Riikliku preemia laureaat Hilkka Hiiop. Foto: Evert Palmets
Riigi kultuuripreemia laureaadid 2025 EKAst
Riiklikke kultuuri aastapreemiaid eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest antakse välja viis. Aastapreemiad pälvivad:
Alisson Kruusmaa, Eero Epner, Jevgeni Grib, Kaspar Mänd, Kristjan Suits, Priidu Adlas ja Tanel Veenre (EKA ehte- ja sepakunst) balleti „Valgus maailma lõpust“ eest;
Edith Karlson (EKA installatsioon ja skulptuur) väljapaistva loomingulise tegevuse ning Eestit Veneetsia kunstibiennaalil esindanud näituse „Hora lupi“ eest;
Hilkka Hiiop (EKA muinsuskaitse ja restaureerimine) ja Pille Lausmäe (EKA sisearhitektuur) plafoonmaali restaureerimise ning sisearhitektuurse lahenduse eest Eestimaa rüütelkonna hoone renoveerimisel Eesti esindushooneks;
Kristina Tamm (Lilli Luuk) romaani „Ööema“ eest;
Roman Demtšenko Paavli Kultuurivabriku ja Damn.Loud agentuuri juhtimise ning festivalide Tallinn Colors, Dreamscape, Blow-Up, Close-up ja Paavli.Club kaaskorraldamise eest.
Ühe aastapreemia suurus on 9600 eurot, ühise kandidatuuri puhul läheb preemiasumma jagamisele.
Valitsus otsustas 6. veebruaril, et riikliku kultuuri elutööpreemia pälvivad Doris Kareva, Peeter Simm ja Tõnu Kaljuste ning spordi elutööpreemia Eldur Annus ja Heino Puuste. Valitsus tegi otsuse vastavate komisjonide ettepanekutele tuginedes.
„Kõik kultuuri elutööpreemia laureaadid on sobivad seda auhinda saama just eestikeelse kirjasõna tähistamise aastal, sest on loonud ja toetunud oma loomingus heale omakeelsele tekstile. Doris Kareva on seda teinud ülimalt tundliku sõnaseadja ja teistes keeltes luuletavate poeetide teoste tõlkijana, Tõnu Kaljuste on pikaaegse kooriloomingu vahendamisega viinud eesti keele kõla üleilmselt kontsertlavadele ning Peeter Simm on rahva hinge pugenud filmides palju tuginenud eesti kirjanike tekstidele,“ rääkis kultuuriminister Heidy Purga.
Kultuuri elutööpreemiaid antakse välja kolm ning ühe preemia suurus on 64 000 eurot.
Elutööpreemia laureaat, luuletaja ja tõlkija Doris Kareva kirjutas end eesti luule klassikasse teiste suurte luuletajate kõrvale juba 1980. aastatel. Lisaks kirjutamisele on Kareva palju ka luulet tõlkinud ning koostanud mitmesuguseid kogumikke. Esitaja sõnul on tema luule andnud mitmele põlvkonnale lootust ja lohutust – tegemist on luuletajaga, keda loetakse väljaspool kitsast luuletundjate ringi ning kelle fraase, ridu ja tervikluuletusi teatakse peast. Kareva esitas elutööpreemiale Eesti Kirjanike Liit.
Elutööpreemia laureaat, filmirežissöör Peeter Simm on filme lavastanud ligi 50 aastat. Tema tööde kaudu on ekraanile jõudnud Eesti lähiajalugu, lastekirjandust ja kirjandusklassikat, kultuuri suurkujusid on ta jäädvustanud nii mängu- kui ka dokumentaalfilmides. Simmi südamlik ja inspireeriv huumor on kõige eredamalt väljendunud just väikeste linnade ja maakohtade eluolu kujutamisel. Simmi esitasid elutööpreemiale Eesti Kinoliit, Eesti Filmirežissööride Gild, Eesti Filmitööstuse Klaster, Pimedate Ööde Filmifestival, Eesti Filmi Instituut ning Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut.
Elutööpreemia laureaat, dirigent Tõnu Kaljuste on kogunud rahvusvahelist tuntust oma kõrgetasemelise muusikalise tegevuse ning mitmepalgelise repertuaariga, mis ulatub ooperitest ja klassikalistest sümfoonilistest teostest nüüdisaegse muusikani. Kaljuste on professionaalse kammerkoori traditsiooni alusepanija Eestis ning on aastakümnete jooksul andnud suure panuse Eesti muusika tutvustamisesse nii kodus kui ka maailmas. Kaljuste esitasid elutööpreemiale Eesti Kooriühing, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Filharmoonia, Von Krahli Teater, Arvo Pärdi Keskus ning Eesti Riiklik Sümfooniaorkester.
Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi 107. aastapäeva eel, 19. veebruaril kell 15 Eesti esindushoones koos riiklike teaduspreemiate ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga.
Allikas: Kultuuriministeerium