Õpingud

Rohkem infot EKA Wikis

Õppetöö toimub EKA-s nn 3+2 süsteemi alusel.

Bakalaureusekraadi (BA) saamiseks on nominaalaeg 3 aastat ja selle ajaga on võimalik omandada erialased põhiteadmised.

Magistriõppe (MA) nominaalaeg on 2 aastat, mille jooksul saab tegeleda valitud teemaga süvitsi ning lõpetades pälvitakse magistrikraad. Erandiks on arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava, mis kestab viis aastat ja mille lõpetaja saab arhitektuurimagistri kraadi.

Doktoriõpe toimub arhitektuuri ja linnaplaneerimise, kunstiteaduse, muinsuskaitse ja konserveerimise ning kunsti ja disaini õppekavadel. Õppe nominaalaeg on 4 aastat.

Lisaks teadmiste omandamisele tähendab kõrgkoolis õppimine üliõpilase jaoks õppekava täitmiseks vajalike õppeainete läbimist ja ainepunktide kogumist.

Vajalikud eeskirjad, dokumendid

Õppetööd reguleeriv õigusakt akadeemias on õppekorralduseeskiri (ÕKE) ja EKA õppehoones kehtivad reeglid on kirjas majakorras. Lingid kõikidele eeskirjadele ja dokumentidele leiad EKA kodulehelt või wikist. Õppekavad asuvad õppeinfosüsteemis Tahvel.

Tutvu õppetööd reguleerivate dokumentidega siin

Akadeemiline kalender

Õppeaasta ajakava kinnitakase akadeemilises kalendris (artun.ee lehel Õppetöö rubriigis või wiki.artun.ee avalehel), kus on õppetöö, hindamiste ja vaheaegade perioodid ning erinevad olulised tähtajad, mida tuleb jälgida.

Õppekava ja -ained

Õppekava annab ülevaate sellest, milleks, mida, kuidas ja millise aja jooksul õpitakse ning õpetatakse. Seal on kirjas läbiviidava õppe eesmärgid ja õpiväljundid, õppe nominaalkestsus ja maht, õppekoormuse(d), õppekeele(d), õppe alustamise ja lõpetamise tingimused, pea- ja kõrvaleriala(d). Lisaks on seal õppeainete ainekaardid, kus on nende mahud, hindamisviis, eesmärgid ja õpiväljundid.

Õppekava koosneb sisulistest moodulitest, kus sisalduvad õppeained jagunevad kohustuslikeks, valik- või vabaaineteks. Kohustuslik on õppeaine, mis tuleb õppekava täitmiseks tingimata omandada. Valikaine pakub välja eriala või saab üliõpilane iseseisvalt valida õppekavas määratud valikainete seast. Vabaaine on üliõpilase iseseisvalt valitud õppeaine EKAst või mõnest teisest ülikoolist.

Õppekavas oleva ainekaardi alusel koostab õppeainet läbiviiv õppejõud aineprogrammi, mis asub õppeinfosüsteemis Tahvel. Aineprogrammis kirjutab õppejõud lahti õppeaine sisu, kirjeldab tudengite iseseisvat tööd, hindamismeetodit ja hindamiskriteeriumeid. Lisaks on aineprogrammis kirjas kohustuslik ja/või soovituslik kirjandus.

Kohustuslikud õppeained deklareerib sinu õpingukavasse (sinu semestri õppeainete nimekiri)  õppespetsialist, sina pead vastavalt oma õppekavale valima valik- ja/või vabaaineid. Mida ja millal saab valida, leiad oma õppekavast ning kindlasti saad eelneva info ka oma EKA e-posti aadressile.

OLULINE! Läbi semestri toimuvast vabaainest saab üliõpilane loobuda kolme tööpäeva jooksul pärast selle esimest toimumiskorda. Intensiivselt (ühe-kahe nädala jooksul) toimuvast vabaainest peab loobuma hiljemalt aine toimumise eelneva nädala neljapäeval.

Hindamine

Tagasiside üliõpilaste õpingute kohta toimub lisaks igapäevasele õppejõududega suhtlusele veel hindamistel ja lõputööde kaitsmistel, kuhu kaasatakse teisi erialaprofessionaale nii Eestist kui ka mujalt. Õppeaineid hinnatakse eristavalt (eksamil, hindelisel arvestusel) või mitteeristavalt (arvestusel).

Õppeaines toimub ühel semestril kaks hindamist (välja arvatud valik- ja vabaained):

1) põhihindamine, milles osalemine on üliõpilasele kohustuslik ja

2) kordushindamine, mille hindamisprotokolli kantakse kõik põhihindamisel negatiivse tulemuse saanud üliõpilased.

Kui sul on hindamisele mitteilmumiseks mõjuvad põhjused, siis teavita sellest koheselt õppejõudu ning esita oma õppespetsialistile vähemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast hindamise toimumist mõjuvate põhjuste kohta kirjalik avaldus ja tõendid. 

Negatiivse tulemuse korral on sul õigus sooritada igas kohustuslikus õppeaines hindamine kuni neli korda, välja arvatud lõputöö puhul. Esimesed kaks hindamist (põhihindamine ja kordushindamine) toimuvad õppeaine esmase toimumise semestril. Kui saad mõlemal hindamisel negatiivse tulemuse, tuleb sul see õppeaine või seda asendav õppeaine uuesti läbida. Kui sa saad ka siis kaks negatiivset tulemust, siis sind eksmatrikuleeritakse.

Õppejõul on õigus mitte lubada hindamisele üliõpilast, kes ei ole õppeaine läbimisel täitnud aineprogrammis kehtestatud tingimusi. Hindamisprotokolli pannakse sel juhul negatiivne tulemus (eristava hindamise puhul „F“, mitteeristava hindamise puhul „mittearvestatud“).

Positiivset hinnet saab parandada ainult üks kord ja eelneval kokkuleppel õppejõuga.

Õppekoormus

Õppetöö mahu arvestus toimub EAPd-es ehk Euroopa Ainepunktisüsteemi Ainepunktides, kus 1 EAP-le vastab 26 tundi üliõpilase tööd. Semestri jooksul tuleb üliõpilasel koguda üldjuhul 30 EAP-d (semestrite maht on õppekavati erinev). Täiskoormusega õppes tuleb läbida igal aastal 75-100% õppekavas ettenähtud ainete mahust. Kui üliõpilane kogub 50%- 75% nõutud ainepunktidest, viiakse ta järgmiseks õppeaastaks osakoormusega õppesse. Ülikooli astudes määrab üliõpilane, mis koormusega ta soovib õppida. Järgnevatel aastatel üliõpilane ise koormust valida ei saa, vaid ta viiakse üle täis- või osakoormusesse vastavlt õppekava täitmise protsendile. Õppekoormust hinnatakse üks kord aastas iga õppeaasta (kahe semestri) lõpus. Osakoormuse nõudeid mittetäitnud üliõpilane eksmatrikuleeritakse.

Täiskoormuses püsimine ei tähenda automaatselt seda, et saab õppida tasuta. Tutvu lähemalt õppekavatäidetusega SIIN

Täiskoormusega õppe üliõpilased saavad taotleda õppelaenu, õppetoetusi, samuti tööandjalt õppepuhkust. Osakoormusega õppe üliõpilased üldjuhul õppetoetusi taotleda ei saa, kuid õppelaenu ja õppepuhkust küll.

Õppekava täitmine

Kui õpid täiskoormusega eestikeelsel õppekaval on vaja tasuta õppes püsimiseks iga semestri lõpuks täita oma õppekava ettenähtud mahus. Õppeosakond vaatab iga semestri alguses kui palju ainepunkte sa eelnevatel semestritel positiivse tulemusega sooritanud oled ja võrdleb seda õppekava alusel toimunud õppeainete ainepunkti summaga. Kui sul on kõigi semestrite peale tegemata rohkem kui 6 EAP-d, siis alates 7. EAP-st tuleb sul tasuda ainepunkti hinna alusel. Ühe puuduva ainepunkti hind on 40 eurot.

Õppekava vahetamine

Õppekava vahetamiseks on kaks võimalust- esitada avaldus õppekava vahetamiseks või astuda uuesti ülikooli sisse. Enne avalduse esitamist tuleb saada nõusolek mõlemalt õppekavajuhilt.

Õppekava vahetamisel õppeaja sees tuleb arvestada sellega, et nominaalaeg sellest ei pikene. Olenevalt õppekavadest ja juba läbitud ainetest võib tekkida vajadus õpingute pikendamiseks.

Ülikooli uuesti sisse astudes on võimalik samal kõrgharidusastmel tasuta õppima asuda juhul kui tasuta on õpitud alla poole nominaalajast (bakalaureuseõppes vähem kui 1,5 aastat, magistriõppes vähem kui 1 aasta). Kes on tasuta kohal õppinud rohkem kui pool nominaalajast, ei saa uuesti tasuta kohale sisse astuda enne, kui sisseastumisest on möödunud kolmekordne nominaalaeg (bakalaureuseõppe puhul 9 aastat, magistriõppe puhul 6 aastat). Lisaks sellele ei saa tasuta õppima asuda õppekavale, kust üliõpilane on kahe aasta jooksul eksmatrikuleeritud.

Eksmatrikuleerimine