Eesti Kunstiakadeemia korraldas Puisniitude projekti raames 7.-11.06.2023 rahvusvahelise erialade vahelise suvekooli Abrukal ja Saaremaal, kus osales 18 üliõpilast EKAst, Läti Ülikoolist, Läti Kunstiakadeemiast ja Tartu Ülikoolist (sh välistudengid Jaapanist ja Brasiiliast). Suvekooli eesmärk oli uurida ja mõtestada puisniitude pärandit ning koguda materjali näituse koostamiseks. Ekspertidena juhendasid töötuba Riin Alatalu, Robert Treufeldt, Elo Lutsepp ja Andrus Laansalu.
Töötuba keskendus puisniitudele kui inimmõjulisele looduspärandile, selle uurimisele ja kaitsele, kohalike kogukondade rollile, kohustustele ja õigustele ning erinevate mõjude arvestamisele pärandi kaitsel. Suvekooli juhatas sisse Jüri Metssalu Eesti Kirjandusmuuseumist. Erinevaid puisniitudega seotud vaatenurki tutvustasid Heidi Öövel ja Anneli Vahter Keskkonnaametist ning Liis Koppel Muinsuskaitseametist. Triin Reitalu ja Mario Talvisti juhendamisel käidi erinevatel puisniitudel. Tudengid küsitlesid
mitmeid kohalikke elanikke, sh Lea Saaret, Riho Leppikut ning Eha Ennemuisti. Päevadesse mahtusid välitööd, ringkäigud ja arutelud. Tudengite tagasiside oli tore ja inspireeriv, suur osa muinsuskaitse tudengeid ei olnud puisniitudega varem kokku puutunud. Edaspidiseks oli väga kasulik ka välistudengite
vaatenurk, kes andsid väärtusliku kõrvalpilgu Eesti looduse, traditsioonide ja pärandi olemusele ning eripäradele.
Abruka suvekool oli oluline, sest tekitas kandepinna, millele restaureerimis- ja konserveerimistaustaga inimesed saavad toetuda puisniitude käigushoidmise bioloogiapõhiste ja praktiliste aspektide lahtimõtestamisel. Tekkis arusaam, mismoodi pärandmaastik hõlmab nii hooneid kui ka bioloogiat ja arheoloogiat. Abruka looduses toimunud õppekäigud aitasid mõista, miks pärandkultuuri kaitsmisega tuleb tegeleda nii, et
ökoloogia oleks samuti sellesse protsessi hõlmatud. Puisniidud on põnev näide sellest, kuidas muidu omavahel seotud loodus- ja muinsuskaitse kaitsmiseesmärgid võivad vahel vägagi ebamugavalt vastanduda. Suvekooli eesmärk oli märgata ühisosa ja ühised lahendusi.
Tudengid andsid suvekoolile väärtuslikku tagasisidet, mis oli nende jaoks oluline. Näiteks konserveerimise esimese kursuse tudeng Kätlin Tugedam kirjutas: „Abrukal ja Saaremaal
toimunud puisniitude praktika käigus tutvusime Abruka saarega, sealsete puisniitudega ning Saaremaal, Mario Talviste tutvustusel, tekkis sügavam kokkupuude puisniitude majandamisega. Lisaks andis praktikale väärtust juurde Talviste vanaemaga tehtud
intervjuu, kes rääkis, kuidas varasemalt hooldati puisniite ning pajatas sellest mitmeid lugusid.“
Suvekooli eesmärk oli ka anda esmane sisend kavandatavale näitusele. Arutluse käigus jõuti arusaamisele, et planeeritav näitus võiks anda ka teoreetilises plaanis ettevalmistamata inimesele tunnetusliku vaate, kuidas tänapäevases kultuurisituatsioonis on võimalik tajuda puisniitu korraga nii loodusliku kui ka kultuurilise kooslusena. See tähendab, et koosluse väärtuste kaitses tuleb arvestada korraga mõlema poolega.
