Nn Lenderi maja // milline on tuleviku tüüp-puitkorterelamu?
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond ja Eesti puidutöötlemisettevõte Arcwood alustavad sel sügisel EASi toel koostööprojekti, et luua nüüdisaegne käsitlus sajanditagusest nn Lenderi tüüpmajast, lihtsast ja taskukohasest korterelamust. Lenderi maju ehitati Tallinnasse sada aastat tagasi nii palju, et puitmajade arv linnas kahekordistus vaid tosina aasta jooksul, pakkudes lahendust linna kolinud värskete tallinlaste eluasemevajadusele.
Ent millist tüüp-kortermaja vajab Tallinn täna ning kuidas lahendada uus kortermaja Eesti puitarhitektuuri-tööstuse ning arhitektide kõige paremaid teadmisi rakendades?
Eesti Kunstiakadeemia rektori professor Mart Kalmu sõnul on EKA-l alati hea meel olla laboriks, kus kohtuvad uued teadmised ja tööstuse võimalused: “Sada aastat tagasi muutis puitarhitektuuri “uustulnuk”, mida täna kokkuleppeliselt Lenderi majaks kutsume, tervete Tallinna linnajagude ilme selliseks nagu me seda täna tunneme Kalamaja, Pelgulinna, kohati Kadrioru ja Uue Maailma näitel. Kultuuripärandit jätkuvalt väärtustades on nüüd sada aastat hiljem aeg küsida, milline puidust kortermaja projekt võiks osutuda täna nii populaarseks, et see kujundaks Tallinna uut nägu.”
Projekti on kaasatud Eesti tunnustatud teadurid, lisaks arhitektuurile ka puiduinseneeria, energiatõhususe, akustika ja tuleohutuse eriala spetsialistid. Pooleteist aastat vältava projekti tulemusena valmib praegustele ehitusstandarditele vastav neljakorruseline kortermaja eelprojekt Tallinna linna.
Teadlastel ja majatootjail on ühiselt silme ees võimalikult kliimaneutraalne ehitus, mis väärindab kodumaist toormaterjali ning on ühtlasi tänu moodulehitusele ka kiire, ütleb Arcwoodi juhatuse liige Tarmo Tamm: “Panustame koos EKA-ga teadusesse ja ehituskunsti, et Tallinna uue kortermaja CO2-jalajälg saaks võimalikult väike ja samas tahame teada saada, mida peaks üks tüüpmaja täna pakkuma, et muutuda sama edukaks kui seda oli nn Lenderi maja sada aastat tagasi.”
sLender maja uurimisprojekt algab avaliku aruteluga Eesti Kunstiakadeemia aulas, neljapäeval 23. septembril kell 18. Teadurid presenteerivad oma valdkonna kitsaskohti ja avavad võimalusi, mida nüüdisaja puitarhitektuur endas peidab. Esinevad Arcwoodi esindaja Tarmo Tamm, dr Sille Pihlak, dr Siim Tuksam, dr Alar Just, dr Eero Tuhkanen, Marko Ründva ja dr Simo Ilomets.
Üritusele sisenemiseks vajalik kehtiv immuniseerimistõend või negatiivne test. Kohapeal testimist ei toimu.
Üritust kannab üle EKA TV
AJAKAVA
18.00 Andres Ojari, arhitektuuriteaduskonna dekaan, EKA
Tervitussõnad. Miks on oluline tööstusega koos teadustööd läbi viia?
18.10 Sille Pihlak – EKA teadur, arhitektuuripraksis PART
Tervitussõnad, sissejuhatus projekti
18.15 Tarmo Tamm – Arcwood, Peetri Puit
Sissejuhatus koostööprojekti. Milline on puitmajatootja tuleviku tüüpmaja visioon?
18.30 Siim Tuksam ja Sille Pihlak – EKA teadurid, arhitektuuripraksis PART
Võimalused ja kitsaskohad linlikus puitarhitektuuris. Lenderist sLenderini
18.45 Eero Tuhkanen – ehituskonstruktsioonide spetsialist, TTÜ
Korruselisuse võimalikkus puitarhitektuuris
19.00 Alar Just – ehituskonstruktsioonide spetsialist, TTÜ
Puitmajade tuleohutus tänapäeva võimalustes.
19.15 Marko Ründva – akustikaspetsialist, Kajaja Acoustics
Puidust hoonete akustilistest iseärasustest
19.30 Simo Ilomets – energiatõhususe spetsialist, TTÜ
“Hingav maja” ehk õhutihedad ja hea kliimaga puidust hooned – kuidas see on võimalik?
20.00 Kokkuvõtted, küsimused ja vastused
Täname toetuse eest: EKA, Arcwood, EAS
