Eesti Kunstiakadeemia maastikuarhitektuuri õppejõud ja arhitekt Katrin Koov pälvis perekond Kreisi arhitektuuripreemia, mis anti pidulikult üle eile, 1. juunil.
Preemiat määrav fond toob laureaadi puhul esile järgmist:
“Koov on üks omapärasemaid keskmise põlvkonna arhitekte, kes on suutnud vältida kommertsarhitektuuri igavaid radu. Pigem on ta kavandanud väljapaistvalt kaasaegse arhitektuuriga hooneid ülikeerukatesse ajaloolistesse kohtadesse nagu Pärnu koolide võimla (koos Siiri Vallner, Kaire Nõmm, Heidi Urb, 2003-05) või päris provokatiivne Tartu ülikooli Narva kolledž (koos Siiri Vallner, Indrek Peil, 2005-12). Mitte lihtsam ülesanne polnud Pärnu vanalinna ehitatud uue kontserdimaja paigutamine stalinistlike majade taha(koos Kaire Nõmm, Hanno Grossschmidt, 2001-02). Rahulikumad, kuid kontekstitundlikud on Kuressaare lastekodu peremajad (koos Siiri Vallner, Kaire Nõmm, 2012-14).
Katrin Koovi erilise tähelepanu osaliseks on saanud maastik, mitte iluaed vaid keeruline linnakeskkond. Realiseerunud on vaid üksikud maastikukujundused, nagu Pärnu uue keskuse ootamatu lehistega lahendus. 2013 osales Katrin Koov KUMU rahvusvahelisel suurnäitusel “Aedade järelelu”, kuhu kaasas ka Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskonna tudengid. Enim on ta aga pühendunud EKA arhitektuuritudengitele, õpetades neile maastikuga seostumist. Eesti vanemaid arhitekte iseloomustanud ükskõiksus maastiku suhtes ei kehti enam Koovi õpetust saanud noorema põlvkonna arhitektide puhul.
Katrin Koov valiti 2014 ka arhitektuuriajakirja “Maja” esimeseks arhitektist peatoimetajaks. Et tal kirjutamine sujuma on hakanud, näitab äsjailmunud artikkel eesti uuematest koolimajadest üleeuroopalises ajakirjas A10.
Katrin Koovil on alati jätkunud tähelepanu detailide jaoks, mis seovad suured majamürakad keskkonnaga ja annavad inimliku mastaabi, misläbi kasutaja tunneb, et see maja on tema jaoks ehitatud.
2012. aastal asutatud Perekond Kreisi Fond annab välja preemiat eesmärgiga väärtustada eesti arhitektuuris peavoolust kõrvale jäänud huviäratavaid ilminguid ja alternatiivseid praktikaid. See on esimene Eestis elava perekonna poolt loodud arhitektuuri toetav fond. Fondile pani aluse Heljo Kreis, varalahkunud arhitektide Hanno ja Erki Kreisi ema. Fondi nõukogusse kuuluvad Kristel Ausing, Mart Kalm, Pille Kitsing, Ülo Peil, Andres Siim ja Emil Urbel.
Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali kunagine esimene laureaat Hanno Kreis esindas eesti arhitektuurimaastikul isikupärast, tavapraktikaid trotsivat lähenemist, millele oli omane intellektuaalne haare.
Perekond Kreisi fondi preemia on varem pälvinud arhitektid Toomas Rein (2014), Ülevi Eljand (2013) ja Rene Valner (2012). 3000-eurone preemia antakse tavapäraselt üle 31.mail, mil on arhitekt Hanno Kreisi sünniaastapäev.