Enne seda kui kõik suvekodudesse ja laia ilma laiali suunduvad, saabub trükikojast – lõpuks ometi – EKA arhitektuuriosakonna ajakirja Ehituskunst uus number, järjekorras teine, mis sündinud peatoimetaja Eik Hermanni käe all.
Et 320-leheküljelist topeltnumbrit vääriliselt tähistada, on kõik oodatud 22. juunil kl 14 EKA fuajee trepistikule, et veini kõrvale nautida uue numbri teemaga seotud välkformaadis miniloenguid: sõna saavad Madis Vasser, Margit Mutso ja Alvin Järving.
Lõviosa Eesti linnadest on juba pikemat aega kahanemas või vähemasti ei kasva. Vaid hiljaaegu on seda tõsiasja tunnistama hakatud. Senimaani on tehtud nägu, et elatakse igavese kasvu aegruumis. Arhitektid satuvad kahanevatesse kohtadesse pigem erandlikult ja kasvule sobivad tööriistad siin alati ei sobi, vaja oleks laiendatud tööriistakasti ja avaramat kujutlusvõimet.
Üleilmse kuumenemise taustal, kus maailma rahvastik aina kasvab, tiheneb ja ületarbib, võiks nutikas kahanemine olla positiivne – märk jalajälje vähenemisest ja tasakasvust. Ometi ei saa öelda, et see Eestis nii oleks.
Numbrit ette valmistades sai ruttu selgeks, et kahanev ja mittekasvav kontekst nõuab võimalikult laia vaadet ruumipraktikale. Seetõttu leiab uuest Ehituskunstist lisaks otseselt (linna)ruumi käsitlevatele vestlustele ja projektidele ka mõttearendusi regulatsioonidest, ruraalsusest, regionaaljaotusest, kaasamisest, metsikustamisest ja muustki. Uues numbris saavad sõna Jeremy Till, Keller Easterling, Philipp Oswalt, Oliver Orro, Toomas Paaver, Arhitekt Must, Margit Mutso, Laura Linsi, Tarmo Jüristo, Andres Ševtšuk, Kalle Vellevoog, Francisco Martinez, Siim Raie jpt. Uue Ehituskunsti on illustreerinud Ulla Alla.
Mis on Ehituskunst?
Ehituskunst on ruumipraktikutele suunatud, ruumiideede otsimisele pühendunud ajakiri. Alates 59. numbrist keskendub ajakiri kohalike kontekstide eripäradele, luues ühtlasi silla analoogiliste paikade ja piirkondadega. Iga Ehituskunsti number käsitleb ühte ruumiloomet mõjutavat konteksti ühe dominantse ning kohalikult tähtsa aspekti kaudu, küsides: kuidas see aspekt mõjutab ruumipraktikaid? Milliseid unikaalseid, erilisi, varjatuid potentsiaale see aspekt tekitab? Millised ruumiideed on nendesse potentsiaalidesse kätketud?
Ajakirjanumbrid pannakse suuresti kokku läbi intervjuude ja jutuajamiste. Nii on nad teekonnad dialoogides, mõtiskluste ja vestluste kogumikud, mis ei püüa anda lõplikke retsepte ja vastuseid ning pakkuda parimaid näiteid, vaid teha algust otsinguliinidega, mis loodetavasti jätkuvad ülikooli stuudiotes, arhitektuuribüroodes, ametnike kabinettides ja laiema publiku söögilaua taga. Värsket numbrit saab soetada esitlusel ning jaanipäeva järel ka Eesti Arhitektuurimuuseumist ja paremini varustatud raamatupoodidest.
Täname: Eesti Kultuurkapital, Eesti Arhitektide Liit, Andres Ojari, Tiina Tammet.
Lisainfo
Eik Hermann
Ehituskunsti levitamisega tegeleb EKA Kirjastus:
Neeme Lopp
+372 502 9286