Kristjan Raua nimeline aastapreemia on vanim kunstipreemia Eestis – tänavu jagatakse seda juba 43. korda. Preemiat annavad ühiselt välja Eesti Kunstnike Liit ja Tallinna Linnavalitsus. Kristjan Raua preemia omistatakse eelmise aasta jooksul valminud või esmakordselt avalikustatud loomingu, kunstiprojekti või -sündmuse eest kunstnikule, kunstiteadlasele või loomingulisele rühmale; erandina võidakse preemia määrata ka varem valminud teoste või elutöö eest.
2016. aastal esitati Eesti Kunstnike Liidu volikogu liikmete, Eesti kunstiinstitutsioonide ja kultuuriväljaannete poolt preemia nominentideks 42 kunstnikku ja kunstnike kollektiivi: Ingrid Allik, Jüri Arrak, Rael Artel, Andrei Balašov, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Nils Hint, Jaak Kangilaski, Edith Karlson, Flo Kasearu, Katariina Gild, Marko Kekišev, Kiwa, Eve Koha, Peeter Krosmann ja Nadežda Tšernobai, Kaarel Kurismaa, Peeter Kuutma, Marco Laimre, Kris Lemsalu, Lola Liivat, Holger Loodus, Raul Meel, Marko Mäetamm, Lennart Mänd, Katja Novitskova, Ragne Nukk, Mall Nukke, Mall Paris, Erika Pedak, Kadi Polli, Laura Põld, Jaan Pärn, Rein Raamat, Toomas Rein, Mari Relo-Šaulys ja Adolfas Šaulys, Grethe Rõõm, Jaanus Samma, Aivar Simson ja Paul Mänd, Indrek Sirkel ja Anu Vahtra, Andres Tali, Annika Teder, Heldur Viires, Marje Üksine.
Vastavalt preemia statuudile Kunstnike Liidu volikogu liikmetest ja Tallinna linna esindajast koosneva žürii otsusel omistatakse 2016. aasta Kristjan Raua nimeline preemia:
Dotsent Nils Hint´ile (1986) sepise ja ehte humoorika ühendamise eest nõukogudeaegse pärandi uuskasutusega isiknäitusel „Küte“ HOP galeriis.
Nils Hint on sepp ja ehtekunstnik, kelle looming on leidnud laia kajastuse ja vastuvõtu ka rahvusvaheliselt. 2015. aastal oli ta kaasatud mitmesse näituseprojekti: “Tool, Jewelry and Weapon” Stockholmis kooslusega Daughters of Chaos ja „Protsess” Urve Küttneriga
Tallinna Linnagaleriis. Tema teosed valiti 2015. aastal ka mainekale, 67. korda toimunud ehtekunsti suursündmusele „Schmuck” Münchenis. Nils Hint juhib dotsendina Eesti Kunstiakadeemias sepise õppesuunda.
Emeriitprofessor Jaak Kangilaski´le (1939) aastakümnete pikkuse panuse eest eesti kunsti ja kunstiajaloo mõtestamisse.
Jaak Kangilaski on Eesti üks nimekamaid kunstiteadlasi ja kindlasti ka üks teenekamaid kunstiajaloolaste ja kunstnike õpetajaid, tema roll kunstihariduse kujundamisel ja juhtimisel on hindamatu. Ta on Boris Bernsteini kõrval üks eesti kunstiteaduse teoreetikutest, kes on mõtestanud paljusid kunstimaailma probleeme ning arutlenud nende üle mitmete humanitaarteaduste uusimate teoreetiliste diskursuste vaatepunkte kriitiliselt rakendades. Kangilaski sulest on ilmunud mitmeid olulisi teaduspublikatsioone ja arvustusi, mis on aidanud mõtestada 20. sajandi kunsti ja kunstiteooriat.
Peeter Kuutma´le (1938) Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi klassikute sarjas toimunud isiknäituse „Klassikud. Peeter Kuutma“ ja näitusega kaasnenud mahuka kataloogi eest.
Peeter Kuutma on mitmekülgse, mahuka ja stabiilselt kvaliteetse loomingulise tegevusega tekstiilikunstnik, kes on osalenud näitustel juba 1960. aastatest. Ta on tegelenud nii trükikangaste kui ka seina- ja põrandavaipade kujundamisega, olles sageli hinnatud partner sisearhitektide poolt. Kuutma on tuntud geomeetrilise käsitluslaadi poolest, tema vaibad on ühtaegu dekoratiivsed, samas alati pingestatud kindla sõnumiga. Tema kujundatud on muuhulgas nii Tallinna Postimaja nõupidamiste saali „Sidevaip“ (1985) kui ka Toompea lossi Riigikogu põrandavaibad (1996-2003) ning hulgaliselt trükikangaid erinevatesse avalikesse ruumidesse.
Doktorant Jaanus Samma´le (1982) veenva ja sugestiivse isiknäituse „NSFW. Esimehe lugu“ eest 56. rahvusvahelisel Veneetsia kunstibiennaalil.
Jaanus Samma on mitmekülgne nüüdiskunstnik, kes valdab oskuslikult erinevaid meediume. Ta suudab tundlikult avada olulisi ja vähekäsitletud teemasid ning nüüdiskunsti vahenditega edasi anda ajaloolist narratiivi. Samma uurib oma loomingus väljapaistva süvenemisega ajalugu üksikisiku eluloolise jutustuse kaudu, tuues avaneva traagika vaatajale ebamugavalt lähedale.
Neli võrdväärset preemiat suurusega 2240 eurot ja Enn Johannese kujundatud medalid antakse laureaatidele üle pidulikul tseremoonial Tallinna Raekojas kolmapäeval, 18. mail 2016 kell 16.00.
Kristjan Raua looming on üks neist eesti kultuuri algallikatest, mille mõju on jõudnud meieni läbi erinevate põlvkondade ja riigikordade, ületades erinevaid maitse-eelistusi ja mõtteviise. Kristjan Raua arhetüüpne roll rahvusliku kunstikultuuri suurkujuna on aastatega üksnes kasvanud – ja nii on temanimelise preemia iseloom ja tähendus tahes-tahtmata põimitud kunstniku enese eluloo ja loomingulise pärandiga. Ning selles kõnetavad meid töökus, meelekindlus ja heroiline jõulisus – looja enese kordumatus käekirjas ja tema poolt kujutatud Kalevipoja iseloomus avalduvad jooned.
Preemia laureaatide hulgast leiab muljetavaldava nimekirja eesti kunstnikke ja kunstiteadlasi, kelle tegevus ja looming on pälvinud kunstimaailma tunnustuse ning on Eesti kunsti oluliseks osaks sarnaselt Raua enda pärandile. Nimetagem siinkohal üksnes mõningaid paljudest: Richard Kaljo, Lepo Mikko, Voldemar Vaga, Bruno Tomberg, Anu Raud, Jaak Soans, Kaljo Põllu, Malle Leis, Kadri Mälk, Jaan Toomik, Priit Pärn, Kaido Ole, Liina Siib, Ivo Lill, Tanel Veenre.
Eesti Kunstnike Liit
ekl@eaa.ee