Tallinna linna Anton Uessoni stipendiumi pälvis Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala magistrant Mihkel Meriste magistritöö eest, mis uurib transpordile orienteeritud arendusi erinevates riikides ja toob välja praeguse monofunktsionaalse ja avalikkusele suletud Väo karjääri ala uue potentsiaali.
Väo karjääri näol on lähemas tulevikus tegemist Eestis ühe logistiliselt parimate ühendustega territooriumiga, mille juba toimivas raudtee ja maantee võrgustikus hästi seotud Muuga sadamale ja Tallinna lennujaamale lisandub Rail Baltica kontekstis lähinaabrina terve Lõuna-Soome. Mihkel Meriste töö näitab selle potentsiaali realiseerumisel võimalikuks saavat märkimisväärset muutust Eesti seniste tööstus- ja logistikaparkide mastaabis ja ülesehituses ning uue fookuse esilekerkimist Tallinna linnas.
Stipendiumi eesmärk on motiveerida EKA üliõpilasi tegema uurimis- ja lõputöid Tallinna linnale huvipakkuvatel ja vajalikel teemadel linnaplaneerimise ja arhitektuuri valdkonnas. Stipendium määratakse üks kord aastas ühele EKA üliõpilasele, kes valitakse järgmistele tingimustele vastavate üliõpilaste seast:
Magistritaseme üliõpilane, kelle jooksva õppeaasta kaalutud keskmine hinne on vähemalt B (4,0)* ja kes on õppetöös saavutanud väljapaistvaid tulemusi Tallinna linna jaoks olulistel teemadel linnaplaneerimises või sellega seotud vallas arhitektuurse projekti, disainilahenduse või urbanistliku uurimuse näol. Stipendiumi suurus on 1000 (üks tuhat) eurot.
Tänavu kandideerisid Tallinna linna asutatud Anton Uessoni stipendiumile veel Anni Haldre, Kaisa Kangur, Kaspar Krass, Maria Derlõsh, Maria Freimann, Riin Kersalu ja Triin Orav. Stipendiumikomisjoni kuulusid arhitektuuriteaduskonna dekaan Toomas Tammis, arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna professor Andres Ojari, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetätija, linna pearhitekt Endrik Mänd.
Silmapaistev ühiskonnategelane, insener ja poliitik Anton Uesson (1879 – 1942) on läbi aegade pikaaegseim Tallinna linnapea, ta oli Tallinna linnapea aastail 1919–1934 ja 1938–1940, seega kokku 17 aastat; aastail 1934–1938 oli Uesson Tallinna linnapea abi.
Enne linnapea ametisse asumist töötas Uesson ehitusettevõtjana, kelle projektide järgi ehitati enne Esimest maailmasõda Tallinnasse üle 300 hoone. Paljud suure tõenäosusega just Uessoni poolt projekteeritud kahe-kolmekordsed kivitrepikojaga puumajad seisavad Pelgulinnas ja Kalamajas tänaseni.
Uesson arreteeriti 14. juunil 1941 Tallinnas ning kaotas elu surmamõistetuna 13. aprill 1942 Sverdlovski vanglas.
Varasemalt on stipendiumi pälvinud Eesti Kunstiakadeemia urbanistika eriala üliõpilane Iie-Mall Püüa (2013.a.) ning arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala üliõpilane Eve Kompi (2014.a.).