Sotsiaalne disain

Läbitavad ained on näiteks strateegiline teenusedisain, eetika ja sotsiaalne vastutus, parandamise praktika ning avalik haldus. Kaheaastase programmi jooksul julgustatakse õpilasi katsetama olemasolevate ja uute koostöö- ja ühisloome tavadega. Õpitakse disainima teenuseid, jätkusuutlikke muutusi ja osalusmeetodeid koos kogukondade ja sidusrühmadega, et vastata tänapäevastele sotsiaalsetele väljakutsetele nagu vaimne tervis, jäätmekäitlus, migratsioon, ressursside taaskasutus, jätkusuutlik energia tootmine ja tarbimine ning vajadus reageerida tekkivatele kriisidele.

Sotsiaalne disain MA on esimene omataoline transdistsiplinaarne õppekava Eestis, mis valmistab ette erineva taustaga üliõpilasi kujundama ümber ühiskondlikke suhteid, organisatsioone ja tootmist. Programmi eesmärk on aidata mõista ja luua uusi sotsiaalseid rolle disaineritele, kes on häälestatud kaasaegsetele ökoloogilistele ja poliitilistele väljakutsetele, kasutades disaini abivahendina ihaldusväärsete ja vajalike muutuste läbiviimiseks. Mõtestame disaineri rolli ja vastutuse ühiskonnas uuesti lahti läbi multidistsiplinaarse õppe, mis hõlmab praktikapõhiseid stuudioid, teoreetilisi arutelusid, uurimistehnikaid ja praktikat.

Õpitulemused

Sotsiaalse disaini magistrikava toetab sotsiaalteaduste ja disaini ühiste pädevusega professionaali kujunemist, kelles on ühendatud praktik ja analüütik. Tegemist on sotsiaalselt kaasava, kollektiivselt organiseeritud ja eksperimentaalse suunitlusega programmiga. Uuritakse disaini väärtust edendamaks jätkusuutlikku tulevikku, avalikkuse huve ning uusi elamise ja maailma eest hoolitsemise viise. Et disainivaldkond puutub üha tihedamalt kokku sotsiaalpoliitiliste probleemidega, on oluline anda tudengitele edasi oskus mõtestada oma rolli ja võimalusi ühiskonna kujundajana.

Õpe on orienteeritud eelkõige kohalikele kogukondadele ja poliitilistele väljakutsetele, mis üldjuhul asetuvad üleilmsesse konteksti. Aitame kujundada professionaali, kelle pädevus jääb sotsiaalteaduste ja disaini piirimaile ning kes oskab mõelda üheaegselt kui disainer ja kui uurija, ühendades endas mõlema mõtteviisi. Magistrikava läbinu peab suutma sekkuda avalikesse diskussioonidesse ja ettevõtmistesse, kasutades selleks teadlikult erinevaid lähenemisviise ja olles jätkusuutlikult innovatiivne nii poliitiliselt kui sotsiaalselt. Lisaks õpitakse aru saama teenuste sotsiaalsest mõjust ning tuvastama digitransformatsiooni võimalusi ja ohte erinevatest vaatenurkadest.

Kus me täna oleme?

Disaini roll on jõudsalt muutumas üha kesksemaks nii majanduses kui institutsioonide võidujooksus innovatsiooni vallas. Õppekava üks eesmärke on aidata kujundada kohalikku disaini toimimisraamistikku ja arendada erialast terminoloogiat eesti keeles. Liiga vähe räägitakse ka äärmiselt olulisest teemast nagu sotsiaalset vastutus, olgu siis tegu institutsioonide, organisatsioonide või üksikisikutega.

Sotsiaalne disain ongi nõnda meie jaoks distsipliinideülene, eneseteadlik ning kriitiline maailma sekkumise protsess. Tänu teemadele, millega me tegeleme, ning viisidele, millega maailmale läheneme, võtavad sotsiaalsed disainerid proaktiivse rolli, et kasvatada ühiskondlikku heaolu ning jätkusuutlikkust. Siin jõutakse muutusteni just olemasolevate suhete, praktikate ja süsteemide ümberkorraldamise kaudu. Et seda saavutada, tehakse koostööd ja sekkutakse protsessidesse täie eneseteadlikkusega, arvestades samas erinevate perspektiivide ning poliitiliste vaadete paljususega. Nii on võimalik meie materiaalses keskkonnas suuremat muutust luua, millele peab aga omakorda järgnema hoolikas eetiline ja kriitiline reflektsioon, mis tegeleb loodud muutuste tagajärgede käsitamisega.

Soovitusi

“Tuleb välja, et olen kogu oma tööelu tegelenud sotsiaalse disainiga. Pärast majandusmagistri ja regionaalteaduste magistri õpinguid olen olnud ühiskondlikult aktiivne ning töötanud osalusdemokraatia, kogukondade arendamise ja avaliku (arutelu)/ruumi teemadel.  Mind paeluvad protsessid, mis viivad ühiskondlikult olulise nihkeni. Vabaühenduses Linnalabor proovisime luua üldist arusaama sellest, kuidas kodanike ja linnaseltside osalemine ruumiloomes on seotud üldise ühiskondliku heaoluga. Sihtasutust Eesti Koostöö Kogu juhtides panustasin osalusdemokraatiasse avaliku ruumi ja demokraatia seoseid käsitleva inimarengu aruande väljaandmisega. Lisaks seadsin üles avatud valitsemise vaatest olulise rahvaalgatus.ee.  Riigikantseleis olen aidanud Eesti avatud valitsemise tegevuskava koosloomelist sisustamist disainida ja vedada. Sihtasutuses Rohetiiger tegelesin kliimakogude korraldamisega. Kõik selle nimel, et läheksime pisikeses ja paindlikus Eestis võimalikult kiirelt üle kasvust mittesõltuvale tasa-arengule.” – Teele Pehk, Demokraatiarikastaja “Minu erialane teekond algas EKAs 2006. aastal, õppides arhitektuuri ja linnaplaneerimist. Õpingute jooksul mõtisklesime palju meie erialale omase sotsiaalse vastutuse üle. See pole aga ainult arhitektide mure: ka teised distsipliinid, nagu disain, on teadlikud oma praktika sotsiaalsetest aspektidest, püüdes ümbritsevat keskkonda ja suhteid paremaks muuta. Kuna paljud spetsialistid jätkavad oma haridusteed magistriõppes ja tegelevad üha rohkem interdistsiplinaarse praktikaga, on mõistlik õppida eriala, mis järgib uusi disaini mõtlemise ja tootmise viise.” – Ivan Sergejev, Rahandusministeeriumi Ida-Viru õiglase ülemineku koordinaaator

Eriala

_{Foto: Ruth Melioranski}

Kuna sotsiaalse disaini üks põhiprintsiipe on jõudude ühendamine eesmärgi saavutamiseks, sisaldab õppetöö koostööd nii kogukondade kui teiste erialade esindajatega. Seejuures püüame tõsta disaineri suutlikkust leida alternatiivseid viise ühiskondlike probleemidega tegelemiseks, uuendades seejuures arusaama disainist nii jätkusuutlikkuse, poliitilisuse, loomingulisuse kui eetika seisukohast.

Innustame tudengit mõistma disaini kui poliitilist jõudu, kui teadmusloome viisi ning tehnikat, mis on muu maailmaga tihedalt seotud ja ökoloogiline. Eeldame seega, et sotsiaalne/ühiskondlik mõõde on disainitöö oluline osa. Meie ei koolita oma tudengit juba olemasoleva kindla turu või eriala jaoks; pigem on rõhuasetus sellel, et õppija mõistaks, millised jõud tänast ühiskondlikku korraldust kujundavad. See aitaks teda tulevikus paremate ühiskondlike tingimuste disainimisel.

Selle tulemusena on programmi läbinu võimeline:

1. kujundama sotsiaalse disaini tööriistu, mis aitavad tal rääkida kaasa tänapäeva probleemide lahendamisel, ning luua uuenduslikke sotsiaalse analüüsi vorme;
2. arendama oma sotsiaalset pädevust, mis aitaks tal suhestuda ühiskonna valukohtadega ning juhtida ühiskondlikku arutelu, mis keskendub kogukondlikule kaasamisele, lähtudes koostöisest disainipraktikast;
3. rakendama eetilist ja kriitilist mõtlemist disainis: nii selle tegemist, sellest lugemist, rääkimist kui kirjutamist;
4. olema avatud ja mitmekülgse profiiliga disainer, kes suudab viljakalt suhestuda mistahes keerukate väljakutsetega;
5. viima läbi uurimusi ning relatsiooniliselt aduma, mida innovatsioon endast kujutab;
6. looma teadmist selle kohta, kuidas toimuvad muutused erinevas kontekstis ja ajas, nagu ka selle kohta, kuidas luua ja hoida sotsiaalseid sidemeid ning kuidas neist rääkida;
7. olema aldis koostööks erinevate huvirühmade ja kogukondadega ning mõistma koosdisainimise ja kaasuurimise eeliseid ja koostöös saadud/loodud teadmiste olulisust;
8. olema koos disainides jätkusuutlik sellisel viisil, et sõlmitud suhted jäävad püsima ka peale projekti enese lõppu;
9. looma ja kasutama erinevaid professionaalseid võimalusi, et töötada sotsiaalse disainerina nii Eestis kui rahvusvaheliselt;
10. olema teerajajaks ning uuendusmeelseks juhiks nii avalikus kui erasektoris niisamuti kui ettevõtlus-, mittetulundus- ja akadeemilises sektoris.

Kellena saab töötada

• kogukonnakorraldaja
• sotsiaalne ühenduslüli erasektori ja avalike institutsioonide vahel, kes on võimeline koondama eri huvirühmi
• nõustaja omavalitsustes, kaasamisplatvormide looja
• eri ressursside mobiliseerija projektipõhiste sekkumiste tarvis
• ettevõtja, start-upide looja
• aktivist mittetulundussektoris
• koolitaja
• interaktsiooni- või teenusedisainer
• rakendusantropoloog
• akadeemiline karjäär (nt PhD)
• rakendusuuringute läbiviija disaini vallas (nt kasutajauuringud)

Keda ootame õppima?

Sisseastuja puhul ei hinnata mitte niivõrd eelnevat disainiharidust, kuivõrd kandidaadi empaatiavõimet, suhtlemisoskust, „sotsiaalset närvi” ning valmisolekut eksperimenteerida ja tegeleda poliitiliste teemadega /probleemidega.

Õppekava sobib ka avaliku halduse, antropoloogia, sotsioloogia ja semiootika eriala lõpetanutele.

Tegelema hakatakse uute, alles kujunemisjärgus probleemidega, mistõttu ükski tudeng ei saa jääda kõrvaltvaatajaks. Tudeng peab olema valmis sekkuma, eksperimenteerima, end protsessiga siduma.