Emeriitprofessor Bruno Tomberg. Foto: Renee Altrov
Bruno Tomberg 29.3.1925 – 25.1.2021
Suri Eesti disainihariduse alusepanija, emeriitprofessor Bruno Tomberg. Oma tegevusega on ta mõjutanud paljusid Eesti 20. sajandi disainereid, oma pedagoogilise koolkonnaga meie kunstiharidust laiemalt.
Tomberg sündis Pärnus ja lõpetas 1944. aastal Tallinna 10. Gümnaasiumi. 1945–1950 õppis ta Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis (praegu Eesti Kunstiakadeemia) ja lõpetas selle ruumikujundajana. Viiekümnendail aastail valmisid tema käe all nõukogude ampiiri laadsed tööd (Kremli Georgi saali valge klaver, põllumajandusnäituse Eesti paviljoni sisekujundus Moskvas, Kohtla-Nõmme kultuurimaja interjöör jm). Peale Stalini surma, vabamate aegade saabudes, lülitus Tomberg oma loominguga rahvusvahelise modernismi konteksti. Ta projekteeris mitmeid moodsaid interjööre (Kuku klubi 1957, Tallinna Moemaja, Hotell Palace, Pärnu sanatoorium). Kuuekümnendail aastail oli ta tegusamaid moodsa disaini propageerijaid ja teoreetikuid.
1969. aastal oli Tomberg üks näitusesarja “Ruum ja vorm” algatajaid. Näitus kujunes eksperimentaalseks platvormiks, kus katsetati eseme ja ruumi omavahelisi suhteid ning loodi otsingulisi keskkondi. Sealsed plastist, tekstiilist ja metallist eksponaadid olid nõukogude kontekstis ulmelised.
45 aastat oma elust, 1949. kuni 1994. aastani, oli Bruno Tomberg seotud õpetamisega Eesti Kunstiakadeemias. Professor Edgar Kuusik märkas kohe suurt annet ja jättis ta kateedri juurde. 1966. aastal pani ta aluse disaini eriala õpetamisele selles kõrgkoolis ning oli 1969–1983 ja 1988–1993 disaini kateedri juhataja.
Kümne aasta jooksul, eeskujusid omamata, nõukogudeaegses infosulus, suutis Tomberg välja töötada ja pulbitsema panna N. Liidus harukordse disaini õppeprogrammi, kuhu õppima soovijate hulk oli suur. Oma võluva natuuri ja laialdaste teadmistega innustas ta üliõpilasi fanaatilisele tööle ning tulemused olid väärilised. Tema õpilastest said tööstusdisainerid ja graafikud, maalijad ja stsenograafid, telesaadete kujundajad ja sisearhitektid. Oma karismaatilise loomuga kujundas ta Nõukogude Eesti tegelikkust eirava omalaadse disainilabori, mille tulemused ilmnesid näiteks 1980. aasta olümpiamängude ajal Tallinna linnapildis ning Pirita purjespordikeskuse välimuses.
Juba nõukogude näruse esemekujunduse ja tootedefitsiidi tingimustes rääkis Tomberg disaineri vastutusest, jätkusuutlikkusest, ületootmisest ning rõhutas korduvalt, et oludest tuleb üle olla ning utoopilise enesekindlusega erialase kompetentsi järjepidevuse eest seista.
2006. aastast alates annab Eesti Disainerite Liit välja disaini aastaauhinda nimetusega Bruno. Siinkohal on tänulikud järgijad familiaarsusega liialdanud – õpilastele oli ta alati Professor, kolleegidele Tomberg.
Bruno Tomberg oli loomult aristokraat. Tema kesklinna kodus oli koha leidnud Ungern-Sternbergide mõisast pärit söögilaud, mille taga sageli kolleegide ja tudengite seltsis erialaküsimusi arutati. Veel viimaseil aastail astusid endised õpilased tema juurest läbi, et möödunut meenutada. Professori mõte oli selge, ent liikumine piiratud. Nüüd saab ta liikuda teispoolsetes dimensioonides, väärikalt ja sirgeselgselt, nagu tal tavaks oli.
Eesti Kunstiakadeemia Eesti Disainikeskus Eesti Disainerite Liit Eesti Kunstnike Liit Eesti Sisearhitektide Liit Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum Kultuuriministeerium
Eesti Kunstnike Liidu järelhüüe
In memoriam Bruno Tomberg 29. III 1925–25. I 2021
Lahkunud on Eesti Kunstnike Liidu auliige, Eesti disaini käilakuju ning Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor Bruno Tomberg. Bruno Tomberg sündis 29. märtsil 1925 Pärnus. Peagi koliti Tallinna, kus peale keskkooli lõpetamist 1944. aastal alustas Tomberg tööd joonestajana ja asus tudeerima arhitektuuri Tallinna Polütehnilises Instituudis. Varsti liikus Tomberg edasi Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituuti, kus aastatel 1945–1950 õppis ruumikujundust ning 1949–1956 töötas ta samas arhitektuuri- ja ruumikujundamise kateedri õppejõuna. Aastatel 1950–1954 oli Bruno Tomberg tegev Moskvasse rajatud üleliidulise põllumajandusnäituse Eesti paviljoni sisekujundus-meeskonnas. Tomberg andis ka näo eesti tarbekunstinäitustele, mis toimusid Helsingis (1960) ja Leningradis (1964). Olulisi näitusekujundusi oli teisigi. Kaaluka tellimustööna tõuseb esile 1952. aastal Kremli Georgi saali valge klaver, Kremlisse jõudis ka intarsiatehnikas kapp „Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 40. aastapäev“.
1953. aastast kuulus Bruno Tomberg Kunstnike Liitu, täites seal hiljem mitmesuguseid kohustusi ning esindades eesti autoreid ka üleliidulistes organisatsioonides. Seejärel pühendus Bruno Tomberg Kunstitoodete Kombinaadis sisearhitektuurile. Tema projektide seas on näiteks KuKu klubi (1957), ja 1958. aastal valminud hotelli Palace, Tallinna Moemaja ja Pärnu sanatooriumi interjöörid. Modernistlikest disainilahendustest on kõnekad nii geomeetrilise kompositsiooniga elavailmelised rüiutehnikas vaibad, kohalike sugemetega mööbel, nahkköited, väljaannete kujundused kui ka näiteks paljudesse kodudesse jõudnud Volta elektriradiaator Termo-2 (1974). Mitmed Bruno Tombergi teosed on täna vaatamiseks väljas Eesti Disaini- ja Tarbekunstimuuseumis.
1964. aastal naasis Bruno Tomberg südamelähedasele õppejõutööle ning 1966. aastal alustas ERKIs uudse eriala – tööstuskunsti ehk tänases mõttes disaini õpetamisega. Tomberg mõistis väga hästi, et nõukogudeaegne suurtootmine ei vaja enam lihtsalt dekooriga tegelevaid kunstnikke, vaid masstoodangusse sobivaid ja tehniliselt keerukamaid lahendusi pakkuda suutvaid tegijaid. Siiski kutsus ta üles aduma, et disain väljendab ka mõtte- ja elulaadi. Paljud diplomitööd olid Nõukogude aja plaanimajanduse tingimustes julged, tehnoloogiliselt innovatiivsed ning moodsa stilistikaga. „See oli aeg, mil isegi modernistlikke väärtusi ja ideid tähistav sõna disain oli Eestis keelatud. Tööstuskunsti kateeder oli kohaks, kus lehvis vaimustus uuest erialast ja usk selle võimesse muuta meid ümbritsev paremaks ja elamisväärsemaks. Siia olid kutsutud õpetama edumeelsed ja radikaalsed õppejõud, kes ei kartnud vastanduda valitsevale tagurlikule õhustikule. Aukartus Bruno Tombergi vastu oli sügav ja ehtne kõikide tudengite seas, põhjuseks tema tohutu eruditsioon, pühendumus osakonnale ja erialale ja säravad kõned,“ on meenutanud Tombergi õpilane ja hilisem kolleeg disainer Heikki Zoova.
Teoreetiliste huvidega ja valgustusliku vaimuga haridusentusiastina tõlkis ta tudengite tarbeks erialast kirjandust. Raamatuna on ilmunud Nikolaus Pevsneri „Kaasaegse disaini pioneerid. William Morrisest Walter Gropiuseni“. Bruno Tomberg juhtis tööstuskunsti kateedrit (professor aastast 1979), hilisemat disainiosakonda pausiga 1993. aastani. Bruno Tombergi eestvedamisel sündis ka 1969. aastal alguse saanud näitustesari „Ruum ja vorm“, kus ärgitati sensatsioonilisena tundunud viisil kavandama eksperimentaalset keskkonda ja esemeid. Ta oli üks neid, kes andis kolleegiumi liikmena suuna moekat kujundust tutvustavale nõukogude perioodi kultuslikule almanahhile Kunst ja Kodu.
2006. aastast antakse välja Bruno Tombergile pühendatud eesti disaini auhinda „Bruno“.
Korüfee ise on pälvinud mitmeid tunnustusi – Eesti NSV teenelise kunstitegelase tiitli (1965), Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1995), elutöö eest Kristjan Raua nimelise preemia (2003) ja Valgetähe III klassi teenetemärgi (2005). Bruno Tombergi jäädakse mäletama kui kaasaegsele disainiõppele alusepanijat, mentorit ja inspireerijat.
Bruno Tombergi ärasaatmine leiab aset laupäeval, 30. jaanuar kell 14 Tallinna Metsakalmistu kabelis.
Eesti Kunstnike Liit
Eesti Kunstiakadeemia
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Eesti Kultuuriministeerium