Foto: Marek Metslaid
Juba seitsmes kord jagati Ülemiste Citys Ülo Pärnitsa stipendiume. Seekord olid pärjatud teemadeks ESG rakendamine personalijuhtimises, ringpakendite rakendamine, innovatsioonilinnakute kogukondlikkus ja liikuma kutsuv trepidisain.
Stipendiumikomisjoni juhtinud Mainor ASi nõukogu esimehe Guido Pärnitsa sõnul olid kõik esitatud tööd kõrgel tasemel ning väärtuslikud Ülemiste linnaku arendamisel. „Üha enam valmistab heameelt üliõpilaste loomingulisus ja uuendusmeelsus ning valminud tööde rakenduslikkus. Meil on suurepärane võimalus linnaku arendamisel üliõpilaste ettepanekuid ja lahendusi kasutada,“ lisas ta.
Võidutööd:
ESG praktikate integreerimine persoonalipoliitikasse jätkusuutliku töökeskkonna arendamiseks Ülemiste City ettevõtete näitel – Carol Randlepp, TalTech (majandus, magistrant)
Töö eesmärgiks on välja selgitada ESG praktikate rakendamise võimalused Ülemiste City linnakus tegutsevate ettevõtete näitel ning seostada neid personalipoliitikate elluviimisega, selleks, et toetada jätkusuutlikku töökeskkonda.
Selle eesmärgi saavutamiseks analüüsiti põhjalikult olemasolevat kirjandust, hinnati Ülemiste Citys tegutsevate ettevõtete näitel praktikate elluviimist ning viidi läbi kuus intervjuud erinevatel ametipositsioonidel olevate isikutega, kes teostavad või on teostamas ESG praktikate elluviimist. Intervjuude põhjal saab välja tuua, et ettevõtetel on fookuseks ESG praktikate rakendamine, kuid nende strateegiline ülesehitus ja mõõdikute loomine on veel puudulik või alles loomisel. Uuringu valimis osalesid erineva suuruse ja taustaga ettevõtted, mis andsid hea ülevaate sellest, et ettevõte puhul ei mängi rolli selle taust, suurus, vanus vaid ESG praktikate rakendamine on fookuseks igale ettevõttele. Töö käigus läbiviidud intervjuude tulemusena saab välja tuua, et Ülemiste Citys tegutsevate ettevõtete näitel on häid ESG praktikaid, mida on juba ellu viidud või mida planeeritakse ellu viia, kuid samal ajal saab välja tuua, et ettevõtete teadlikkus on sellegipoolest veel madal. ESG praktikate puhul on välja toodud positiivseid tähelepanekuid aga samas ka väljakutseid, mis tulenevad ka Eesti kontekstist.
Linnakute ja seal tegutsevate toitlustusettevõtete motivatsioonitegurid ringpakendite kasutamisel – Liisi Siil, TalTech (majandus, magistrant)
Magistritöö uurmisprobleem on see, et Eestis, sealhulgas linnakutes, puudub ühiselt toimiv ringpakendi süsteem ning selle efektiivseks rakendamiseks on vajalik selge ülevaade osapoolte motivatsioonist. Magistritöö eesmärk on välja selgitada linnakute ning seal tegutsevate toitlustusettevõtete motivatsioonitegurid toidu ja joogi ringpakendi kasutamisel ühekordsete pakendite asemel ning teha parendusettepanekud toitlustusettevõtetele, linnakutele, ringpakendi teenusepakkujatele ja riigile.
Uuringu tulemused näitavad, et linnakute motivatsiooni toetavad tegurid on peamiselt seotud sisemise ja integreeritud ning omaksvõetud motivatsiooniga. Toitlustusettevõtete puhul on üleminekut ringpakendile tugevalt mõjutanud väline motivatsioon linnakute poolt, kus nad tegutsevad. Nii linnakute kui ka toitlustusettevõtete sisemine ja integreeritud motivatsioon ringpakendite kasutamisel intervjuude põhjal valdavalt kattus, mis näitas, et mõlemad osapooled jagavad sarnaseid eesmärke ja väärtusi ringpakendite kasutamise osas ning pööravad suurt tähelepanu keskkonnamõju vähendamisele. Enim ettepanekuid esitati intervjuude põhjal riigile, mis rõhutab riigi toetuse olulisust. Oluline on ettevõtete ja riigi omavaheline, et tagada ringpakendite protsessi parendamine ja laiem kasutamine ühiskonnas. Töö tulemusel esitas autor ettepanekud toitlustusettevõtetele, linnakutele, ringpakendi teenusepakkujatele ja riigile, mis aitavad kaasa ringpakendi tõhusamale rakendamisele jätkusuutlikuma ühiskonna loomiseks.
Kogukondlikkus innovatsioonilinnakutes – Agnes Alajõe, Andres Soop. Tartu Ülikooli kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu magistrandid
Teadusartikkel on koostatud Tartu Ülikooli kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu magistriõppe lõputööna ja esitatud avaldamiseks ajakirjale URBAN DESIGN International. Tartu Ülikooli töögrupi osana oli artikli eesmärk leida teaduslik alus Ülemiste innovatsioonilinnakus kasutatava linnaku tulemuslikkuse mõõtmissüsteemi täiendamiseks ja töö tulem oli raporti sisendiks. Artiklis uuriti võimalusi, kuidas mõtestada ja seeläbi arendada innovatsioonilinnakus sotsiaalsust ehk kogukondlikkust läbi sotsiaalse jätkusuutlikkuse kahe tahu – sotsiaalne kapital ja sotsiaalne infrastruktuur. Kogukondlikkus toetab ideede vahetust, võrgustumist ning koostööd, mis omakorda soodustab innovatsiooni ning loob atraktiivsema töökeskkonna kõrgelt kvalifitseeritud töötajatele.
Sotsiaalne infrastruktuur tagab kogukondlikkuse soodustamiseks vajalikud tingimused ning on aluseks kohakiindumuse ja sotsiaalse kapitali tekkeks. Kohakiindumust on eelkõige seostatud suurema valmisolekuga kogukonna tegevustes osaleda, mis aitab omakorda kaasa sotsiaalse kapitali suurenemisele. Sotsiaalne kapital annab kogukonnaliikmetele juurdepääsu täiendavatele sotsiaalsetele ressurssidele.
Artiklis jõuti järeldusele, et kogukondlikkust ei saa luua ülalt-alla meetodite abil, pigem tärkab see keskkonnas, mis soodustab suhtlemist ja tekitab omandi- ja kuuluvustunnet. Innovatsioonilinnaku edu sõltub “osalusvalitsemisest” ning kogukonna kaasatus on eelduseks sotsiaalselt elujõuliste ja väärtuslikke ruumide arendamises. Soovituseks oli Ülemiste innovatsioonilinnakus võtta kogukondlikkuse arendamisel kasutusele kohaloome meetodi, mis on osutunud tõhusaks viisiks kogukondlikkust soodustava keskkonna loomisel ning kohakiindumuse ja sotsiaalse kapitali tekkimisel. Praktilisi näiteid leiab Project for Public Spaces tööriistadest.
Karl Ernst von Baeri nimelise tervisemaja liikumakutsuva trepokoja disain – Daria Titova, EKA üliõpilane
Töö tulemusena loodi unikaalne ja just tervisemajja sobiv trepidisain, mis paneb inimesi eelistama trepi kasutamist liftile. Kaasahaarav visuaalne muinasjutt inimese elundisüsteemidest on ühteaegu nii hariv kui põnev ja visuaalselt kaasahaarav.
Nii nagu mainib noor ukrainlannast disainer: „Minu idee on näidata inimese ühtivust loodusega. Luua inimesest maailm, kus kõik voolab, puhub, liigub ja kasvab nagu looduses. Kas süda ei saaks puhkeda lillest? Ja kas närvisüsteem kasvada puuna? Ja kas võiks hetkeks mitte olla nii tõsine?
Haigla ja muud raviasutused on alati olnud minu jaoks hirmutavad. Ma arvan, et seda tunnevad ka paljud teised inimesed. Ebakindlus, pidev ootamine, hirm, et peagi saad teada midagi halba enda või lähedaste kohta. Minu idee on näidata inimestele üht lugu, muinasjuttu meie organismist! Tahan võtta nad hetkeks ära hallist reaalsusest muinasjutumaale. Minu joonistused võiks olla lõbus seiklus – teraapia nii täiskasvanutele kui ka lastele. Iga korrus on eraldi muinasjutt, eraldi organite süsteem. Haigla külastajad oleksid nagu ekskursioonil, nende giidiks on lind, kes rändab süsteemide vahel ja kutsub neid kaasa. Sealsed asukad, väikesed mehikesed, kes rõõmuga meie organite süsteeme juhivad, näitavad oma maailma. Kes ei tahaks läbida 7 korrust, et osa saada ühest muinasjutust, mis puudutab meid kõiki?“ Muinasjutt on kõikidele avatud alates septembrist 2025 Ülemiste City Tervisemajas II.
Kokku premeeriti nelja tööd seekord 9000 euro ulatuses ning stipendiumi annavad välja Ülemiste City arendajad Mainor Ülemiste, Mainor AS, Kristosten OÜ. Järgmine Ülo Pärnitsa stipendiumifondi konkurss kuulutatakse välja juba käesoleva aasta septembris.