Seoses digipöördega on kõigil elualadel toimunud töövahendite ja meetodite teisenemine. Kui arhitektuurse kavandamise töövahendid on juba ammu muutunud, siis kavandamise traditsioonilised meetodid: kavandatu representatsioon; kavandamise kontseptuaalne ja ruumiline kompositsioon ning kavandatu kontekstuaalsus, on jäänud tagaplaanile. Võib isegi öelda, et seoses digitaalse simulatsiooni vohamisega alates 1980. aastate lõpust, on nii representatsioon kui ka kompositsiooni erivormid jäänud uurimisteemadest täiesti kõrvale.
Nimetatud uurimisteema on leidnud väljundi kahes suunas:
1. Minevikuline ja tulevikuline kontekstuaalsus. Siin uuritakse ja eksperimenteeritakse kuidas õpetada arhitektuuri ajalugu ja kuidas luua tulevikuks ruumilisi ja sotsiaalseid spekulatsioone digitaalreaalsuse ajastul.
2. Representatsioon ja kompositsioon. Siin vaadeldakse kujutise, ruumikogemuse ja komponeerimise meetodeid ja tähendusteket. Spekulatiivne osa uurib kuidas digitaalreaalsus muudab traditsioonilisi arhitektuuri loomise vahendeid.
Uurimistulemused on leidnud kasutamist järgmistes vormides:
1. Raamat: Architecture, Imagospheric Horizon and Digital Universe. Archimedium. Tallinn. 2018.
2. Loengutsükkel: Future Studies: Era of Digital Reality. Kunstiakadeemia. 2019.
3. Loengutsükkel: Kompositsioonist. Kunstiakadeemia.2020.
Uurimissuuna juht: Jüri Soolep