II maailmasõja mälestusmärk Lõupõllul. Autor Edgar Viies. Foto: Kultuurimälestiste register / Keidi Saks, 2018
2024. aastal sai alguse kolmeaastane teadusprojekt „Monumendi uued raamid“, mille eesmärgiks on luua uusi lahendusi monumentide ja muu dissonantse pärandi ümbermõtestamiseks. Valdkondadeülene projekt sai rahastuse Kultuuriministeeriumi uuest teadus- ja arendustegevuse programmist. Projekti veab eest Eesti Kunstiakadeemia koostöös Tallinna Ülikooliga, oluliseks koostööpartneriteks on mitmed mäluasutused eesotsas Muinsuskaitseameti ja Eesti Ajaloomuuseumiga.
Projekt on alguse saanud veendumusest, et keerulise pärandiga toimetulemiseks on Eestis vaja senisest märksa enam näiteid pärandi ümbermõtestamise võimalustest. Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse on toonud kaasa ulatuslikud debatid Vene ja Nõukogude pärandi üle. Sellega on kaasnenud monumentide ja muu pärandi eemaldamine, algatused selle seadusandlikuks ja riiklikuks reguleerimiseks, aga ka ühiskondlikud konfliktid ja lõhed. Mõistagi ei ole kuskile kadunud ka Venemaa huvi siinsete monumentide vastu. Küsimus, kuidas pärandit ikkagi ümber mõtestada, väärib põhjalikku arutelu ning senisest sihipärasemat tegutsemist ja koostööd. Meie eesmärgiks on eri valdkondade teadmisi ja oskusi kaasates pakkuda probleemidele uusi lahendusi, mis võimaldaksid dissonantset pärandit mitte lammutada, vaid panna seda uude, kriitilisse raamistusse.
Selleks pakuvad häid, kuid Eestis seni suuresti läbi katsetamata võimalusi nii kaasaegne kunst kui ka muinsuskaitse, samuti erinevad tekstilised, performatiivsed või pedagoogilised sekkumised. “Ka raske minevik on üks osa mälust. Materiaalse pärandi lammutamine on pöördumatu, konserveerimisvaldkonnas eelistame alati pööratavaid ja tulevikus ümbertõlgendatavaid lahendusi. Keerulise pärandi puhul on igasugune ümberraamistamine ja selgitamine üks võimalus, kuidas minevikuga hakkama saada,” ütles projekti üks põhitäitjaid, EKA muinsuskaitse ja konserveerimise professor Hilkka Hiiop.
Kaasamaks eri valdkondade pädevusi, on projekti töörühma hõlmatud ajaloolased ja kunstiajaloolased, muinsuskaitsjad ja kaasaegsed kunstnikud. Lisaks tehakse koostööd ekspertidega, sealhulgas pärandi- ja muuseumispetsialistide ning õpetajatega. Väga olulisel kohal on dialoogi ülesehitamine kohalike kogukondade ja huvirühmadega. Ühtlasi kaasame rahvusvahelise kogemuse ja võrdlused pärandi ümbermõtestamisega mujal, mida tutvustatakse muuhulgas 2024. aasta septembris Narvas toimuval rahvusvahelisel seminaril.
Näeme vajadust konkreetsete näidisjuhtumite käsitlemise järele, mis võimaldaks arendada pärandi ümbermõtestamist eri valdkondade koostöös: kunsti- ja mäluajaloolise uurimistöö, muinsuskaitse- ja digiteerimispraktikate ning kunstiliste sekkumiste kaudu. Igal aastal tegeleme umbes viie objekti ümbermõtestamisega. Sündinud lahenduste elluviimine sõltub omanikest ja kohalikest kogukondadest, igal juhul aga soovime, et erinevate keeruliste monumentide ümbermõtestamiseks väljapakutud lahendused avardaksid arusaama keerulise pärandiga toimetulemise viisidest, kasvatades teadmisi ja oskusi.
Töörühm: Riin Alatalu, Karsten Brüggemann, Maria Hansar, Hilkka Hiiop, Linda Kaljundi, Kirke Kangro, Andrus Laansalu, Uku Lember, Kristo Nurmis, Anu Soojärv, Gregor Taul
vt ETIS
Kontakt:
Linda Kaljundi (linda.kaljundi@artun.ee)