Graafika (kunst)

Graafika töökoda. Foto: Liina Siib

Protsess, mis ühendab kontseptuaalse ja tehnoloogilise

Graafika erialal tegeletakse graafikakunstiga selle laiemas tähenduses, siin on olulisel kohal protsess, mis ühendab kontseptuaalse ja tehnoloogilise. Õpitakse tundma nii klassikalist trükigraafikat kui ka kaasaegseid digitaalseid tehnikaid ning looma visuaalset narratiivi ja töötama erinevate visuaalsete materjalidega, sealhulgas arhiiviga. Pildi ja teksti koostoime uurimisega tegeletakse tüpograafia, loovkirjutamise ja kunstnikuraamatu kursuste raames.

Individuaalsed kunstiprojektid ja praktikakogemus

Õppetöö käigus töötavad üliõpilased individuaalsete kunstiprojektidega ja saavad näituse korraldamise kogemuse. Suvepraktikatel viibitakse välitöödel Eestis ja külastatakse rahvusvahelisi kunstikeskusi, samuti viibitakse lühiajaliselt kunstnike juures stuudiopraktikal. Graafika erialal õpivad tudengid, kes on huvitatud graafikast kaasaegse kunsti võtmes.

Näitus “Asjad ja mitteasjad” Haapsalu Linnagaleriis, 2021. Foto: Liina Siib

Facebook
Instagram

Eriala

Eesti Kunstiakadeemia graafika osakond on ainus graafikakunsti õpetav institutsioon Eestis. Graafikakultuur koondab oma mitmekesisuses mitmeid erinevaid kunstialasid. Trükikunsti leiutamisest saadik on graafika osaks olnud paljundamine, kopeerimine, tiražeerimine. Graafika on justkui sild kirjasõna ja kujutise vahel. Viimane kümnend on näinud traditsiooniliste graafikatehnikate uut tõusu, samas leiab graafikat ka tänaval ja mujal avalikus ruumis ning galeriides ja muuseumides mõtestatakse graafikat ümber kaasaegse kunsti kontekstis. Kuna mõiste “graafika” hõlmab tänapäeval palju erinevaid tähendusi, siis on ka maastik, millel graafikaõpe liigub, üsna avar. Graafiku huviorbiiti võib kuuluda kõik alates etnograafilisest materjalist lõpetades kaasaegsete igapäevaelu praktikatega. Kunstiakadeemia graafikaõppe teeb ainulaadseks kõikide peamiste klassikaliste ja kaasaegsete graafikatehnikate viljelemiseks mõeldud töökodade kompleks, mida juhivad professionaalsed graafikuharidusega meistrid.

Õppekava

Graafikaõppes kehtib põhimõte, et tehniline võttestik ilma kandva ideeta ei moodusta täisväärtuslikku kunstiteost. Idee, mis käivitab kunsti loomise protsessi, paneb leidma just selleks sobivaid väljendusvõimalusi. Õppe esimeses etapis tutvustatakse traditsioonilisi graafikatehnikaid nagu sügav- ja kõrgtrükk, litograafia ja siiditrükk, aga ka kaasaegseid digitaalseid trükimenetlusi. Edasi liigub stuudium kahel sageli üsna läbipõimunud suunal, trükitehnikas valminud loomingu ja kunstnikuraamatu projektidega, kus töötatakse pildi ja tekstiga. Graafika erialal tehakse koostööd nii teiste EKA osakondade kui ka majaväliste organisatsioonidega. Graafika osakonna suuremaid projekte on esitletud näitustena kunstigaleriides ning erinevate aktsioonidena mujal avalikus ruumis.

Bakalaureuseõppes jagunevad semestrid moodulitesse, mille teemad ja tööde mahu kujundab õppekava juht. Kursused koosnevad enamasti kolmest osast – sisuline analüüs, tehnikaõpe ja teose esitlus. Graafikatöökodades saab õppida kõrgtrükitehnikaid (linoollõige, puu- ja vineerilõige), sügavtrükitehnikaid (ofort, kuivnõel, akvatinta jm), litograafiat, siiditrükki. Printida saab laser- ja tindiprinteritel. Samuti on võimalik valmistada oma raamat või muu trükis, kasutades selleks ajaloolist tinaladu. Lisaks erialaainetele saab üliõpilane valida vabaaineid, mille hulgas leidub alati mõne graafikatehnika või arvutiprogrammi (nt Adobe Photoshop, Illustrator, InDesign) kursus.

Magistriõpe toimub kaasaegse kunsti õppekaval, kus mõtestatakse graafikat ennekõike kontekstist lähtuvalt – mida graafika teeb ning kuidas avaldub ja areneb seoses uute tehnoloogiatega. Graafikamaailmale lähenetakse loomingulise uurimistöö kaudu, samuti õpitakse tundma erinevate uurimismeetodite rakendamist.

Kellena saab töötada?

Graafika erialal valmistatakse ette kunstnikke, kes osalevad aktiivselt kunstielus. Valdav enamus viimase poolsajandi Eesti tippgraafikutest on graafikaosakonna kasvandikud ning kujundanud eesti graafika näo ja rahvusvahelise maine, mida märgivad arvukad auhinnad mitmelt poolt maailmast. Graafika osakonna vilistlased on esindanud Eestit ka Veneetsia biennaalil: Marko Mäetamm (2003, 2007), Kristina Norman (2009, 2022), Liina Siib (2011), Dénes Farkas (2013), Jaanus Samma (2015).