Kunstiakadeemia nädalakiri nr 41 Uudised Disainiharidus 50 vaatab disaini ja hariduse sisse 2016/17 õppeaastal täitub viiskümmend aastat disainiõppe – Bruno Tombergi juhitud tööstuskunsti kateedri - loomisest Eesti Kunstiakadeemias (toona Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut e. ERKI). Täna on Disainiteaduskonna alla koondunud kaheksa erialaosakonda, 10 bakalaureuse-, 11 magistri- ja 1 doktoriõppekava ning see on Eesti Kunstiakadeemia suurim teaduskond. “Meil on au ja suur heameel tähistada tänavu disainihariduse väärikat tähtpäeva. Sündinud Bruno Tombergi ideest ja ettevõtlikkusest keerulisel nõukogude ajal, on disainiõpe Eesti Kunstiakadeemias läbi raskuste ja erinevate aegade edasi arenenud ja häid vilju kandnud ning astub vastu 21. sajandi väljakutsetele. Täna näeme, et Eestis on isetootvate disainerite väli hoogsalt kasvanud, tõusnud on inimeste disainiteadlikkus. Disainiteaduskonda on lisandunud mitu uut õppekava, mis käivad ühte jalga kaasaja tehnoloogiliste arengutega, sh ühisõppekava disain ja tootearendus ja sellest õppeaastast ka interaktsioonidisain, kuid kaasajale reageerivad ka algupärased sajandivanused rakenduskunsti ja disaini õppekavad oma nutikate materjalide ja uute tehnoloogiatega. Juubelisündmus on hea põhjus tulla kokku ning võtta kiires tuhinas aeg reflektsiooniks, lugeda tibusid, rääkida disaineri vastutusest ja seada järgnevaks poolsajandiks uusi sihte,” sõnab disainiteaduskonna uus dekaan Kristjan Mändmaa. Kui 10 aastat tagasi tähistati disainihariduse 40. aastapäeva suurejooneliste Disainiaasta avalike üritustega, mis tipnesid Eesti Disainikeskuse loomisega, siis disainihariduse poolsajandi tähistamiseks on seekord ennekõike plaanis võtta ette strateegilisi tegevusi ning süveneda hariduse sisusse nii ülikooli, põhikooli kui alghariduse tasandil. Loe edasi GD Aimur Takk, juhendas Uku-Kristjan Küttis Selgusid 2016 EKA rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi tulemused - parimaks tunnistati EKA tootedisaini magistriõppe lõpetanud Ragnar Plinkner 2.05-16.09.2016 toimus juba traditsiooniliseks saanud rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurss, mida Eesti Kunstiakadeemia korraldab koostöös Talinna Ettevõtlusametiga. Konkursile olid oodatud kõik rakendusliku väljundiga nii loomingulised kui ka teadus- ja arendustööd. Kokku laekus sel korral 7 väga huvitavat tööd: 1 „Autoohutuse tulevik: põgenemine uppuvast laevast” Aigar Tälli 2 “Linnakeskus raviarsti asendajana. Maakonnahaigla teisenemine tervisehoiukeskuseks Põlva näitel” Andres Ristov 3 “Kohvi morfoosid. Jäätmest ressursiks” Annika Kaldoja 4 “Puine puitstruktuur” Ats Buddell 5 “Fookuskauguse seadmed filmioperaatori esimesele assistendile” Mikk Mäll 6 “Mitmeotstarbelise mehitamata päästemasina kontseptsioon” Ragnar Plinkner 7 “Kuidas kaasajastada paneelmaju” Taavi Lõoke Komisjoni pika arutelu lõpuks selgusid seitsmest konkursile laekunud tööst esikolmiku järjestus. Peapreemia 640 euro võitjaks osutus ühehäälselt EKA tootedisaini magistriõppekava lõpetanud Ragnar Plinkner tööga “Mitmeotstarbelise mehitamata päästemasina kontseptsioon”. Ragnari töö valmis koostöös AS Milrem. Töö eesmärk oli arendada mehitamata maapealne sõiduk tsiviilsektorisse. Töö tulemuseks oli päästemasina baasplatvormi, platvormi eriseadmete ja päästemasinate komplekti kontseptsioon. Töö pälvis tunnustust ka tellija partnerite silmis - rahvusvahelise kaitsekontserniga on sõlmitud juba kokkulepe väljapakutud mudeli edasiarendamiseks. Esikoha auhind antakse pidulikult üle Tallinna Ettevõtlusauhinnad 2016 galaõhtul 5.10. Kuna esikolmikus olid kõik tööd heal tasemel, siis otsustas komisjon premeerida ka II ja III kohale jäänud mõlemaid osalejaid 300-eurose stipendiumiga. II koha saavutas EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistriõppekava lõpetanud Taavi Lõoke tööga “Kuidas kaasajastada paneelmaju” ja III kohale jäi napilt EKA ja TTÜ disaini ja tootearenduse ühise magistriõppekava lõpetanud Aigar Tälli tööga „Autoohutuse tulevik: põgenemine uppuvast laevast”. Komisjonis osalesid: Maria Jäärats (Eesti Kunstiakadeemia teadus- ja arendusosakonna juhataja), Jaanus Vahesalu (Tallinna Ettevõtlusamet), Veronika Valk (Eesti Kunstiakadeemia), Kelli Turmann (Eesti Kunstiakadeemia, ettevõtlusnõustaja), Jane Oblikas (Disainikeskuse juhataja) Teadus- ja arendusosakond tänab kõiki konkursil osalenud tudengeid, komisjoni liikmeid ja Ettevõtlusametit, kes kaasfinantseerib auhinnafondi. Vaata veel Konteineri süsteem koos masinatega. Ragnar Plinkner Eesti suurimal kõrgkoolide ja ettevõtete koostööfestivalil esitletakse uudset ettevõtlusväravat Kõik kuus Eesti avalik-õiguslikku ülikooli ühendavad jõud, et tuua 6. oktoobril Tartus toimuvale koostööfestivalile „Õigel ajal õiges kohas“ üle Eesti kokku enam kui 500 teadlast ja ettevõtjat. Teadlased esitlevad ettevõtjatele majandust muutvaid ideid esimest korda liftikõnede vormis ning esmakordselt esitletakse avalikult ka teaduse ja ettevõtluse koostööväravat ADAPTER. Eesti Kunstiakadeemiast tuleb ettekandmisele 5 liftikõnet: 1) Sille Pihlak- Eesti puitarhitektuuri innoveerimine; 2) Reet Aus- Jätkusuutliku disiani labor; 3) Kristjan Mändmaa- Interaktsioonidisain EKAs - ettevõtluskoostööks loodud; 4) Martin Pärn- Disain arenduse alguses; 5) Renee Puusepp- Tehasemajade masskohandamise tehnoloogia. Edulooks on tootedisaini osakonna ja Sensition OÜ ühisprojekt- Teravustamise abiseade filmitööstusele. Uute ideede alal tutvustab Annika Kaldoja oma lõputööd Kohvimorfoosid- jäätmest ressursiks. Päevakava ja registreerimine EKA kunsti ja disaini doktorandi Jaanus Samma näituse eelretsenseerimine Teisipäeval, 04. oktoobril 2016. a kell 17.30 toimub Okupatsioonide muuseumis kunsti ja disaini eriala doktorandi Jaanus Samma doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva näituse „NSFW. Esimehe lugu" eelretsenseerimine. Näitus on avatud 15. aprillist kuni 9. oktoobrini 2016. Doktoritöö juhendajad on prof dr Katrin Kivimaa ja dr Andreas Kalkun. Näituse eelretsensendid on Stacey May Koosel ja Teet Veispak Jaanus Samma näitus „NSFW. Esimehe lugu” on eelmisel aastal 56. Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindanud näitus, mis jutustab ajalookäsitluses seni jutustamata jäänud loo Nõukogude Liidu okupatsiooni perioodi repressioonidest geidele. Näituse kuraator on Eugenio Viola. Videod on valminud koostöös režissöör Marko Raadiga. Loe lähemalt Esimehe lugu ERM Eelmisel nädalal avati suurte pidustuste saatel Tartus Eesti Rahva Muuseum. Eesti Kunstiakadeemial on põhjust uhkust ja rõõmu tunda, sest mitmed EKA liikmed on panustanud ERMi oma loominguga. Siinkohal toome välja vaid mõned teadaolevad panustajad: EKA moedisaini professor Piret Puppart - ERMi vormiriietus Kogu protsess sai alguse käimasoleva aasta alguses, mil toimus ERMi rõivaste disaini konkurss. Ülesandepüstitus nägi ette infopunktide ja muuseumipoe personalile ning kogu restorani puudutavale kaadrile "oma näo" loomist, lisaks sümboolika kujundamist ERMi niivõrd arvukale giidide meeskonnale. Välja valituks osutus Piret Pupparti visioon, mille puhul hinnati idee sobivust uue Eesti Rahva Muuseumi modernse keskkonna ja sealsete arhitektuursete lahendustega. "Väga jõuliseks sisendiks kujunes ERM-i uus sümboolika, mis baseerub rombi kujutisel. "Eestlane on romb" seisab tekst muuseumi uue tunnusgraafika taga, mis viitab meie veidi nurgelisele ja tahumatule, aga ka tugevale ja vastupidavale loomusele. Sõnumi võimendamiseks kandus rombimuster edasi ka enamikele rõivaesemetele. Lisaks said ka siluetid valitud hästi lihtsad, kohati isegi geomeetrilised, ja praktilised. Vormilihtsuse tingib ka töötajate väga varieeruv vanusegrupp, seda tudengitest kuni pensionärideni, kes kõik selles end hästi tunneksid. Ühelt poolt toetab seda soovi lõige, teisalt muster, mis olenemata figuurist alati keha kaunistab." Kui rahvuslik temaatika on univormide välislahenduses tugevasti stiliseeritud ja mugandatud (võiks ju Muhu männalistelt kampsunitelt või Kihnu troidelt kaheksakannad vahelt välja noppida ja alles jääks rombidest sõrestik), muutudes pigem tugevalt hetkemoele kohaseks, siis pahupoolt keerates ilmneb sootuks teine pilk. Nimelt palistab naistele loodud pluuside ja kleitide alaäärt seestpoolt punane pael, millel küünedki veel küljes. Punane pael, mis suure osa Eesti rahvariiete servi või varrukasuid kaunistanud juba sajandeid, seati avauste serva kurja kaitseks, et too sealt sisse ei saaks. Küüned on see pael endale saanud Kihnu küüsiliselt kirjalt. Eks see ole omaette vaikne kummardus kihnlastele nende suure töö eest, milleks on traditsioonide säilitamine, seda enam, et rahvarõivas on seal veel praegugi elujõuline," selgitab Piret. Piret Pupparti ERMi vormirõivaste kollektsioon, detailid. Fotod: P.Puppart Animatsiooni osakonna dotsent Olga Pärn ja professor Priit Pärn - ERMI tellimus Siberi hõimurahvaste saali jaoks 7 Joonisfilmi režissööri tegid reklaamiagentuuri Velvet tellimusel 9 filmi, sh Pärnad. "Meie Priiduga valisime handi loo nimega "Silmadeta jahimees". See on 4 min pikk, joonistus paberile ja klassikaline liiv," ütles Olga. Kaader filmist "Silmadeta jahimees" Graafika professor Liina Siib - Pildid näitusele "Süüa me teeme" Liina pildistas näitusele "Süüa me teeme" teemal "Naised köögis" 15 perenaist Eesti erinevates paikades. Fookus oli toiduvalmistamisel, toidul kui naiste väljendusvahendil ning köögil kui keskkonnal selle tegemiseks. Tellijad olid ERMi teadusdirektor Pille Runnel ja teadussekretär Agnes Aljas. Tööst on praegu väljas I osa ehk 15 fotot. Peagi lisanduvad ülejäänud fotod, mis keskenduvad toiduvalmistamise protsessile. Vaata lähemalt ) Triin, Karula. Foto: Liina Siib ERM-i püsinäituse "Kohtumised" meeskonnas osalesid mitmed EKA inimesed. Võistlustöö kontseptsioon 2009 David Crowley, Christine Gräfenhain, Markus Kaasik, Raul Kalvo, Andres Kurg, Andres Ojari, Sander Paas, Marko Raat, Ilmar Valdur, Linnar Viik Kujundusmeeskond 2009-2016 arhitektuur 3+1 arhitektid Toomas Adrikorn, Gert Guriev, Markus Kaasik, Raul Kalvo, Kaarle Kannelmäe, Riin Kersalu, Kerstin Kivila, Karin Harkmaa, Taavi Lõoke, Andres Ojari, Juhan Rohtla, Siim Tiisvelt, Ilmar Valdur, Pirko Võmma audio-video Marko Raat Nora Särak, Karin Leivategija, Kaur Kokk Meelis Veeremets, Maido Selgmäe, Heiko Sikka Eva-Maria Gramakovski, Elise Eimre Jaak Ollino jr, Marta Pulk, Jette Keedus, Tanel Toomsalu, Ivo Felt, Ranno Tislar, Nikita Šiškov, Harmo Kallaste Johanna Trass (Allfilm) font Mart Anderson graafiline disain Margus Tamm, Lauri Järvlepp multimeedia Mikk Meelak ja Marti Kaljuve (Platvorm) Raul Kalvo (inphysica technology) ruumiline multimeedia Timo Toots ja Pent Talvet (Masinism) valgusarhitekt Christine Gräfenhain Ehte- ja sepakunsti eriala andis ka oma panuse ERM-i ehitamisel Bruno Lillemets (koos Kaiko Kivi ja Argo Männikuga) - Vaibamuusika masin, disain ja teostus (va elektroonika) Piret Hirv, Eve Margus Villems (koos Kristiina Lauritsa ja Villu Plingiga) - "Uurali kaja" ekspositsiooni vitriinide kujundus ja installatsioon Graafika dotsent Eve Kask ja graafilise disaini vilistlane ning fotoosakonna magistrant Anna Kaarma (ema ja tütar) võitsid ERMI kunstikonkursi oma vaibaideega "Käbid ja kännud" levinumatest eesti perenimedest. Foto: Postimees Teadaolevalt on teostanud interaktiivse installatsiooni või ruumi ka Kärt Ojavee ning oma panuse on andnud veel mitmed EKA liikmed, kuid seda kuuleme ehk edaspidi lähemalt. Palju õnne kõigile, kes on endast andnud! Avatud loengud Em prof Veljo Kaasik 4.10.16 kl 18.00 Arhitektuurimuuseum Teisipäeval, 4. oktoobril kell 18.00 toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos kolmas vestlusõhtu sarjast „Eesti arhitektid“. Sellel korral on külaliseks Veljo Kaasik, arhitekt ja õppejõud, kes tugevalt suunanud siinse arhitektuurikultuuri arengut. Tegevarhitektina on Kaasik projekteerinud hooneid peamiselt Eesti maapiirkondadesse, kuid ta on osalenud ka linnaehituslike ansamblite planeerimisel ning avaliku ruumi kavandamisel. Vestlusõhtu avab Veljo Kaasiku lühiloeng, kus ta räägib arhitektuurist oma isikliku kogemuse toel. Milline roll on vastuoludel ja inetusel arhitektuuris? Mis on see argiproosa, millega arhitekt igapäevaselt vastamisi seisab? Millised on huvitava ja kvaliteetse arhitektuuri loomise eeldused? Sõnavõtule järgnevas avatud vestluses, mida suunab Arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige, on oodatud osalema ka publik. Loe lisaks em prof Veljo Kaasik Disainiharidus 50 loengusari Apollos “ERKIDISAIN — ühe legendi sünd” Lektor: graafilise disaini professor Ivar Sakk, PhD 5.oktoober 2016 kell 18.00 Solarise Apollo raamatupoe auditooriumis Loengu teemaks on Kunstiakadeemia disainihariduse üks periood, 1980ndad aastad, mil Bruno Tombergi juhatatud tööstuskunsti kateedri nimeks sai lennukas Erkidisain. Sakk vaatleb seda perioodi läbi isiklike kogemuste ja subjektiivse prisma. Loengutesarja korraldab EKA disainiteaduskond Kureerib tootedisaini osakonna dotsent Merike Rehepapp Üritus Facebookis Ehte-ja sepakunsti avatud loeng Zach Lihatsh 5.10.16 kl 18.00 Estonia pst 7, II korrus ruum 221 Zach Lihatsh Kolmapäeval, 5.oktoobril kell 18 esineb ehte-ja sepakunsti erialas loenguga ameerika kunstnik, sepp ja disainer Zach Lihatsh. Zach Lihatsh viibib Eesti Kunstiakadeemias artist-in-residence programmi raames ning juhendab sepakunsti eriala II ja III kursuse üliõpilasi. Loeng toimub Estonia pst 7, II korrus ruum 221. Zachary Lihatsh is an artist, designer, and blacksmith. Born and raised in New Hampshire, Zach later settled in Arizona where he established his studio. He received his undergraduate degree form Prescott College in northern Arizona and is currently an MFA candidate at Southern Illinois University in Carbondale, Illinois. He has taught blacksmithing at high school and college levels as well as assisting at the Penland School of craft in North Carolina. He has exhibited work nationally and internationally. His Public art commissions can be seen in Tucson, Arizona and at The University of Gothenburg, Sweden. www.zachlihatsh.com Loe lähemalt Zach Lihatsh töö Arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sari Lina Ghotmeh / DGT Architects 6.10.16 kl 18 Kanuti Gildi SAALis ERMi uue hoone arhitekt Lina Ghotmeh räägib Tallinnas oma loo rahvusmuuseumi sünnist. Neljapäeval, 6. oktoobril esineb Tallinnas EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames viimased kümme aastat ERMi ehitamist vedanud Liibanoni arhitekt Lina Ghotmeh, kes on üks kolmest ERMi uue hoone arhitektidest. Ghotmeh räägib kuulajatele oma loo ERMi majast - algkonseptist valmimiseni, kui palju on muutunud 10 aastaga ning mida tähendab Eesti Rahva Muuseum tema jaoks. Kuulama on oodatud nii arhitektuuritudengid, professionaalid kui lihtsalt ruumihuvilised. Loeng algusega kell 18:00 toimub Kanuti Gildi SAALis. Lina Ghotmeh on Beirutis ja Pariisis õppinud arhitekt, kes on lisaks nimetatud linnadele töötanud Londonis ning teinud enne oma arhitektuuribüroo rajamist koostööd Ateliers Jean Nouveliga. Pärast ERMi rahvusvahelise arhitektuurikonkursil esimese koha võitmist asutas Ghotmeh koos Dan Dorelli and Tsuyoshi Tanega Pariisis büroo DGT / Architects. Loe veel Eesti Rahva Muuseumi uus hoone. DGT / Architects. Foto Takuji Shimmura Näitused "Sümptom" EKA Galerii Vabaduse väljak 6/8 Tallinn Sel neljapäeval, 6. oktoobril avatakse EKA Galeriis noorte ehtekunstnike Hanna-Maria Vanaküla, Sofia Halliku, Merlin Meremaa ja Darja Popolitova ühisnäitus “Sümptom”. Näitus uurib eksistentsiaalseid teemasid nagu elu, surm, hing ja seksuaalsus ning sümptomeid ja patoloogiaid, mida selliste teemadega tegelemine kunstnike psüühikas esile kutsub. Näitus jääb avatuks 29. oktoobrini. Graafiline disain: Thnxallatte — Sofia Hallik on innovaatiliste materjalidega töötav ehtekunstnik ning Eesti Kunstiakadeemia doktorant. Tema loomingut iseloomustab sümmeetrilisus, uudne materjalikasutus, digitaalsete tehnoloogiate kasutamine ning monokroomne värvipalett. Merlin Meremaa õpib Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonnas ning on oma loomingut tutvustanud nii Eestis kui välismaal. Darja Popolitova on ehtekunstnik ja -disainer, külalisõppejõud Eesti Kunstiakadeemias ning muuseumipedagoog Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis. 2015. aastal asutas ta ateljee “Aur” ning oma loomingus uurib Darja Popolitova inimese ja tehnoloogia vahelist dünaamikat. Ta on töid eksponeeritud nii Eestis kui ka välismaal. Hanna-Maria Vanaküla õpib Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti magistrantuuris. Ta on osalenud näitustel nii Eestis kui välismaal. EKA Galerii ja kunstnikud tänavad: Kadri Mälk, Timmo Lember, Andrey Kulpin, Tanel Veenre, Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakond. European Glass Context 11.09.1016-13.11.2016 Bornholmi Kunstimuuseumis ja Grønbechs Gaard Bornholmi saar, Taani 11.09.1016-13.11.2016 on avatud Euroopa kaasaegse klaasikunsti biennaali näitus „European Glass Context 2016“. Näitused toimuvad Bornholmi Kunstimuuseumis ja Grønbechs Gaard´is Bornholmi saarel, Taanis. Eesti klaasikunstnikest osalevad näitusel oma töödega EKA õppejõud Eve Koha, Kristiina Uslar, Kai Kiudsoo-Värv, Eeva Käsper. Rahvusvaheline klaasinäituse ja konverents European Glass Context 2016 toimus Bornholmil Taanis, kus esinesid Kristiina Uslar ja Kai Kiudsoo-Värv konkurssnäitusel ning Eve Koha ja Eeva Käsper valiknäitusel. Baltimaade valiknäituse žürii esindaja oli Raimonda Simanaitiene Leedust, kelle osaks oli valida igalt maalt neli kunstnikku, nende hulgast tegi omakorda valiku rahvusvaheline žürii. Bornholmil toimub see suurejooneline klaasiüritus vaheldumisi keraamikaga üle kahe aasta. Bornholmil. Kristiina Uslar Gravur on Tour sai läbi 24. – 25. septembril lõppes Frauenau Klaasimuuseumis Saksamaal suurejoonelise näituse, graveerimisdemonstratsiooni ja konverentsiga 2015. mais Inglismaal alguse saanud klaasi graveerimise rändnäitus „Gravur on Tour“. Oma teel läbisid graveerijate tööd veel Belgia, Hollandi, Saksamaa, Tšehhi Vabariigi, Eesti ja Soome. Eestlastest esinesid EKA endised ja praegused õppejõud Eeva Käsper, Tiina Sarapu ja prof Mare Saare. Tallinna Rahvusraamatukogus liitusid näitusega üliõpilaste tööd, näitusel „Student Extra“ esitleti EKA klaasikunsti osakonnas valminud Sigrid Luitsalu, Annika Mätliku, Andra Jõgise, Anneli Paloveeri, Kana Nakano (JPN), Michelle Ryani (IRL) graveeringuid ka Frauenaus. Näituse lõpetamisel osales üks organisaatoritest prof Mare Saare. Tuuri teekond Biennaal Kaasaegse kunsti festival Artishoki Biennaal avalikustas ajakava 6.−15. oktoobrini Teater NO99 kammersaalis toimuv V Artishoki Biennaal pakub kümne päeva jooksul publikule valiku eesti kunstnike uutest teostest, mille hulgas on performance’eid, video- ja heliinstallatsioone, skulptuure ja fotosid. Kümme päeva järjest avatakse igal õhtul teatrisaalis uus näitus, mis jääb avatuks hilisõhtuni. Biennaalil osalevad mitmed EKA tudengid, vilistlased ja õppejõud. Artishoki Biennaal on viiendat korda toimuv eksperimentaalne näituseformaat, mis koondab kümmet kunstnikku ja kümmet kirjutajat. Iga kunstnik esitab näitusele ühe uue teose ja kriitikud kirjutavad artikli kõigi esitatud teoste kohta. Publik saab kümne päeva jooksul osa kümne kunstniku uutest teostest ja sajast kunstikirjutisest. Lisaks toimub igal õhtul avalik vestlus vastaval päeval üles astuva kunstnikuga. Tänavuse Artishoki Biennaali kuraator Evelyn Raudsepp kutsus kunstnikud teatrisaali. See loob Teater NO99 kammersaali sümboolse situatsiooni, kus kohtuvad must teatrikast ja valge galeriikuup. "Kaasaegse kunsti biennaali toomine teatrisaali esitab kunstnikele suure väljakutse. Kunstnike teostes peegeldub ruuminihestus nii vormiliselt, arvestades teatriruumi traditsioone, kui ka teatri elementide kasutamisel teose sisulises pooles," selgitab Raudsepp. V Artishoki Biennaali kava N, 6. oktoober Elis Saareväli, installatsioon "Küllaltki hästi" R, 7. oktoober Andres Lõo, etendus "Utopiaana" L, 8. oktoober Kristel Saan, performatiivne installatsioon "LAPS" P, 9. oktoober SKATKA, video "Okasriigike" E, 10. oktoober Taavi Suisalu, installatsioon "Etüüdid mustas" T, 11. oktoober Sigrid Viir, fotoinstallatsioon "Ootesaali improvisatsioon" K, 12. oktoober Flo Kasearu, performance "Privaatsuse sooviavalduse ilmestamine" N, 13. oktoober Sten Saarits, heliinstallatsioon "Rambituled" R, 14. oktoober Eike Eplik, skulptuuriinstallatsioon "Lavastus" L, 15. oktoober Sven Parker, installatsioon "Valgus suunaga territooriumile" Algus igal õhtul Teater NO99 kammersaalis kell 17.00. Sissepääs tasuta. Biennaali kava koos kunstiteoste ja kunstnike täpsemate tutvustustega leiab Artishoki Biennaali kodulehelt. Igal õhtul on võimalik lugeda ka kümmet kunstikirjutist, mis astuvad dialoogi biennaalil esitletava kunstiteosega. Kirjutajateks on kriitikud nii kunsti-, teatri-, kui ka laiemalt kultuuriväljalt: Marika Agu, Liisi Aibel, Eero Epner, Eik Hermann, Liisa Kaljula, Jan Kaus, Kaarin Kivirähk, Eha Komissarov, Alvar Loog ja Hanno Soans. Vestluste ajakava Graafiline disain Viktor Gurov V Artishoki Biennaal toimub koostöös Teater NO99ga, toetab Eesti Kultuurkapital ja Hasartmängumaksu Nõukogu, SYS Print OÜ, Papyrus AS ja Svensky Kaubanduse AS. Graafiline disain Viktor Gurov fotograaf Paul Kuimet videomeister Piibe Kolka Lisainfo ja kontakt: Evelyn Raudsepp V Artishoki Biennaali kuraator 2016@artishokbiennale.org +372 5804 2154 artishokbiennale.org / FB/artishok V Artishoki Biennaali treiler Konverents või sümpoosion Riin Alatalu osaleb ettekandega Lahemaa 45 konverentsil Loe lähemalt 12. ja 13. oktoorbil toimub rahvusvaheline konverents, mis on pühendatud muinsuskaitseseaduse 350. ja Tallinna vanalinna muinsuskaitseala 50. aastapäevale. EKA on eesotsas Riin Alataluga konverentsi kaaskorraldaja ja ICOMOSi kuulub mitmeid EKA õppejõude, aga ka tudengeid. Info ja registreerumine PILET: 5 eur KOHT: ARS (Pärnu mnt 154), ateljee 312 (Varvara & Mar) ARS-i Tegused Teisipäevad: Tegu on avatud formaadiga üritustega, mis kutsuvad osalejaid avastama, looma, suhtlema, õppima, eksperimenteerima jpm. Ürituse link Solveig Jahnke Kommunikatsioonijuht/Head of Communications solveig.jahnke@artun.ee Tel +372 6267 111 Mob +372 5626 4949 www.artun.ee