu sekkumine ja olukorrale tähelepanu pööramine mis tahes viisil on oluline, kuna tihtipeale ei julge diskrimineeritav/kiusatav abi otsima minna.
• Kui näed, et olukord ei ole muutunud ning tunned ennast turvaliselt, siis sekku ja ütle diskrimineerijale/kiusajale, et tema käitumine ei ole aktsepteeritav. Kui sa ei soovi isiklikult sekkuda, siis anna olukorrast teada järgnevas peatükis nimetatud isikutele.
• Ole koostöövalmis, kui sinu kui tunnistaja ütlusi vajatakse. Kaebuse võib esitada igaüks, kes on diskrimineerimise või kiusamise tunnistaja või kes tajub häirivat, ähvardavat, vaenulikku, halvustavat, alandavat või solvavat õhkkonda, isegi kui otsene ohver on keegi teine. Diskrimineerimine või kiusamine, mis jääb tähelepanuta, muudab kõik kollektiivis võimalikuks ohvriks. Seetõttu on oluline, et pealtnägija sekkuks olukorda või pööraks sellele tähelepanu.

Kui oled ülikooli töötaja, kellele on esitatud kaebus diskrimineerimise/kiusamise kohta:

• Ära oota, vaid tegutse kohe ning teadvusta juhtunu tõsidust.
• Mida varem kaebusega tegelema hakkad, seda tõenäolisem on lahenduse leidmine.
• Räägi esmalt kaebuse esitanud isikuga, ole objektiivne, ära süüdista ega mõista hukka.
• Kaasa kaebuse esitanud isik asja lahendamisse ja kooskõlasta temaga peamised meetmed ja tegevused.
• Küsi nõu personali- (töötajatega seotud kaebuste osas) või õppeosakonnast (üliõpilastega seotud kaebuste osas).
• Dokumenteeri peamised sündmused ja asjaolud, mis sulle kaebusega tegelemisel on teatavaks saanud.
• Lähtu olukorra hindamisel objektiivsetest asjaoludest ning ära lase enamuse arvamusel oma käitumist ja seisukohta kujundada. Kaebusega seonduvat informatsiooni jaga ainult nende isikutega, kellega konsulteerimine või kelle teavitamine on lahenduse leidmiseks hädavajalik. Selgita kaasatud isikutele juhtumi delikaatsust ja konfidentsiaalsuse vajalikkust.

Kui oled ülikooli töötaja või üliõpilane, kelle kohta on esitatud diskrimineerimise/kiusamise kaebus:

• Räägi kaebust uuriva isikuga ning selgita talle olukorda oma seisukohast.
• Isegi kui sa tunned, et sa ei ole midagi valesti teinud, ära alaväärista kaebuse esitanud isiku tundeid, vaid lõpeta kohe väidetav ebasobiv käitumine.
• Kedagi ei mõisteta hukka pelgalt kaebuse esitamise fakti pinnalt.